laaban, laaband`laabanLüg, g -iJõhKaaNõo(l-) Lei; laabandKamOte, g -iKan/-ń-/ 1.(lohmakast rõivast) `naistel kabuti `kuuved - - kesk`paigast õli kokko `nüöritud, alumine õts lai nagu `laabanLüg || temä‿m igävene laǵa ja suur, nigu igävene `laaban, ku astup, siss ihu rappup säĺlän (väga paksust inimesest) Nõo 2.(lohakalt riides inimesest) suure `rõiva säĺlän, lätt nigu vana laaband, särgi siilu omava laḱkaKam; sa‿lõt nigu vana laabańd inne KanVrdlaabats Vrdlaabakas1