[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

lahul lahul Jõe Krl lahus `seinast lahul Jõe; peremiis `pernaśegõ elässevõ lahul Krl
-lajul, -lajule Ls loodelajul, -lajule
lapul lapul Kos VMr Kad Kod Võn(-ol) Kam Ote kutsumata külalisena, kontvõõraks [Jaak] käis ika lapul siis igal pool, oli siis misuke joot `tahtes Kos; mina olin kua emaga pulma lapul VMr; nüid enamb `palju lapul ei `käia Kad; kõrvalised poosid ja vanad naesed käesid lapul Kod; lapul käisid enamast mehed Lai; Mina käve lapol, olli lapoline Võn Vrd lapule
laul laul g laulu (-o), laolu (-o) Jõe Sa Muh L Ha Amb IPõ Ksi Plt Pil KJn eL, `laulu R/n `laulu VNg Vai/, laalu (-o) Mär Mih Juu Kos Trm Pal Pil spor T; loul g loulu Jäm Ans Emm Rei Rid Var; laal g laalu I, loolu Phl
1. lauldav pala `enne vanased `laulud ehk regi`virsu `laulud, nied on vanad `laulud Jõh; `ilmlikud loulud, need `ööti vanast oukloulud Jäm; teist vöiks nönda hea laulu teha Vll; Loul teeb rünna röömsaks Emm; sia võiks oma lauoldõ iest `leibä `tieni; `noores `põlves sai laulda neid `kaśke laulusi Aud; kaselaulud, kus `kaśki ja `kaśki, muud es ole sääl Saa; `talguse laulud, kui rukkid `mińdi `lõikama Ksi; siin olli üit́s laulu `mihkel, si̬i̬ olli `kange laulu tegije, laulu `meister Krk; mis `laulu siss lauletess, ku `kiägi pulmast ärä lätt Hel; naise lauliva kaasitamise `laule Ote; vana inemise nu̬u̬ `mõiśti muśtisit́̀si `laulõ; pulma laulu ja pidu laulu mia `oĺli Har || luuletus Koidula om isamaa `laule luuleten Hel Vrd laulus
2. laulmine a. (inimhäälel) Lastõ `laulu jõlus kuulata Khn; laaluga `viidi maha `surnud, kõik tee pidi `laulma Vän; osav opetaja `oĺli sõnale ja laolule, aga ärä `ku̬u̬li Ran; lätsivä `mü̬ü̬dä suure laoluga; `väimis `olli täis joonu ja `tulli larinaga ja laaluga `sisse Nõo; laulu laskma ~ lööma laulma mihed `istuned maha, hakkaned `laulu `lüömä Kuu; Oli üks lõbus inimene, tegi tööd ja lasi `laulu Pöi; ise laśsime `laulu ja masin `undas Lai; esi kihuten `kangest `laulu, olli kihuten `laulmist Krk; võt́t pudeli õlut ja lei `laulu, nakass `larmi `lü̬ü̬mä; lasnu toda `laulu jämedäde ku jõmiseb Nõo; lüü `laulu küllä piteh ja käü `ü̬ü̬se `tüt́rika man Vas Vrd laulu|laul b. linnu või looma häälitsus konn `tömbas `laulu Mus; Kõik mets oli omiku `lindude `laulu, sidistamist ja vidistamist täis Pöi; kus ta (tedre) laulukoht oli, seal ta `laulis iga umigu Noa; igäl linnul oma laul Tõs; kaśsi laal one tiäta egäl ühel Kod; noor kukk - - ei lauld nii ilusast kui vana ja seda ivakest `laulu `kiskus kõigest jõust Lai; ei ole mia ka enämb - - sisaski `laulu kuulu Ran c. putukate tekitatud heli Ele kui `kilgi laul; `Kilgil on laul, `laulab `kõrgelt värisevalt, ei tämäl ole sirinat IisR; `kuulod [loomad] vaid sedä `kiili `laulu, siis `juoksod `ullemast Vai
3. fig a. jutt; teguviis Ikka ta korutab oma vana `laulu; Mina‿i taha täma `laulu `laulda IisR; Kine leiba sa sööd, sene loulu ka loulad; Mes loulu sa nüüd loulad (mis sa kostad) Emm; Kudas lind, nõnna laul Han; Mugu `võeti pää otsast maha [vigasel lambal] ja ˽vaĺmiss, `tu̬u̬ga olõ õs inäp piḱembät `laulu Rõu; laul on lauldud ~ läbi miski on lõppenud Nüüd on varandus läbi ja laul `lauldud IisR; See lugu laul on sellega `jälle `laultud Pöi; Sene loul aa louldut Emm; Kalapüigigä on päräst sedä ku `Sauga tamm maha `võeti, laul läbi Vil b. nutt, kisa kohe laul `lahti, `laulu kõik kohad täis JMd; mis sa iket, lase `laulu ku larap Krk
linul, linule1 linul Pst Hls Krk Nõo Ote, -ol Räp; linule Trv Krk Ran Nõo Ote, -olõ Räp viina eest loomasööta, toitu vms paluma(s), linuma(s) oles ma `tääden, et sa `lambit pöät, siss ma oss `viina võtten ja linule tullu Trv; vanast käüsive linul, viinapudel olli ligi ja Pst; ni̬i̬ käüsiv linul, kel lehmä põhk `otsa lõppi - - viin olli pudelige man Krk; keväde poole kui aenad ja peldid otsan, võt́t peremi̬i̬ss viinapudeli, ütel: ma‿la linule, ega eläjil ei või `laske `näĺgä ärä lõppe Ran; ku sa linule lähät, võta sa `viina üten, siss ike midägi `perrä venib `sulle Nõo; pańg `viina lännu ärä linul Ote; sepp tulõ linolõ sügüse, iks käve kui vili pesset ol Räp
liul liul kalduKhk
lukul lukul = lukkus kõrva omma lukul Krl
luul hv luuĺ g luuli pajalaudUrv

lõul, lõule lõul L(lõol Mar) Ha(löul Ris) Tür Pil; `lõule Mar Tür

1. nõles; nõlesse Hobusele tehti sooje rukkeid, sest ta oli lõul; obo oo `lõule jäänd Mar; lõul, kael `paistes, mädaneb, lööb augud `sisse Mär; obone on lõul, aab ninäst tat́ti `väĺlä, kurgust akkab `paestetama ja mädänemä, eng jääb `kinni Juu; obune jääb `lõule - - obune jääb uimaseks, ei taha `süia Tür Vrd lõuel, lõuele
2. kaelanäärmete paistetuses siga on lõul Jür

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur