[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lang1 lang g langu L(-o Vig) Ris(-o) Hag Jä VMr VJg Sim TaPõ Plt KJn SJn spor eL(-uʔ V), `langu (-ŋŋ-) R; lank g langu Mar/-o/ Juu; n, g `langu VNg Lüg Vai(-o); pl laŋŋud Muh Phl hrl pl hõimlane (peam mehe ja naise vanemad vastastikku); pulmaline Nüüd `saamme `laŋŋuks (hum kui tööd tehes pead kokku puutusid) Kuu; `kutsu `langu `meile Vai; laŋŋud `viidi pärast `pulme `jooma Muh; me oleme kahegeste langod Mar; mis sä moole annad, egä me languss saa; kui teesed pulmalesed veel kolmandema või neĺlandema päeva tagasi läksid - - `ööti, näe langud tulevad Vig; `Langude asi, `riidlevad ja `leṕvad Han; teised olid teise päeva langud (pulmalised) Var; need vanemad oo langud, kust lapsed `paari `lähtvad Tõs; `kaugelt nad vist sugulased oo, isad olid neil ju langud Aud; teise omigu `peimes tuli siis oma langudega nooriku järele Pär; lähme langule `kośti JMd; tulen koa `langu `voatama Pee; nemad nimetavad `eńdid langust, et lapsed on kokko `viidud VMr; meie saame langust Iis; äiäd ja ämmäd ise kut́sid tõenetõiss lang Kod; minu lang oli ühessakümmend kaks Äks; peiupoiss ajab `ratsa obosega tulist `langudelle `vasta KJn; langu `ollive kikk kogusin pulman Hls; mine langu `kõrva `sü̬ü̬mä Krk; languʔ omma no kokku saanuʔ, ajava juttu Har; langu jooma järelpulmi pidama kui pulmad `ollid, siis `viidi tõise `laupa `õhta nooriku vanamad `langu `jooma Muh; sõidive noorigu kodu `lange `ju̬u̬ma; tõine pühä `minti `lange `ju̬u̬ma; `langu `ju̬u̬ma tulev noorigu ja nu̬u̬rmehe emät-isät Krk Vrd languksed, langune