[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

lahing1 lahing g -u VNg Lüg Vai spor Sa, Muh Mär Kir Tor(g lahengu) Hää Ris Juu JMd VJg spor TaPõ, Plt KJn Trv Hls Krk TLä(p lahinget Ran) San Urv Krl Har Plv, -o LNg, -i Rei Kse Koe, g -e Kuu Jõh; laheng g -u Vig Var Khn PäLo Võn Urv Har Rõu Vas
1. võitlus (sõjas) siin lahingu ei õld Lüg; lahingute ajal me‿ss maga öösse Jäm; ta `paĺju lahingid läbi teind Khk; kolm `vörsta `eemal kεis lahing Vll; Oli lahingus kaduma läind; Lahing käis öle, tegi maa tasa kõik Pöi; suur püssi lahing `olli Muh; lahengud `peetse paegal Tõs; sõjamehed läksid lahenguse; lahingid oo paelu sõjas Tor; mu poeg läks otse lahingusse JMd; sääl lahingun olli `surma saanu Krk; täl ollõv lahengulõ mineḱ Urv; kiä minnu no˽lahenguhe ei˽saadaʔ Har || ku lehm ehk `naine on `raske, `üeltasse, sie on nüüd lahingus Lüg
2. riidlemine või kaklus `riidlemine on kahe mehe lahing Khk; Seal oli `sõuke lahing olnd, vana `vihtund sihest `välja kõik Pöi; poisid lõivad lahingid Koe; mõni mees ja naine löövad `ühte`puhku kodus lahingud Trm; lapsil akas lahing `piäle Kod; mis lahingud need mehed seal `peavad Plt; ma‿le temäga külländ lahingut löönu Nõo; meil oĺl täämbä kõva lahing Plv
Vrd lahe6, lahendik
lahing2 lahing Kuu Kul Kse, g -u VNg Jõh IisR Muh Saa Kod Ran, -e Lüg Vai(n -e), -a Jäm, -i Ris, Krl(n -ńg); lahin|k g -ku Hls; laheng g -u Plv
1. tugev vihmahoog, -valing Kus tuli lahing vett `kaela IisR; kaks vihma lahingud tuĺli `ühtejut́ti, `tahtis ära uputada kohe Saa; lahing vihimä tuli `kaala Kod; `tuĺli paar kõva lahingut, kuki jäevä vi̬i̬ `alla Ran || Laps on last ma`ilma lahingu, kõik lina märg IisR
2. laeng tämä poras, `lohkus kivi - - ja siis `toisest kääst kolm ja `toisest kääst kaks `sorme oli purustettud, `enne `aiga läks lahing `lahti Kuu; `püssil on kõva lahing sies, on pali `rohto; mul õli püss lahinges parajast Lüg; sääl `puuriti `augud - - siis `pandi `sinne lahingud `sisse Jõh; rohud ja `aavlid on püssi lahingate taarist Jäm; püss läks lahingist `lahti Ris; lask selle lahingu `väĺjä Kod; püśsäl om lahińg sisen Krl
Vrd lahendik
lahingu- lahingu Seal `olla muiste sõditud, pidade vana lahingupaik olema Pöi; mehed `lähtvad lahingi väljale Rei; oĺl jäänü sinnä lahenguplat́si pääle mahaʔ Har

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur