[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

ladus ladus g -a Kuu VNg Lüg spor S L(-os Mar), Juu Jür JMd Koe Kad VJg Sim I Plt KJn Trv Pst Nõo Ote, -e Hls; ladu|ss g -sa Nõo Plv, -se Krk Hel, -sõ Krl; latuss g ladusa Krl(g -õ) Rõu Se(n latuś) Lut(n latus); g ladusa Vas
1. mõnus; lahke, sõbralik Õli ladus inimine, ei täma pidand `ennast `uhkest Lüg; ladus löbus inime Jäm; See nii kena pisike ladus mees Pöi; see oo nii ladusa jutuga et Muh; sii ea ladus `istu Kse; Küll mõistis see kärneli poiss ladust juttu ajada PJg; ladus igaühe `vasta Tor; sial on pailu ladusaid inimesi kuos JMd; on üks ladus `lahke inimene VJg; aas `neskest ladusad juttu Trm; sääl pailu ladusid inimesi KJn; õige laduse jutuge Krk; tu̬u̬ om küll `väega ladus inime Nõo; taal oĺl imä latuss, esiʔ um ka latuss; kiä iks ladusa ummaʔ, umma˽hüäʔ Rõu; vot om ütś latuś ineminõ, täl kõõ omma kõrigu mokaʔ Se; ladusalõ latsõlõ vipe vits Lut
2. takistusteta, sorav ilus ladus lume tee Tõs; mõnikord `talve nii ea lai `lahke ladus tee, põle `ummes ega toesand kedagi Juu; sel lapsel on lugemine päris ladus JMd; `ästi ladus lugeja Hls || kerge, jõudus sii on üks ladus töö KJn; sie oli ladus kõne VJg; obene om laduss `sõitma Hel; jala enämb ei kõnni nii nigu noorel inimesel, ei ole tu̬u̬ samm enämb laduss Nõo
3. kindlalt püsiv koorm lados, siiss tä lähä `ümber mette Mar || nihukse suure ladosa `peŕsiga inimene (paksu tagumikuga) Mar
Vrd laadus, labus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur