laam1laamKuuHljMärAmbVJg, g laamaKaaKad(-ua-) SimHlsKrk, `laamaJõh, laamiKJn; n, g laama VNg/`l-/ Aud 1.lai, avar pind või ala; suur tükk või kogus suur `sõnniku laamHlj; `põllu `laamad VNg; üks karjama laam oli; [aletegemisel] soab korraga üks laam põlema `pandudAmb; nii `kaugelt kui aga silm ulatab, on ta kõik üks metsa luam; ei tia mis ta selle ma`ilmama põllu luamaga `piale akkab Kad; sie mets lähäb `väĺja Uo`nurme, Tudusse ja Kivieli, üks ja siesama laam kõik VJg; suure vie ajal on nied einamad kõik lausa vett täis, üks luam puhasKad; `Lõuna pool on üksainus suur metsa laam Sim; küll sel sial oĺlid suured rasva laamidKJn; seeni mõts täis nõnda ku laamHls || kord veepinnal laam, kord vie pial, suos ja vabrikute juures eli ollusedKad || lai jutt Öues oli seike igavene laam lahti Kaa || (suurest laiast leegist) `kangesti suur tule laamMär; tule laamaAud; mõts palab, ei ole muud ku tule laamHlsVrdlaamakas 2.selgusetu, ebamäärane kujutis Ilma `riĺlete mea näe ainult `alli `laama, `täh́test ei saa `ültse aruKrk