lahja n, g lahjaeP(excl Muh; laehaL) HlsKrkHel, `lahjaRHi, lahaMuhspor L(lah́a); lahiJõeKuuVNg, g lahjaTrvHelT(p `lahja) spor V(n lahjUrvKrl); laih g laihaV(g lahjaHarPlvVas, lah́aKanPlvVas, lah|e, -õLut) 1.kõhn (olendist) paremb `lahja `laudas, kui lihav `metsäss; lahi inimene ja luom Kuu; luom on `lahja kui krobiLüg; `Lehmad `lahjad kui `kolgispuud IisR; lahja nagu luu ning nahk; lahja kuivetand `näuga inimeneKhk; keerenskid, suured lahjad tursadVll; kore kondiga obu äi pea liha peal, lihab lahjaks, seisab ikka lahjaJaa; Lahja kut `kuivand turskPöi; nii lahaks jään nagu va lõuk Muh; `lahja obu, nii `lahja kui plankEmm; küll oo lah́aks jäänd, nagu sur‿luu`painaja Mar; lehm üsna laehas läind Kse; närv loom ei söö `easte ja jääb lahjase Tõs; nii lahja et nahk piab końdid koos Ris; nagu va kõõbus teene, `kangeste lahjaNis; põle `näindki nii lahja `lehmi Amb; näust lahjaks jäändJMd; tema jo `ongi nõnna õenukene ja lahja Kad; eks si̬i̬ kaŕjamu tee eläjäd lahjass, kui one kaŕjamua üvä, eläjil `sü̬ü̬miss paĺjuKod; kõik võevad `olla söömitud, lahjadPlt; mis ma teen nende lahja `loomadega KJn; Lahi lehm ei anna jo piimä kah Nõo; tu̬u̬ oĺl jo lahj t́siga; lu̬u̬m om laih, tedä ei ole `äste söödõtKrl; taad ei massa vi̬i̬l tappa, ta vi̬i̬l `väega laihHar 2. a.vähese rasva või rammuga supp lahja, vähe liha seesKhk; `linnas lah́a piim Rid; lahja `ärne suṕp, vedel `kangeste, vähä `ärni sehesTõs; soo ein on vilets, tema on lahjam, aga aru`pialne ein, tema on parem, kosotab `rohkemTür; sinä teed pudru, paad liha ja `rasva, tõesel ei õle kedägi `piäle `panna, one lahja toit Kod; kel lahi sü̬ü̬k, nu̬u̬ om ärä isunu, söövä `paĺlu Ran; mina olli ää `sü̬ü̬jä, mina paŕge toda lahjat suṕpi, ädä `suńde, kõtt `oĺle tühi Võn; lehm ei anna `lahja `piimä, [nad on] piimä ärä `tsoĺknuvaKam; timahalt jääss külh tsialiha `väega lahjass, üttegi peotäüt üvvä ei˽saa söögi `sisse pandaʔ, ei˽piimä`tsilka ei medägiHar; Kihä es jõvva˽nii paĺlu `vasta võtta˽ku süä tah́t, sü̬ü̬ḱ oĺl nii laih Rõu; `pankõ iks laih piimäkene kohopiimä pääle, olõki ei˽hüäVas; otav kala, tol om alati laih li̬i̬mRäp || puraviku torikosa võta päält tu peḱk, lahi `viska ärä, lammass ka‿i taha toda lötäkutNõo; ärʔ sa taa laihagaʔ ajagu taad puraveḱki, võta˽laih puravekil alt ärʔPlv | (taelaosa) tagla lahi visati maha, peḱk `mõsti `puhtass, `aeti nööri `perrä ja `panti tuule kätte kujuma; kui tu̬u̬ tagel nätäl `päivi `olli ligeda tuha sehen saesnu, siss `tulli peḱk pääle nigu `sammel ja lahi tuli esi tuha sehen `valla Nõob.mitte kange, nõrga kontsentratsiooniga mies `tombas pudeli `välja riest ja `kallas `meile `kruuki, aga no sie oli lahi, pani vie `ulka [piiritusele] Jõe; kas siis oli [seep] `kange vai oli `lahja, siis `pandi `suola `juure ja. ja kui oli viel `lahja, siis `pandi kivi ja tuli ilus siep `väljaVNg; olut `eŋŋestü, `lahjast jääb, siis kui tämä on `lahtinaises `riistasVai; vett on nii `ölpsast saada, ölu nii lahjaks jäänd naljMus; aga nee `ollid nii lahad nee `samblad, neid pidi aga sehuke `paarisobuse koorm olema kui sa neist [värvimisel] midagi said tiha Muh; kui ta (õlu) viĺlä poolest oli lahja, sis‿ta ei `läintki vägä `kangeks Mär; lahja vesine õlu, paĺlas umala vesi; kiri jääb nihukeseks vesiseks, siis on nõnna lahja ull tińt Juu; lahja virreJMd; `estest kui`juoksma akkas, siis oli ta (viin) lahja ja pärast jäi kua lahjast, aga kess`paika oli ikke kaheksakümmend viis `kruadiVMr; mina lahja `kohvi küll ei taha Iis; lehelist katsud keelega tilga, kui ta lahja on, ei ole kibe; kui kali vanemast lähäb, lähäb lahjast ja `maotust Pal; lahi õluTrv; ka‿sa õige `kanget kohvit tahat või lahjapetKrk; ennemb `rüipä märä kust, ku toda `lahja `viina Puh; üteldäss, et mata [õlu] `kinni, muedu `lahtub ärä, lähäb lahjassNõo || liiva `pandeva˽pottsepä˽savilõ `sisse, liiv tege savi lahjembass Kan || hele, nõrk (värvitoonist) ele pruuń on lahjem [kui tume] Lai 3.ant rammus a.väheviljakas, kurnatud (maast) Kus ei `kasva `rohtu, sie on `lahja maa Jõh; krömm - - lahja ning `kölbmata maaJäm; linad ning sega`ernedpidavad keige `kangemad olema `pöldu lahjaks tegemaKhk; pöldkuused, neid oo sii küll lahjade maade seesVll; lahja maa ei taha `kanda kedagid `kraami Lih; muad sedäsi lahjad, ikka piäb merd `püüdmä `kõrva Khn; raagoblikad kasuvad laeha `põlde peal Tor; kõikse lahjem põld `võeti, aga `sõnna siis `vieti paks taĺli sõnik Koe; põld ei saand sõńnikud, maa jäi lahjast Sim; lahja `maasid on küll, kos ei kasvata `rohtu ega `viĺja Trm; si̬i̬ om lahi maa, sääl ei kasva midägiHel; kui maa `olli lahjass jäänu, es ole sitta saanu, siss jäi maha Ran; lahi maa ei anna `põldu, ei tasu `künmise `vaiva; liiva tsośs, tollele ei avita sitt kah, tu̬u̬ om alati lahi Kam; utt maa laihass, ei `väütä˽maadKan; taa `kapsta maa om ka lahjass jäänüʔ, mitu ajast`aiga ei olõ sitta saanuʔ Har; laih maa anna‿i määnestki `viĺjäSe; lahõlõ `maale vaa andaʔ hingädäʔ Lutb.nõrga toimega tsia sitt oĺl lahjemp, sulutsia sitt, tu̬u̬ oĺl jälle vägevampKam || Nee nii lahjad prillid, äi nää mina Reic.nõrk, vilets (viljast) vili on üsna `lahjaRei; see kaer on nii kesine ja lahja Juu; tänävuade õli õege lahja viliKod; sial (kesal) oli `kasvand viimane vili, kõige lahjem, kas kaer võiLai || ant eredalt, tuhmilt põlev `aava puu, sie on ka `lahja puu, `anda vähä äkkö `ahjuleVai || õege lahvatun ja lahjan `riiden käib (vaeselt riides) Kod || Seda korda jääb palk tükkis lahjaks Kaa || ühel emäl old `oige sanagas tüdär, `ühtegi sana pole `lahjaks jättänd (ei jäänud vastust võlgu) Kuu 4.tailiha; taine puhass peḱk pidi olema, kui `lahja `küĺge jäi, siss rasu es saesa Puh; ega sääl `lahja es oleki, valu peḱk; mia `tahtsi vägevät liha, lahi jäi ammaste vahele `kinni; kapst ei `kõlba lahi, `kapstale piab meheste `rasva panema; `vaśka liha om jo `väega lahi Nõo; oĺl tu̬u̬ liha siss väḱev vai oĺl laih, kõ̭ik `sü̬ü̬di ärʔ Plv; latsõ `tahtva iks `rohkõmp laiha ku vägevät lihha RäpVrdlahjaliha Vrdlahe2, lai2