ladusladus g -aKuuVNgLügsporSL(-os Mar), JuuJürJMdKoeKadVJgSimIPltKJnTrvPstNõoOte, -eHls; ladu|ss g -saNõoPlv, -se KrkHel, -sõKrl; latuss g ladusaKrl(g -õ) RõuSe(n latuś) Lut(n latus); g ladusa Vas 1.mõnus; lahke, sõbralik Õli ladus inimine, ei täma pidand `ennast `uhkestLüg; ladus löbus inimeJäm; See nii kena pisike ladus mees Pöi; see oo nii ladusa jutuga etMuh; sii ea ladus `istuKse; Küll mõistis see kärneli poiss ladust juttu ajada PJg; ladus igaühe `vastaTor; sial on pailu ladusaid inimesi kuos JMd; on üks ladus `lahke inimeneVJg; aas `neskest ladusad juttu Trm; sääl pailu ladusid inimesiKJn; õige laduse jutuge Krk; tu̬u̬ om küll `väega ladus inime Nõo; taal oĺl imä latuss, esiʔ um ka latuss; kiä iks ladusa ummaʔ, umma˽hüäʔRõu; vot om ütś latuś ineminõ, täl kõõ omma kõrigu mokaʔSe; ladusalõ latsõlõ vipe vitsLut 2.takistusteta, sorav ilus ladus lume tee Tõs; mõnikord `talve nii ea lai `lahke ladus tee, põle `ummes ega toesand kedagi Juu; sel lapsel on lugemine päris ladusJMd; `ästi ladus lugeja Hls || kerge, jõudus sii on üks ladus töö KJn; sie oli ladus kõne VJg; obene om laduss `sõitma Hel; jala enämb ei kõnni nii nigu noorel inimesel, ei ole tu̬u̬ samm enämb laduss Nõo 3.kindlalt püsiv koorm lados, siiss tä lähä `ümber metteMar || nihukse suure ladosa `peŕsiga inimene (paksu tagumikuga) Mar Vrdlaadus, labus