[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

laabruk laabru|k Jür(-kas) Kad/-ua-/ Krk, g -ki Hag JMd; `laabru|k Kad/-ua-/, g -ki Hlj Jõh(-ka), -gi Kuu; n `laabruka Vai; `laabru|kas g -ka Jõh IisR; labru|k Saa Ris Plt SJn/-kas/, g -ka Ksi Lai Pst(-ku), -ki hv Krl; laabu|k g -kse Krk; laabro|k Amb Puh, g -ki Khn/lab-/ Juu; laapro|k Trv, g -ka Han, -ki Hää suur avar (üle)rõivas Hakkas `saule, sain sield ühe `laabrugi üle kui kuo tulin; Sa lähäd sen `suure `laabrugiga `mardiks va Kuu; Pikk maass `saate ulatas, `vüäga õli `ümbärt `kinni, sie õli `laabruk Jõh; kui nihuke lai ja suur riie on, põle nõnna iluste `ümmer `ühti, siis öeldakse laabrok Juu; ull lai kuub nagu luabruk; tuli `vasta, üks `luabruk oli seilas Kad; oli pagana ia `käia ärmak seljas, nisuke lai labruk oli Ksi; labruk nigu tuleb teste riiete üle tõmmata Lai; Ilm om lige, labruku piab ümmer võtma Pst; laabruk on `sakstel, ümmer õla `siante; laabuk `pääle aet Krk; si̬i̬ rõõvass oo lai ku laabuk sellän kunagi; om üit́s laabuk tett, ei oole moodun Krk || öökuub `Sakstel olid `õhta ja omigu laaprokad `seĺgas; Taluinimestel ei oln laaprokki Han; laaprokid on `sakstel, kellega magama `lähtass Hää Vrd laabrak, lahvrok