[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

laat1 laat g laada eP (-oa- Nis Juu Koe Trm, -ua- Khn JMd Kod; g laade MMg Äks Lai), g `laada R(n `laata VNg Vai, `laada Jõh) M San Har, laadu (-o) VId, laadõ Krl; n, g laade T(`laade Puh Nõo) kindlas kohas perioodiliselt peetav turg Ku `laadale lähäd, ära sis `silmi kuo jädä Kuu; siin tuas one `palju inimisi nagu `laadal; nii paks laat et ei pääst läbi, sääl oli `nuori, sääl oli vanu VNg; `selle `kõrtsi `juures `piati ka `laada; kolm vai neli `laadat õli `aastas Jõh; `mihklibe `aegu oo `mihkli laadad Khk; kessel oli `looma `müia, viis laadale Pha; `laate pealt said need soad ostetud; Mine Poti laadale (öeld ebameeldiva jutu peale) Mar; ega laadal ei saand `müidud, laadalt sai ostetud, laadal oli jälle odavam Lih; no ennem oli `linnas (Pärnus) oli paelu `laatu, `küinla laat oli, juri laat oli, jaani laat oli Tõs; Sügüse minnäkse luadalõ `põrsu `tuõma Khn; `lät́lased `enne olid alati sii laadal okidega ja `toolega Aud; laadal oo paelu ilusi `asju Hää; parisnik käib alati loadal Juu; `müitas loadal oost Koe; `mihklipäva laadalt osteti `luome VMr; kui luat one, Liisa ja Liena ike luadal; käis kahen luadan Kod; olivad laade pääl obust müenuvad Äks; `küünla laada pühaba, sis makseti palk Vil; kait́s laada `päevä `peeti; mea lää laadal ommen Krk; laadelt `tu̬u̬di `väikse läti voki, nu̬u̬ olliva `keŕged sõkku Ran; kui mia `laadele saass, ma oless ü̬ü̬ `aiga ihu alaste ussaia päl väĺlän Puh; laits katte laade siän ärä; ku eläjä lu̬u̬m koheki es `kõlba, üteldi küll `laadel saab ärä `anda; ega midägi `asja mul laadele es ole, lätsi nii sama laadet `kaema; `rõipe laade (pej surnuaiapüha) Nõo; laadel vaśsi `müüjä `müüsivä `vaśsi (kalja) Kam; läämi `laata San; perremi̬i̬śs tõi laadast hobõsõ Har; Ku˽`lätläseʔ õ̭ks laadulõ `tuĺliʔ, sõ̭ss noil oĺl alati `kruuśli üten Rõu; ma viisi t́äku `laatu Vas; perremi̬i̬ss lät́s naasõga laadulõ Räp || fig jutuvada, lärm Iga `laubä `õhta on neil `tarvis `laata pidada IisR; Mes laata sii peeta Emm; kui naised koos, siis on nigu `Laekvere laat plat́sis Sim; kos kolm naist ku̬u̬n om, sääl om `terve `Oldre laat Hel

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur