larpima`larpima, (ma) larbi(n) SLK, `larbinR; `laŕpimaHanSaaJürJõeKJMdLai; `laŕp|maMihTõsKhnSaaKodVilTrvTV, -meMSan, (ma) laŕbi(n) (-r-) 1.vedelat toitu (ahnelt ja) häälekalt sööma; (ahnelt) jooma küll `larpis `meie liendVNg; nüüd `larpisin `oige `vatsa täüsVai; larbib suppi Khk; `larpis kere täis ja läks asemeleMus; üks köik mis ta omale `sisse larbib Krj; larbib kui siga Phl; küll ta larbib, justkui põleks `toitu näindMär; `tehti üks laram õlut, nüid mehed saavad `laŕpida Han; siga sööb `larpidesAud; tule tuppa`körti `larpimaJuu; tule laŕbi `enne kere täis kui einamale lähädJõeK; tugevad mehed laŕbivad pailu `sisse JMd; tule larbi oma nahk täis ja käi `karja (koerale) Sim; ära larbi nii paĺlu [teevett], `öösse kused `allaLai; kasta leevatükk soola `sisse, larbi vett `piale Plt; Kass oli liuast ku̬u̬rt `larpin Trv; Mis sa sellest `paĺlest supileemest larbit, võta iki liha ja `leibä kah `kõrvaKrk; aput `piimä `laŕpse `pääle, nüid kõtt om täis nigu `pautin Nõo; larbip `sü̬ü̬mist `luitsaga Kam; annab seda `lörpi nii `larpi, et sinitse juti mao pääl Ote; küĺl tä viil `laŕpse `körtiKan; `larpsõt nii et magu `lahkõss Urv; na muku larbõʔ ja lakõʔ tu̬u̬d `viina `sisseRõu; laŕp uma iho täüsVas; Kõtt sai paĺlo täüś laŕbituśsRäpVrdlorpima, lörpima 2.hoogsalt sammuma; sumpama `larbib `ninda et `kannad `käiväd `kukla tahaJõh; sie `oige `larpis `kärmest `mennäVai; ma `larpisi eige ulga maad läbiEmm; See oli igavene `larpimene `jalgsi siit piduleHan; nemäd on `irmsa maa maha `laŕpinu; laŕbib `mü̬ü̬dä`paskaSaa; obune `larpis pika `sammudega kojup̀oleKad; kas läbi lume või pori, ikke `laŕpis läbiLai; Terve päev sai pori sehen larbitTrv; Kos sa onte larbid serätse irmsa ilmaga, lumi om sul kõtuniNõo; [ma] `laŕpse `mü̬ü̬dä `mõtsa ilmatune aigKamVrdlarpama Vrdlartsima 3.peksma, lööma Õles mina su ema, küll ma õles su `larpindJõh; ma toda kuradid `laŕpse Saa; aga ma `larpisin teisele müeda `siariKad; oli suand teiste poiste käest `larpidaKsi; tõmmass anna (särgisaba) üle pää ja laŕp `perse kuumassPuh; nii `paĺlu kihulaisi `olli et, mia - - `võt́si lepä ossa kätte, tollega `laŕpse; Sa larbid last nigu vana kaskat Nõo; ma su kuŕavaimu naha laŕbiKan || (niitmisest) Moned `kaste `korred on viel `püstü, ka nie `tahtub maha `larpidaKuu; niidad `praegu - - larbi edasiPltVrdlarbutama 4. a.trallima, hullama, karglema ulk inimesi koos ja `larpis sealKse; [poiss] `Larpis `tantsi et pia köis `rinki; Kui küll oli larbitud, siis `mindi kojuHan; lähme pidule `larpimaVar; poesid `larpivad küla kada, trallivad ja tansivad; `larpisid pühadeaal Tõsb.taga rääkima, laitma `larpis teise nii maha et; kül ta aga oli mind `larpind tagaselja; käib müeda küla `teisi`larpimasKad || lora ajama mes sa larbid, see põle jutt [ega] kedagiTõs