[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

lahe1 lahe Lüg Jõh Võn, g laheda Hlj VNg Rei L K I TLä Kam Ote Rõn, laheja Kuu; n, g lahe Vai(`lahhe) Mus Vll Pöi Emm Rei Saa M San, lah(h)e Urv VId(-h́h- Se); lahi g lahi() Krl
1. a. mitte sassis, puntras või tükkis piab ia pikk vill õlema ja lahe Jõh; lahedad `juused, kamm või ari köib `iaste läbi PJg; `villu kroasitakse lahedaks, või näpi näpuga `lahkeks ja lahedaks Juu; mõni (lammas) on pika laheda villaga Rak; pea `puĺtsind ää, ei `soagi lahedaks Pil; `pakla puistassit lahesse `vardaga, puu `vardaga - - kos sa muedu kedrätä saad, piad iluste lahesse `puistama Trv; käbärdet villa, ei lää mitte lahess; õige lahe `kiuge lina Krk; lahuta aenad lahedass, tükin satava maha (kuhja tehes); kätegä `laotadi sitt `laḱka, lahedass äste Ran; ku [seened] tükki olliva jäänu, raputit lahedass ja pannit `su̬u̬la; vesi ei lase jahul tüḱki minnä, oiap lahedass Nõo; kui terä joba `väĺlä olli põravunu kõiḱ, siss jäi vihk `keŕgess ja lahedass Ote; `t́siale jahu seḱkät vai midägi `pańgi, siss om ää ku pöörissega lahess lü̬ü̬t Rõn; [pärast kraasimist] ku˽villaʔ ommaʔ `äste˽lahheʔ, sõss nakatass öörütämä Urv; `juussõ omma lahidõ Krl; inne kaaŕsiti käsi`kaarssõga villaʔ lahehess Vas; `lamba säläh `mõstu vill om lahhõmb ku uma `mõstu Räp || fig pehme ma `kaie, kanal olli lahe perse, `varsti akkass munel Krk; ku munele naks, lää laḱka takst, kanal perse lahe, kana nakass muneme Hel; ku kanal ari verrev om, siss om `perseluu lahe, perseluu om pehme ja lahe Nõo b. sõre (muld) linamaa peab `kangeste kobe ja lahe olema Saa; rehitse õige lahess peenär Krk; kütisse maa `olli ta niikavva kui lahedass sai, juure ärä mädäsivä Ran
2. halgas, kergesti lõhenev puu on üvä `lõhki menemaie, on lahe puu Lüg; Piirulömm peab lahe olema, muidu äi saa `piirgu käde Rei; lahe puu, põle kisulene Tõs; lahe puu on ea ööveldada; lahedast puust saab easte `pilpid Tor; ea lahe puu, ea `lõhkuda Juu; lahedast puust jooksevad pierud koe särinal Amb; kasest ei saa [pilpaid], kaśk on visa, okaspuu, sie tahab pailu lahedamb `olla VMr; lahe puu, ää `pirdu kista Krk; lahhe puu, `häste `lahkõss Plv || lahe tuli kuiva puiest Krk
3. avar; ruumikas; õhurikas See suur `valge laut, `loomadel kena lahe elu Pöi; lahe ruum, põle kitsas Tõs; mul on siin päris lahe elada JMd; teinekord lüpseti sial (karjaaias), kui laut sõńnikut täis - - väĺjas oli lahedam Lai; sääl om lahe lauda Krk; Egäl pu̬u̬l magasiva suvel aedan, kos om serätse puu aeda, om lahedamb kui taren Rõn
4. kerge, mugav, vaba a. (rõivastest) Jäki kaalus olgu ennem lahem Emm; [kanga]lõim oli linane ja takust `kooti `sisse, sui oli ia lahe `seĺgas PJg; need on ead `lahked ja lahedad `riided Juu; sui olid [riided] `kergemad ja lahedamad Koe; ää lahe rõõvass, ää avar Krk; paremb koŕv kondsan ku viĺl `varban, tähendap saabass olgu jalan lahe Nõo b. (olemisest) tule pigista mu `pihtasi - - paremaks, lahedamaks läheb Tür; `viskasin pinsaku seilast ää, kohe oli lahedam `olla; pärast `sauna on ikke nisuke ia lahe tunne VMr; õige ää lahe olla, ku paksu `rõõva päält är aat; ää lahe kävvä, `paĺla `jalgege Krk; `undrigu es ole `ümbrel, olli ää lahe olla Puh; ku jala `valla, siss om äste lahe olla Nõo; nüüd om mul lahhe elläʔ - - `kiäki minno ei keeläʔ Se || Elu jo tänä`päiväl `palju lahejamb `endise `korval Kuu c. (hingamisest) [tema] rinnust `kińni, aga miul on `ińgämene lahe Vil; köksip `pääle üit́s aavalt köḱs ja köḱs - - rinna lääve lahempes Hls; köhip rinna lahess Krk; temäl jäänä eńg `kińni, siss kas vai lõpep ärä, ku `võtna ańdsat, siss löönä `tolle `eńgämise lahedass Nõo
