[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lakk1 lakk g laka eP eL, lakka R(n lakka VNg Vai; g laga Kuu)
1. a. hobuse lakk `valge lakkaga obune, ise tämä on `raudis ja lakka on `valge VNg; `Kirjaja läks siis obuse `juure ja `tõmmas lakka `rangide alt `vällä Jõh; jähi kätega obuse lakka `kinni Jäm; oja lakkast `kinni, muidu kukud seljast maha Ans; möni `löikab oma obusel laka ää, pisike lühike muidu jääb Jaa; Seda ma ole ise näind, et obuse lakk on omiku palistud, aga kes teeb, äi tea Pöi; `valkjas lakk ja `valkjas saba Vig; obuse lakk oo ää vanun Tõs; Obosõ lakass kolõ paõlu `takja nuppa Khn; `kimlel oo `valge lakk ja änd Tor; võta lakast `kinni JMd; mõnel obusel on paremal, mõnel pahemal pual lakk VJg; edemält es lõegata obese lakku, mõnel õli pitk lakk `muani Kod; obesel üksi on lakk KJn; pöet lakage oben Krk; hobõsõ lakk um hüäl pu̬u̬l Rõu b. (pikad) juuksed Kui oma laga letti punud saad `suured ledid Kuu; Ei `viitsi sugeda, lakkad `kõrva taga sasis Lüg; pikka lakkaga, `juuksed pikkad Jõh; paksu lakaga tüdruk Ans; So va lakad on koa `jälle nii pitkad Pöi; Nüüd ju nuõrdõl miestel kua igävesed paksud lakad piäs Khn; pikka lakka, `laiska naene PJg; ta vahiss laka alt, va kavval inemine, ta `õkva `otsa ei kaeʔ Krl; lakkas (suurest kohevast lakast või juustest) suur lakkas loom; lakkas tukk, nagu obusel Muh
2. vähi tagakeha `tõises `õtsas on vähil lakk Lüg; Mis liha selle vähi sital on, laka sihes on natuke, `sõrgade sihes ka põrm Pöi; vähk on lakaga VJg; vähjä laka si̬i̬s on pehme liha Kod; vähk, temal sõrad ja lakk Äks; Emävähjäl on lakk laiem ku isävähjäl Vil; enne olli vähjä kaal, nüid `ütlev lakk. laka sehen o sita soolik Krk; säünäss liimiḱät ei˽võtaʔ, tu̬u̬ taht vähjä lakka Har; vähä sõraʔ ja lakk omava kõge paremba, magusa `väega Räp
3. silmalaug – V mõni käänd laka üles, võtt puru `vällä Krl; silmä laka pääle `naksi üt́s paisõ˽kasuma, silmä lakalõ `pańti rohe pääle Har; vanainemine ai keele silmä laka alaʔ, tõmmaśs `liplõ silmäst `vällä Rõu; kesvä uh́ak lät́s silmä laka ala Vas; ko `ku̬u̬ĺjal siĺmä˽vallalõ jäivä˽sis - - raha `pańte siĺmä laka pääle ja `vaotidi `käegaʔ, sis jäivä˽siĺmä˽kińniʔ Se; alt laka altkulmu mõni kaess alt laka Krl; taa vahiss nii alt laka üless kavalusi Har; vah́t alt laka Plv; Tuu tütärlat́s om alt laka kaeja, kaess alt laka Vas; alt laka kaess, kuŕastõ Se
4. a. (püksi-, tasku- jne) klapp `Lastele `tehti lakkaga `püksid IisR; kutsuti lakaga kiŋŋad Muh; `tasku oli lapidest `tehtud - - tagumine pooĺ ulatas esimesest sedasi üle, seda `üiti lakk Mih; püśsikot́i lakk ni‿sama suur ku kot́t Tor; mõnel oli kolmenurkane lakk ja mõnel oli nii sama natukese vähemp kui mäŕss ise Kad; jahikot́il käib lakk `peale Trm; lakaga püksid - - külje `piale käis `kinni, siis i̬i̬s `auku ei olnd Lai; Rabamise aeg `oĺlid vanad räbälad `riided seĺläs, särk `pükste piäl ja lakaga põll i̬i̬s KJn; kalsa olliva lakaga Ote; mul oĺli vanast lakaga alusspüksiʔ, `hü̬ü̬tsiḿmi manh oĺl üt́s pü̬ü̬r, `tsüśksi puupööra mulgust läbi ja oĺl timä kińniʔ, puusaluu kottal oĺl tõnõ pü̬ü̬r, tu̬u̬ `tsüśksi lakamulgust läbi, nii `oĺli püksi kińniʔ Har || kaas piäru koŕvid õlid, lakk piäl, koŕvi laka tõśsid ülesi ja panid `kińni Kodb. mütsisirm kat́imäŕdil (talvemüts) one lakk ja kõrvad Kod; nokatsiss kutsuva seda `mütsi, ku lakk i̬i̬n om Ote; mõnõl oĺl katõ kõrvagõ˽küpäŕ, mõnõl oĺl lakagõ˽küpäŕ San; tu˽mu lakaga küpäŕ siiäʔ, tu̬u̬l om lakk vallalõ, ma˽taha kińni ummõldaʔ Har c. püssi pära püssi lakkadega `ollid ooban, et `ollid Viirele soan (püssipäradega olid sõudnud) Muh
5. lippkaer lakaga kaer, see o Venemaalt `toodud, kaer kasub ühe küĺle peal Lih; ahukas, mis on ümmer `ringi ivad, aga lakaga kaer, sel on ühel puol HljK; lakaga kaerad on suured, suurte ivadega Sim; lät́i kaer ehk lakaga kaer, ühel puol `ripsmed IisK; türgi kaar olli üte lakage Krk Vrd lakakaer
6. nahavolt lehma kaela all kellel si̬i̬ lakk `äste suur ja paks om, si̬i̬ om hää lehm Krk