[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 31 artiklit

laatsima `laat́sima, (sa) laat́sid kaanima, ahnelt vedelat toitu sööma loomad laat́sivad soolast vett; Mis sa sest suslast (kohvist) ikki laat́sid; On ennast täis `laat́sinud Hää
lartsima `lartsima HljK, (ma) lartsi(n) Vll Rei Kse Tor(--) Ris KJn, `lartsin IisR, larsin Mär Plt; `laŕtsme, (ma) laŕtsi Hls, lardsi Krk
1. a. lartsuvate sammudega käima `Vihmaga läks `karjamaa vett täis, `lehmad `lartsisid tümas IisR; larsib möda sopast teed Mär; Mis sa sial laŕtsid, teed jalad märjase; `lartsisime lumes `terve öö Tor; mes `aśsa sa lartsid läbi muda Ris || pori lartsib üles KJn b. lodistama lardsiv puha likess, lardsiv vi̬i̬ maha Krk
2. lörtsima, rikkuma `lartsig mette, `saapad soavad `otsa Vll; `puhta `rõõva laŕtsib ära, ei oia Hls
3. vedelat toitu sööma larsi seda `lõśsi `sisse nii et kõht valutab Plt Vrd larpima
Vrd lartsutama, lortsima, lärtsima, plartsima
lentsima1 `leńtsima Hää, `löntsima Emm veest tühjaks pumpama `laeva tühjaks `löntsima Emm
lentsima2 `lentsima, (ta) lentsib Rid, `lentsib Jõe VNg; `löntsima, (ta) löntsib Hi(`lenssima Emm) (tuulest) a. pöörduma täna tuul löntsib siia ja `sinna, `präägu oli lounat, juba keskumigu Emm; Äga siiss suurd tuuld pole, kui ta sedamoode löntsib Käi Vrd lenkima b. vaibuma tuul `lentsib, tuul jääb vähemaks Jõe
lentsima3 `lentsima, (ma) lentsi(n) Kse Han lonkima, ringi hulkuma mis mees sust ka saab, sa tee muud kui lentsid Kse; Aadu `lentsis lapsest saadik kauda küla, poeg `lentside kua Han Vrd lontsima2
lintsima1 `lintsima Vig, (ta) lintsib VNg/`l-/ Han, linsib Mär (närvalt) limpsima `kassi `lintsi `tühja `kaussi VNg; Akab muidu lintsima Vig; Koera `lintsimest oli kuulda, ema `andis `tääle kausiga suppi; `Lintsimene põle kellegi söömene; Närvad inimesed oo sööma `lintsijad, põle nendel sööma `tahtmest, `lintsvad natuke vedelad Han
lintsima2 `lintsima, (ta) lintsib meremuda, lintsi täis minema vörk lintsib ää; vörgud on ää `lintsind, kui seost `sönda (meremuda) `sisse vöttand, paksuks vörgud teind, silmad ep paista läbigid Khk
lirtsima `lirtsima, (ma) lirtsi(n) Jäm Khk Vll Pöi Kse Han PJg, lirsin Muh Jür Kod Lai Plt, `lirtsin Kuu/-/ IisR; `lirts| KJn, -me Hls San, (ta) lirtsib; `liŕtsmä, (ta) lirtsip Puh, lirsib Kod/-ma/, (ma) lirdsi Räp
1. lürpima, (läbi hammaste) vedelat toitu sööma Ära `lirtsi `lauva taga nigu `not́su `laudas; `Põrsa `saime ia, on `suure `süömaga - - minev`aastane `lirtsis aga vedelad `üksi IisR; mis sa sest supist lirtsid Khk; lirtsib peale läbi ammaste pörsas vöi vassikas Vll; `põrsad `lirtsivad toidu kallal Kse; lirtsib `piale, `paksu ei söö PJg; Üks `lirtsimine kõik, on ta siga või kaśs või linna`preilna, `süia tuleb täie `suuga ja suure isuga Jür; siga lirsib, ei õle tämäss `õiget süäjät Kod; lirtsib suppi, ei taha `ästi KJn; lirtsi seda va `lahja suppi San
2. (lirtsti) sülitama kes sedasi sülib, siiss `eeta: mis sa lirtsid Jäm; lirtsib `süĺge läbi ammaste Vll; mis sa iki lirtsid Hls; piibumihe lirtsivä `süĺgä Puh; ei tohi maaha `liŕtsiʔ Räp Vrd lirtsuma