5. parajalt jahe, jahutav (tuulest, ilmast) täna on lahe tuul VNg; puhub nönda lahed tuult `läänest, lahe tuulega εε merel `käia Mus; kui pala oo, siis oo iä kohe kui lahe tuul puhub Tõs; lahe ilm on parem, väga pala kõrvetab `taimesi Vän; teenekord on nihuke ea soe lahe tuul, ei ole küĺm Juu; eele ja tune eele oli nii pala, täna on `jälle lahedam ilm Ann; vara ommiku on ia lahe `niita; pärast `vihma oli pailu lahedam VMr; põle enam nii lämmi, on lahedam Plt; `kuuma `päivä ja lahet tuult nemä tahave [heinaajal] Krk
6. selge, klaara. (õhust, ilmast) Täempe olli sannan kipet vingu tunda, mea ai sanna usse valla, varsti olli sann lahe Hls; ilm akkap `laaŕme, lääp lahess Krk; lahe ilm om ilma piĺvetä Ran; suits läits `väĺlä, `olli tare jälle ää lahe Nõo; nüüd lätt pagsõmbade `pilve, enne oĺl lahemb, siss `näite˽taivast kah San || `pikse pilve rüngad, paksud ja kańdilised, muidu pilved on lahedad Plt b. (peast) tinkpiiritus oiab piä laheda KJn; siss akkass miul pää lahepess minem; ma sai ennast lahess magade Krk; pää nii lahe ja ää, nüid ole terve mi̬i̬s Ran; ennist `olli pää ull, nüid om pää lahe, ju̬u̬t (jood) ti̬i̬p pää lahedass Nõo || virge `ü̬ü̬se om pää nii lahe, et mitte und ei tule Nõo c. (silmadest, nägemisest) Klaarid siĺmad on eledad lahedad siĺmad Hää; lahe ja `seĺge nägemine. ku mõset `siĺmi, siss lääve lahempes; sel om lahe silmä, lahe `vaatamine, aga miul om `väikse silmä, kulmu madale Hls; si̬i̬ olli õige iluse lahe `siĺmege inimene Krk; ma‿la mõse suud ka, saava siĺmä lahedass Puh || näo pääl mitte ütte [rõugevilli] es ole, nägu olli ninda lahe Krk d. (arust) mõni pää (päev) on natukse `lahkem, lahedam teene, mõni pää `oopis sańdem Juu; Ta on `seĺge pilguga ja laheda `piaga Trm; lahe mõistuśs Rõu
7. kerge, värskendav (toidust) Tule süö `praba·rbari suppi, `ninda hüä lahe Kuu; sui sõeme ikke kama, palava aeaga ea lahe võtta Vän; see on ää lahe apu õun Saa; [kiisal] ilus lahe liha Ris; ia lahe supp JMd; tahaks midagi lahedamad, kes se palavaga seda suolast süöb VMr; `külmel `tangel kallati `rõõska `piimä `pääle ja aput kah, aput `taari `panti kah, siss olli ninda ää lahe süvvä Hls; Mullõ miildüs, kuʔ ruvval om hää lahhe liiḿ Vas
8. sõbralik, lahke; mõnus üvast lahe inimene `toisele `andama Hlj; lahe inimene Rei; räägib iluste, lahedad juttu iä kuulda Tõs; inimene oo lahe igadipidi Tor; mõnus mees, ia laheda jutuga Ann; kõigi `vasta `oĺli lahe ja elle KJn; `armsa `näoga, lahe kõnega Trv; temä om rõõmuss ja lustilin, üit́s lahe inimen Krk; ta `olli lahe inimene, `lahke jutuga, selet kõegest mes ta nännu ja kuulu Ran; Lahel leib lavva pääl, kitsal kirstu põhjal; tu̬u̬ om lahi jutugõ Krl; Lahhe jutt ja hää sõna om rohkõmp väärt ku kausitäüs terri Vas || si̬i̬ lauĺds küll `äste lahe äälege Krk || mia olli vanast ää laheda `lõugega Puh
9. kerge, ladus si̬i̬ om ää lahe kätege, kel tü̬ü̬ `äste edesi lää; ma osti obese, ää lahe jalg om, lahe `jalgege oben; küll om `kange `sõrgame, lahe `jalgeg Krk || küll om si̬i̬ vasik lahe `ju̬u̬misege, lahe kurguge ju̬u̬ Krk

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur