lantsman`lantsmanKhkHanTrmKJnKrkRäp, g -iVai; `lantsma|ń(n) Krk, g -ńniMärJMdPlvRäp, -nniKaaMuhKseHanTõsTrv, -niPilKan; `lants|mannKrl, g -manniKhkKaaVllPöiVigPlv, -ma·nniKuu(`lans-); `lansma|ńnTrv, g -nniPlt; `lansma|ń g -niHls; `lanssma|nIis, `lanssma|nnKhkHää/-ńn/, g -nni; n, g `lansma·nni VNg 1.sõber, semu; lahke, sõbralik (inimene) Kui sais mone `lantsma·nniga `kambas menemäKuu; sie oli `miule täüs `lantsmanVai; [nad] Olid `lantsmannid, nendega said keik kenasti läbiKaa; Olid sured lantsmanni mehed, äga nüüd läind nukki (tülli) Pöi; Temaga saab asja ajada, ta on lantsmann meesVig; See oli lantsman igaühegaHan; need oo kaheksi koos nagu `lantsmannidKse; nied on nõnna `lantsmańnidJMd; See pidi sepaga ikke nii lantsman õlema, kes sedasi sepa kallal auku võisTrm; see minu `lantsmańn Pil || härrasmees – KJn 2.pej(lohakast, upsakast, rumalast inimesest) lansmań, et ta ennast kõrran ei peaHls; `lantsmańn, ken laisa mooduge; ku va `lantsman kõńd, ei ole `rõõvitigi seĺlänKrk; mis sa no `lantsmanilõ kõ̭nõlõt, egaʔ tä nigu nii [aru ei saa]; kaʔ kos mul õgõ `lantsmann, pedä ennäst `uhkõssKrl; ta om `väega `lantsmańn mi̬i̬ss, ta tõistõga ei ühendä `hindä; `lantsmańn - - kellest luku pitä ei saaʔ; Egä mä lantsman mi̬i̬s (maamats) ei olõRäp Vrdlants2, lantsipoiss, lantsu