3. sirtsuma, (vaikselt) siristama `varblane lirtsib liŕts ja liŕts Jäm; Lõu on sii küll, aga ta äi laula veel, muidu lirtsib Pöi; [varblased] `lirtsisid: vilets, vilets Muh
4. loba ajama `lirtsmine one si̬i̬, ku ajad lirts jutta, lirts jutt one `kerge jutt Kod
5. lörtsima lirtsib oma `rõõva ärä puha Hls
Vrd lirtsutama
litsima `lit́sima Plt, (ta) lit́sib Tor Hää Koe, litsib Mar; `litsima, (ta) litsib Tõs Ksi, `litsi VNg; `lit́sma, (ma) lit́si Krl; nud-part `lit́sinud Kod võrgutama; liiderdama sa lased `endast `litsi VNg; meed (mehed) ää `lit́sind juba Mar; mis sa litsid na paelu Tõs; igal pu̬u̬l üks `lit́simene Hää; mina ei õle elopääväd `lit́sinud egä liiderlikko pidänud Kod; ta laseb ennast `lit́sida Plt; lit́si `lit́sva Krl || kui üks müib obuse teisele ja sellejuures ennast petta laseb, siis kolmas `ütleb: sa lasid ennast `lit́sida Koe Vrd litsitama
loitsima `loitsima VNg Lüg Rid
1. noomima küll ma nüüd `oige `loitsisin `toise kere läbi VNg; Kõhe `läksin ja `loitsisin - - [et] võttid `ilge `naise Lüg Vrd loitsema, loitsuma
2. nõiduma `enni oli seda `loitsimist nii paĺju et Rid
lontsima1 `lontsima Kuu VNg lürpima `lontsisin `taldriku `täie suppi `nahka Kuu Vrd lentsimä, lompsima, lõntsima1
lontsima2 `lontsima Khk Kaa; `lońtsima, (ta) lońtsib Juu lonkima lεheb nenda laisast `lontsides Khk; ärg tuleb ju `lontsides Kaa; koer lońtsib `mööda õuet Juu Vrd lentsima3, lõntsima2
lootsima1 `lootsima, (ta) lootsib Mus Kse Ris(-uo-) laeva sadamasse või sealt välja juhtima kes äp tunne sadamad, seep osa `laeva `lootsida Mus; loot́sid käevad laevade vastas, lootsivad läbi kus `kitsad kohad Ris
lootsima2 `lootsima, (sa) lootsid Kaa Pha Vll lohakalt kõndima a. lontsima Oli ladva pehmeks vettend, läks nii lootsides koju poole Pha b. lääpa tallama kui sa lähed oomingu vara `kingadega, siis sa lootsid nad ää, teed märjaks `kastega Vll
lortsima `lortsima, (ma) lortsi(n) spor S, Kse Hää Iis, lorsin Mär, `lortsin Kuu VNg Lüg(-maie); `loŕtsmä, (ma) lortsin KJn, `loŕtsma Har, (ma) loŕdsi Urv Rõu
1. lumelobjakat, lörtsi sadama lortsib lund maha Mus; lorsib sula lund Mär; lortsib lund sadada KJn Vrd lortima
2. lortsudes käima; lortsutama; lirtsuma lortsib lume sees `käia; mis sa lortsid selle läkuga Khk; Sui läbi lortsi sina karjamal vee sihes, kaks va pätti `jalgas, aja teiste inimeste `lambud taga Pöi; lorsib kebade lorsu sees Mär; oli paelu vett, ma `lortsisi seal sees Kse; jala omma `ääskist saani hämmeʔ, ku astut, siss jala `lortsiva ennedä Har
3. määrima, rikkuma, lörtsima lortsib keik `saapad ää Vll; ta oo nõnna ää `lortsin mu `riided et Muh; `ömbleja lortsib riide ära Rei; rätiku puha ära `lortsinu Hää; ära mene oma jala`varju `lortsima Iis; Sul olõ õiʔ üttegi˽puhast rät́ti inäp, kõ̭iḱ ummaʔ är˽loŕdsit Rõu
Vrd lartsima, lortsuma
4. (vastu) sõimama älä `lortsi `ühte `puhku, `mulle on `vasta mielt; poiss on `kange `mulle `vasta `lortsimaie Lüg
5. narrima; teotama Loŕdsi˽mi̬i̬st, mitte mehe kübärät Urv; tõsõ pääle aja `halva juttu, tõsõ loŕts arʔ; tõnõ loŕts arʔ tõsõ `rõivaʔ, `ütless, et ei olõʔ illoś Rõu
lotsima `lot́sima JõeK VJg Trm, `lot́sma Kod Pal Hel, (ta) lot́sib; `lotsima, (ta) `lotsib Kuu IisR; `lotsides Kse
1. (sisse, lohku) vajutama, muljuma, suruma `lot́sis kaabu põhja `sisse; soat on ära lot́situd Trm; kaala suaned `aiged, `vassa nukka ehk `korssna `servä lot́si, siis annab tagasi; `kapsad lot́sid `kińni `tüńni; villad vaja `lot́si kot́ti; tuul lot́sib pilved `alla puale Kod Vrd lotsitama1
2. peksma, taguma sua otsad `lot́sis ära, `jälle parandada JõeK; akkame [kurikaga] `kangaid `lot́sima VJg; küll ma `lot́sin tä läbi kańdiga; suur vihim, si̬i̬ one kõik rükkid maha `lot́sinud Kod; mis sa lotsit tost pulgast Hel Vrd klotsima
3. ruttama `lot́sis `minna väĺja iärt `mööda Trm || deskr läks `lotsides `lotsak, `lotsak Kse
4. laduma `lot́sis ruunale ea `koorma `peale Trm
Vrd lötsima
*loutsima da-inf `loutsida nöökima; mõtlematult rääkima laseb `endäst `loutsida; `tõine `loutsib suust vällä puha midä `sülge suhu tuob Lüg
luotsima `luotsima(ie) tõrelema älä `ninda pali `luotsi, jättä juo järele Lüg
lurtsima `lurtsima IisR; imp ipf lurtsiti Trm luristama `Keikse `nuoremb laps akkas appu`piima pudi `lurtsima lusika `otsast IisR; Kodu pandi muasikad rõõsa piima sisse - - siis lurtsiti tee lusikaga süia Trm
lutsima `lutsima Jäm, (ta) lutsib Kaa Rei, `lutsib VNg IisR; `lut́sima Jür, lut́sima Saa, (ma) lut́sin; ludsi|ma TLä(-ts-) Rõn San Rõu/--/, -me M(-ts- Pst), (ma) ludsi; `luutsima, (ta) luutsib Khk Mus, (nad) `luutsivad Jõe (kuuldavalt) imema, lutsutama `porsad `luutsivad ehk `niitsivad läbi `ammaste (vedelat toitu) Jõe; tiss suhu ja siis `lutsib VNg; siga `tömmab läbi ammaste, luutsib Mus; Vassikas lutsib tühja nisa, piim oo otsas Kaa; `komme ikki lut́siti Saa; Sukkurt võib kua `lut́sida Jür; latse ludsive luttu Hls; laits ludsiss sedä topust, senni ku magame jäi; mis sa ludsit sel `päidlest ütte `puhku; [vanamees] muudku ludsi oma `piipu Krk; kui luts [veest] `väĺlä võetass ja elun kavva om, siss ludsina oma massa ärä; poesike ludsiss aavast tolle kihvti `väĺlä (ussihammustusest); südäme ussi olnava, nu̬u̬ ludsinava südäme `rasva Ran; kel südä `aige, tu̬u̬ ludsip õlekõrrest ka `tervist `endäle Puh; Lat́s mugu˽ludsõ `pässä Rõu || fig välja kurnama põld om linage är lutsit ja narrit; maa är igävest lahjass ludsit, sääl ei kasva ääp kedägi Krk Vrd ludima2, luttima2, lututama1, luutsuma
lõntsima1 `lõntsima Pöi; `lõńtsima, (ta) lõntsib Aud, `lõńtsma, lõńtsib KJn; `löntsima, löntsib Khk Kaa vedelat sööki sööma, larpima `antasse lakkumist, siis `löntsis keri täis (koerast) Khk; Ta `löntsis supi `otsa Kaa; Küna lõnset täis, akkas `lõntsima Pöi; ää test kõik supi `lõntsin Aud; lõńtsib `süiä KJn Vrd lontsima1
lõntsima2 lõńtsima, (ta) lõńtsib Kul Mär, lõńsib Vig JMd VJg; `lõńtsma Vig lonkima, hulkuma mis sa lõńtsid, et `tööhe ei akka Kul; omigu koedu ajal tuli `lõńtsides kojo Vig; lõńsib nasama `ringi, põle akkamest kedagi JMd; mis sa lõńtsid müeda küla VJg Vrd lontsima2, lõntima

*lõrtsima (ta) lõrsib lürpima lõrsib supi vedelad Lai Vrd lörtsima

*läntsima (ta) länsib läikima so selg on nii punane, üsna länsib Khk

lärtsima `lärtsima MMg, (ta) lärtsib KJn, lärsib Muh Lai; `läŕtsmä Räp, -me Krk

1. plärtsima (astudes) läheb `lärtsides jälle Muh || plärtsuga lööma (linaropsimisest) rapai `õkva läŕts, lööse kõiḱ linaʔ hövvüle Räp
2. pritsima kõik kohjad lärsib täis `söömade ja `joomade peal Muh; Lärtsis sülitata nõnnagu kuri kass MMg; lärtsib vett KJn
3. kärama, räuskama kes `räuskab ja vannub sial juures, siis lärsib; `lärtsijaid `naisi on ka küll, isa `ütles et nagu joonud mees lärsib Lai || haukuma Ei massa peĺläte - - temä (peni) lärdsip ninda sama mud́u Krk
Vrd lartsima

lätsima `lätsima, (ta) lätsib Khk Lai(-t́-); impers lätsitasse Mih

1. plätsima a. pläterdama mis sa lehed `oue `lätsima läku `sisse; tule nobem, mis sa sεεl muidu lätsid, `jalgu pära viad Khk b. mätsima, pätsima `lätsis `saue ahju pragude vahele Khk; pannasse `vahmärk ülissi, `säetse puud `püsti ja siis lätsitasse sauega `kinni Mih c. patsutama, lööma laps lätsib `kääga vett; [ema] `lätsis natuse last Khk Vrd klätsima
2. tihedalt sadama `lät́sis puud lund täis; obused olid ka vaest lund täis `lät́sind Lai Vrd lämmama1, lämmastama2
Vrd lättima

löntsima1 `löntsima Khk, (ta) löntsib Käi, `löntsib IisR

1. lontsima, vantsima `Löntsib üle `einama `meile `tulla IisR Vrd lötsima
2. ringi rändama, hulkuma tuul löntsib, käib ühe pεεvaga `mütmes kohas Käi Vrd lõntsima2

löntsima2 lõntsima1

lörtsima `lörtsi|ma, (ta) lörtsib Jäm Käi Lih Kse Han Vän Tor Hää Jür Iis, lörsib Tõs Juu Jür, lörssib Mar/`löŕtsi-/, `lörtsib Lüg/-maie/ Jõh IisR; `lörtsimä Kuu Puh; `löŕtsma Saa KJn, -me M San/lörtsme/, -mä Trv Plv, (ta) lörtsib; (ta) lörsib Koe Kod, löŕts Ote; tud-kesks lörssitud Kei

1. lörtsudes käima, plärtsima; lörtsuma `lörtsib `mennä, `kiirest ja `kiirest Lüg; On `õmmetegi `kuera ilm, küll sai `lörtsida, jalad `märjad IisR; mes sa lörssid, ükskõik kust ta läbi läheb Mar; lörtsib sopa sees Kse; laps tahab vee sees `lörtsi Tor; lumi lörsib `jalgade all Koe; vesi löŕts `jalge all, ti̬i̬b jalad alt mäŕjäss ja prit́sib varvasse vahelt Kod; jalaʔ `löŕtsväʔ, nii ummaʔ vett täüś Plv
2. lörtsama a. lärtsama lörtsib maha ku sülitab KJn; põrmat om kiḱk ärä süĺlät, ärä lördsit täis Krk; mina otsi tatirätti, tema löŕts maha Ote b. lörpima nüüd `lörtsiväd `opliku liend süä Lüg; mi‿sa sii lörtsid, söö iluste Käi; lörtsib leeme kallal Kse; Eile `õhta sai seda silgu suolvett lörssitud jooma järel Kei Vrd lõrtsima c. loksama ärä `lörtsku vett maha San
3. lörtsi sadama Küll kukkus `lörtsima `märga `lörtsi `kaela IisR; Eilse pääva lörtsis sadada Han; nüid lörsib seda lund järjest Juu; Lörtsib suud-silmad täis Jür
4. rikkuma, määrima Sie kleit on peris ää `lörtsitud Jõh; Ära mene lögasse `uusi `saapaid `lörtsima; Keik tehasse ülepia`kaela ja keik `lörtsitasse ära IisR; ega `uusa `kingu või märjaga ära `lörtsi Vän; ära oma raamatud ära lörtsi Saa; Kui ikka `kiegi ei lörsi, saab aśjast `aśja ka Jür; mis sa ajad `vastsest kördist simmanise ärä `lörtsi Trv; `vastse `rõõva panni `seĺgä, vihm tulli sadame, nüid om naa är lördsit, ei ole ääp `meastegi Krk || piltl No kas si̬i̬ mõni naine om, kes egät lontrust ennäst `lörtsi lasep Krk Vrd lörpima
Vrd lortsima, lötsima
5. närtsima lilli löövä `lörtsimä, õdaku om jälle `kiŕki Puh
6. lora ajama, luiskama Sie `lörtsib juttuga, ära sa teda usu IisR

lötsima `lötsima Muh, (ta) lötsib Han; `löt́sima, (ta) löt́sib Lai

1. a. plärtsima See laps `mutku lötsib sopa`aukus Han b. löntsima akaku nüid Piiri `alla `lötsides menema Muh
2. lörtsi sadama löt́sib kõik silmad täis ja `riided täis; eile `löt́sis seda sula lund maha, täna on kõik ära suland Lai Vrd lotsitama2
3. lörtsima, rikkuma Need riided oo lötsitud Han

lürtsima `lürtsima IisR, (sa) lürtsid Khk luristama `Üksi ia `süüa, võid suppi läbi `ammaste `lürtsida nii`paĺju, kui tahad IisR; Me vahest akkasime suppi koostast lürtsima, siis saime paukumist; Mis sa lürtsid - - nuusa nina tühjaks Khk

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur