[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

lahk1 lahk Mus Muh Ran Puh, g lahu IisR Rei spor L, HaLä JMd Koe Trm Äks Ksi Lai KJn SJn Vil M San Krl Har Rõu, laho Mar Ris; n, g lahu Pal, `lahku VNg
1. juukselahk `juuste `lahku VNg; `Juuksi `kannab `viltu lahuga IisR; aea pää `lahku Hää; kas mu lahk on kohe Ris; suges `juuksid ja ajas lahu `otsa Kei || lahk sai läbi, siis `pańdi kõrvale ja `võeti uus [lamba pügamisel] Kul Vrd laik1
2. metsasiht; lage koht metsas metsa lahk, pole `metsa pεεl Mus; metsä lahes niidetse `einä, mede metsäs on niisugusi `lahkusi pailu Saa; kui vee sooń madalast läbi, mulla alt läbi lähäb, `sinna `kohta ei kasva puud, lahk metsal sees Nis; mõtsa lahk om üits lake koht mõtsan Pst; mõts om sinnä `lahku `aetut, mõtsa lahk Har
3. kangavahelik niied tegevad lahod. see oo see lahk, kust süstipoel läbi vesatasse, tallatasse `jälle ja, `jälle vesatasse poel läbi Mar; `Kanga lõngad tõmmatse `äśti `vinna, siss on lahk `seĺge Saa; `kangal tuleb ea lahk, ega muidu saa kududa kui ead `lahku pöle; lahost visat kutspool läbi Ris; kui on neli niit pial, siis tuleb neli `lahku ka Kei; piat esi aviteme, `nitsist `säädme, et lahk suuress lää; kangass ei anna sugugi ääd `lahku Trv; `laśse lahu `väĺlä, nakassi sõrmega `korjama `lahku `sisse Hel
4. vahe; lõhe, pragu kus [kuhjal] vel nõgud sees olid või `niskest lahud, sealt sai rihaga sis ilusaks riisutud Nis; nu̬u̬ [vankri juhid] olliva kõevatsed ehk toomitset, taheti `tu̬u̬mi, nu̬u̬ olliva `pehmed paenutada. `peitlega `lü̬ü̬di juht `lahki, lahk `sisse Ran Vrd lahe4
5. vahk, hoog, sööst lahk kεis läbi, `tömmas suu `kiiva. `aige jäi keeletumaks Mus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur