[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

lang2 lang g langa Hel T V, `laŋŋa spor R(n `langa VNg Vai) lõng tahan akkada `langu `värvima; `laŋŋaga parandatta [kalavõrku] Jõe; Neil `languel on `suured `solmed Kuu; `laŋŋast tehä `kindo ja sukki Vai; sa olet niisugune tü̬ü̬tekij, sulle keida jala `küĺge villane lang, sa `kat́ski ei kakka Hel; märdiss pidi lang olema kedrätu; laasik `paklist tetti peeńembä langa - - tet́ti peenembät rõevast Ran; kui `lumme `olli, siss `panti langa lume pääle `pli̬i̬kmä; linatsit `langu keedit tuhaga ja lippega Puh; sel villatsel langal ei ole `ki̬i̬rdu pääl, si̬i̬ venib nigu ila; miä ei taha seräst jämedät `langa, tol ei ole midägi jakku; linane lang jo `kangede joosep tuṕpi, ku suga paks om Nõo; `jämme langa teivä, siss oĺli nigu kotirõivass säĺlän `õkvalt Kam; lõngan olõss võenu `mõske `valgõss, aga ma olli nipaĺlu `rummal, ma mõssi `kangan Rõn; na‿mma˽nigu villanõ lang, ei venü ei˽kakkõ (uimastest inimestest) San; langa oĺli˽kõ̭iḱ poolõss palanuva, jupikõsõ õnnõ Urv; taa om ni laisk nigu loid lang; häŕm lask `langa `mü̬ü̬dä `alla ja üless (ämbliku niidist) Har; [ta] ummõĺ `kaatsu ni kedraśs ilosat `langa Vas; kanarikkaga `väŕmte `lango - - mano `pańte `musta `su̬u̬la; õllõl langaʔ siseh (venivast, hapuks läinud õllest) Räp; nu üte langaga nu̬u̬ omma ohkõsõʔ [kindad], näid koetass katõ langaga ni kolmõ langaga Se || fig hińg langagaʔ kaalah Vas || lõngaviht Ku˽kedrati ja ratta pu̬u̬ĺ sai täüs, siss `lu̬u̬di langalõime pääle, kolmõst poolitäüest sai üt́s lang Har

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur