[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

laks1 laks Vas, g laksu eP(-o Mar) M(-i Krk) Ran Puh Ote Rõn, `laksu R/n `laksu VNg/
1. (heledalt kõlav) löök, plaks, hoop ma vottan `tölbi ja `annan `poisile ühe `laksu Jõe; Ei sedä kala viel pada `panna, mes vies `laksu lüöb Kuu; On nisuke laps, et ei ole viel üht `laksugi saand IisR; emm `andis lapsele ühe laksu `persse Khk; Irmus `sõuke ele laks oli, `varsti suits `tõusis ka (piksest) Pöi; Kui sa söna äi kuule, saad `laksu Rei; kui suur voor tulnd `uńta ja tä pannond `neile püssiga ühö lakso; `andis tale mööda pead öhö lakso Mar; ühükorra üks laks köis, ma `mõtlesin, et `püssi `lastasse Mih; ristilaps lööb laksu `piusse Tor; mamma `ańdis laksu `peoga `perse Saa; Laks ikka üks veike `lüemine, ega ta suurt `mieles seisa Jür; tema pand püśsiga laksu JõeK; teene lõi oma laksu - - siis teene `ańdis oma laksu jälle [kurikaga], sedamodi laksutati kevade alati [kangast] Amb; kala lõi `laksu JMd; kui siis vigad sees olid - - siis `ańdis [õpetaja] `liińjaniga laksud `piusse Ann; tegi ühe laksu mööda `kõrvu Koe; küll tä sae üvä laksu, piä laksatas [vastu jääd] Kod; laksu käüsive; lü̬ü̬ onul `laksu ka Hls; aia `teibä lasev `laksi, vällän om laksi `laskje küĺm Krk; ańd tälle üte laksu `õkva siĺmä kolmu `pääle Ran; tsisaśk lei `laksu (laksutas) Rõn || fig (kahjust, tagasilöögist) vana `Mihkel sai `sõukese laksu piiritusega et (tabati salakaubaveolt) Muh; peremi̬i̬s jää iks `kõrdapitti `vaesembass. lü̬ü̬ muile käemehess, kes `laine taht, aga nüit massa, tu̬u̬ om tälle paĺlu `lakse `annu Ote Vrd laksakas1
2. int `Lained `laksusid öle paadi laks ja laks Pöi; see lõksutab nõnna kaŋŋast kududa, liks ja laks Muh; laks ja laks pane vett `peale PJg; Vesi laksub `vasta `ämre äärt laks ja laks Jür; `ańdis lapsele laks ja laks mööda kańnikaid Trm; kiriküüt́ laksutep iki, laks laks laks Krk

laks2 laks g laksi Jäm Mus Phl Mar Plt, `laksi Kuu VNg/n `laksi/ lõhekala täsa‿p saa `laksi `ühti Mus; laksil on nokk kurgu all Phl; ma sai tänäkond ühö laksi kätte, see kasvab suuress Mar || lestakala Vähikäsi `kammila`poigi `hüüedä laks Kuu

laks3 laks Aud, g laksi Mih/-u/ PJg Saa Nis Kei Jür JJn Kad Lai, `laksi IisR lake, lurr `Meie mehed ei pia `piimasuppist kedagi, `ütlevad et eks ta üks laks ole IisR; aga nüid tuuatse meiereist seda va `laksu (lõssi), see oo va laks, ega see piim põle Mih; seanst `laksi koer küll ei söö, peab ikki midagi paremad sekka panema Saa; `ańdis va õlle `laksi, vesine lahja õlu Nis; Sai kord igasugust `laksi `sisse `aetud, änam ei võta (poeõllest) Jür; põld sial õieti `süia kedagi, üks supi laks oli Lai Vrd laksar, lakse

laks4 laks Saa Kad Kod Hls, g laksu Muh Kse Han Krk Ran suur tükk, hulk (maad) siit oo `sõnna ea laks moad veel Muh; Kiriku juure oo siit veel laks maad Han; tohutumb laks muad põles `metsa maha Kad; kaks `versta ike one kua juba üvä laks muad edesi tagasi ärä `juossa Kod; `Einä ma‿ilma laks vi̬i̬l `niitä Hls

laks5 laks g laksu Jäm Kaa keskelt lõhestatud varb Laks `pandi üle taari tanni, ta pidas naa (naga) ülal kui kurn `jooskes Kaa

laks6 laks g laksu (-o) veeloik, -auk – Mar

laks7 laks g laksi puu langetamisel kännu külge jäänud läbisaagimata osa `saeme selle laksi koa ää, laks jähi nii suureks Jaa Vrd kaba3

laks8 laks Kir Han, g laksu Vig Hää Nis Rap pael, nöör; piitsa keel piitsa piugo laks Kir; paela laks Han; piitsa laks Hää; `enne olid veel pulma pitsad, sured laksud olid sial `otses Nis; tüdrukutel olnd `pulmas alati tööd, teind poestele piitsa `laksusi Rap

-laks Ls liks-laks

lanks lanks lurr Ega sie subi lanks sis kohuss `seisu, vähä aja peräst on koht tühi Kuu

lauks → laukes

leks leks g leks|u, -o (lugemis)ülesanne annan leksu ülesi, et sess soadik piad `õṕma `omsess; leksod `ańti kõegile üles; õṕp kodo õma leks `selgess ja läks `ku̬u̬li `näitämä Kod

lenks1 lenks Hlj, g lenksu Kad KuuK, `lenksu Lüg(-o) Jõh Vai(n `lenksu) a. aas, silmus sia`sorka, sie `solme on kahe `lenksu `muodi; tämä (võrgukivi) saab `lenksu (silmusesse) `panna Vai; lenksu (jooksvasse) sõlme lõng läks `lenksu Jõh; panin köie üle `kuorma `lenksu Kad b. jõnks, käänak `luomad `käisiväd `karja kurudes, kolm kuru `lenksu õli, kust tuli `luomidegä `mennä Lüg
Vrd lenk1

lenks2 lenks g lenksu väike vedeliku kogus, tilk oli lenks `piima pleki põhjas; sain lenksu vett `ämbrisse Kad

liks1 liks Plv; n, g `liksi VNg vilets, nüri, logisev nuga nüri ja `alba nuga `üüeda `liksist VNg; vana väädse liks, lõpussist ärʔ murrõt Plv

liks2 liks Pöi Mar Kod int, on Korra tegi liks [raadio sees], oli vagusi ja püme Pöi; vesi kukub liks liks laess `alla; `veike koer aagub liks liks liks Kod Vrd lõks2, pliks, plõks1

links1 links nätske, halvasti kerkinud links leib Kul

links2 links g linksi liigendnuga Igal ühel oli links taskus ja isi lõikas laua ääres leiba Tõs Vrd linkunuga

loks1 loks Nõo, g loks|u Sa Muh Phl Kse Pä ViK Iis Ksi Plt Vil, -i Pha Pöi Iis Hls Krk Võn San, -o Kod, `loksu Jõe IisR, `loksi Lüg; loḱs Puh, g loksi M Har Rõu Vas, loḱsi Urv Rõu
1. vilets, kulunud ese, logu vana `vankri loks Lüg; Ah sie või`massin on vana loks, `sellega saa iast võid teha IisR; tä‿p käi änam kenasti, vahel käib ning vahel seisab, muidu üks loks (kell) Khk; södise loksu (jalgratta) jäuks poleks `maksand raha `raidada Mus; äi see loks `kõlba änam `kuskile Pöi; vana massina loks Phl; jalavarjud oo naa loksud juba Kse; vana adra loks `siia vedelema jään Aud; mul on üks vana viiuli loks Saa; mis neist vanadest `loksudest viel parandatakse VMr; kus sa selle vana loksu nüid paned kua Ksi; müüs ära oma maja loksi Pst; üit́s vana loks, si̬i̬ om är kolikamress visat Krk; nimä olli jahil vana paadi loksiga, tu̬u̬ lät́s `põhja Võn; mis ma selle vana loksige ti̬i̬ San; vana rii loḱs om, `tu̬u̬ga ei saa kohegi minnäʔ Har; Päähn oĺl ka˽mõ̭ni vana kübäre loḱs Rõu
2. (riknenud toidust, lurrist) Mis `sõuksed `pehmed loksud (mädad kartulid) on, nee `viska `eemale, lehm sööb ää Pöi; kõik [munad] on loksud, albad, albaks läind PJg; mes täl õli, loks õli kaasin. vedel supp one loks Kod Vrd laks3, lops4, lokse
3. pej (inimesest) vana `naese loks, `loksutab `teisi inimesi (tagarääkijast) Jõe; vana loks, sańt inime - - täna räägib siin sedasi, teisepääva mujal teisiti Jäm; pordiku loks ka siin joba joh Krk
Vrd lõks2

loks2 loks g loks|u Koe Hls Puh Krl, -o Kod; n, g `loksu Kuu VNg Vai loksumine a. (veest) Tuli aga `laine `loksu `rohkemb `ranna `pääle, `loksut sen ohukase jää sadame siess ja kivije vahel `väigästeks tükküjeks Kuu; kui vesi on vagane, siis ei ole `laine `loksu `kuulla Vai; `laugne laene, `pitkämine lü̬ü̬b sedä `lokso; veikesed loksod tullud kivede vahele Kod Vrd lokse b. (linnuhäälitsusest) kana ti̬i̬b juba mõne loksu, tahab `audume minna Hls

loks3 loks g loksu madal, vesine koht, soo – Kad Vrd lops3

lonks lonks g lonks|u Sa Muh spor L, Juu JMd Tür Koe VJg I KJn M Krl Har, -o Kul Kod, longsu Mär Tõs Ran Nõo, longso Mar Khn, lonsu Plt, `lonksu Kuu IisR; lońks g lonksi Har; n, g `lonksu VNg Vai suutäis vedelikku, sõõm hüä lonks Kuu; Juob `suurte `lonksudega IisR; `anna `miule `juvva üks `lonksu Vai; ühest lonksust ep saa midad, vöta aga veel Khk; Noh va leerivend, veta niid ka paar kenad lonksu Kaa; `Külma vett võtab veel lonks aavalt ja see on kõik, kaua ta änam äi ela; Sii ruusi `põhjas üks mehe lonks [õlut] on, `viska (joo) see ää Pöi; joo kümme `lonksu ühe iŋŋega ää, siis kaduvad luksud ää Muh; Ei saa `lonksugi inge `alla panna, juba jalad nõrgad Han; sai kaks iäd `lonksu Tõs; Nda kangõ õlut, et sai puär `lonkso rüübätä, kui tegi juba silmäd kirjavaks Khn; ma võta ää lonksu `piima Hää; ta ei võta mitte `ühte `lonksu `viina JMd; anna mulle üks lonks vett Koe; mitu `lonkso `viina laśkin Kod; parem pane lonks apud `piima ehk vett `juure, kui leib on kõva saand Pal; võtab lonsu `viina ja kohe on `joonud Plt; üte lonksuga jõi ärä Trv; kurk om ärä kujunu, ole ää, anna mulle üits lonks vett Nõo; noh piirimiiśs, lasõ sa˽kah üt́s tubli lońks. siihn podõlin om vi̬i̬ĺ üte lonksu osa `viina Har Vrd klonks, lonksauss, lontsu2, lõnks

luks1 luks g luksu Khk Pöi Muh Rei Mar(-o) Kse Pä Juu Koe VMr VJg Kod Plt KJn Trv Puh Krl, `luksu IisR Vai; luḱs g luksi Hls Krk hrl pl luksatus, lukse `Luksud akkasivad `käima IisR; luks `tullo `toise järele Vai; `kanged luksud kεivad Khk; joo kümme `lonksu ühe iŋŋega, siis kaduvad luksud ää Muh; luksud kallal; vahest oo külm, luksud akkavad, luks ja luks Tõs; lapsel tuleb luks Hää; tea, kes mind takka reägib, luksud käevad nõnna et Juu; tulli üits luḱs Hls; latsõl kävvä luksu küĺmä käel Krl; luksu laskma luksuma laits om `küĺmä saanu, sõ̭ss lask `luksi; latsel perse like, nüid laśk `luksu Krk || lonks, suutäis sule noppimise `talgud, [anti] luks veel `viina ka Vän Vrd kluks, kõks2, lõks2

luks2 luks Hää, luḱs Hls Krk, g luksi vana vilets hobune, kronu vana luksist ei saa kudagi `valla Hls; sõidu obese oidass esi ja vana luksi esi; Ärä sedä `luksi ette pane, si̬i̬ ei jõvva midägi vedäde Krk

luks3 luks g luksi (kinnitus)võru õnge koŕk `oĺli nööri kummagist otsest anisule luksiga `kińni; torust lõegatud luks on kahva varre otsas Vil Vrd lukk1

luuks täiesti, kõvasti Linknaõl vääb lavad luuks `kindi Khn

lõks1 lõks Rõn, g lõks|u Pöi Muh L Nis Kei Juu Kos JMd Koe VJg I Äks Plt Puh TMr Võn San, -o Mar Mih SJn, -i Hää Saa Ran Nõo Kam Krl Har, lõgsi Ran Ote, `lõksu Lüg IisR; lõḱs g lõksi Vil M V(lõḱsi Räp), lõgsi Nõo San/-u/ Rõu; löks g löksu Jäm Khk Vll Hi LNg Ris; loks g `loksu Kuu VNg; n, g `loksu VNg Vai
1. püünis `loksuga saab [hiired] ärä `püüetüd Kuu; rot́t lihab `löksu Vll; Ta (rändrott) ramp on nii tark, ta `lõksu äi lähe Pöi; enne `ollid lausad, siis `lõksa ei oln Muh; Varemini on püütud leski löksuga (mesilastest) Käi; nüüd rot́t jähi `lõkso `jälle Mar; Suur rot́t oli `aitõs lõksu vahõlõ läin Khn; tõhul piab ka lõks olema Hää; lõuk oli teist `moodi kui lõks Nis; mõni `ütleb rebase lõksud, mõni rauad Juu; iir jääb `lõksu, kuuled, et plaks käib, onegi juba lõksun; lõks one kaśsi (kasti) `mu̬u̬du, uks eden Kod; ma `võt́sin lõksuga `kinni kaks [tuhkrut] Lai; kos muti rada läib, raa `pääle paned lõksi Hls; nüid om ta (hiir) `lõksi pant, ei saa `valla änäp Krk; `väikse roti, ni̬i̬ lähvä lõgsi vahele Nõo; `tuhkrut püvvetas ka ravvadega ja lõksudega Võn; rot́t vii iire lõgsu ärʔ, ku˽suuŕ rot́t om San; meil `poiskõsõ `püündävä püv́vi lõksuga kińniʔ Har; `mükrõ `häötedi `lõksõgaʔ; mul um hüä lõḱs, nigu hiiŕ liigahut, nii um plõḱs Rõu || mõni inemõni püünd tõsele alasi `lõksi ette pandaʔ Har Vrd klõks1
2. fig täbar olukord, jänn see jähi üsna `lõksu oma `tööga Muh; jäin üsna `lõksu oma tegemisega Tor; ta ei osand ennast `väĺla `reäkida `ühti, jäi ikke `lõksu Juu; ma jäen `lõksu tänä, ei suand `õigel aal [minema] Kod
3. sulgemis-, kinnitusvahend; näpits `Lõksuga `pannakse luom `kinni, lõks läeb `rõnga `külge IisR; lõks `olli [lehmal] kurgu alt `lahti läin Muh; [unna] ots lähäb lõksu vahelt `lahti, nöör saab lapitud ja `jälle `lõksu pandud Rid; panevad ussi lõksu vahele Kse; Ohjadel olid lõksud otstes, neid oli kergem suulise rõngaste külge panna kui siduda Han; `riidepoomil oli ammasratas ja see lõks käis `sinna `piale Tõs; pesu lõksudega `kinni Aud; rihaluse esimised värabad olid lõksuga Nis; ohja arule lõks `otsa ja pannal `küĺge, mud́u lähäb `lahti Kos; kahearulene lõḱs, `senna pisteti kase pi̬i̬rg `jälle vahele Vil; lõksige pańds uisa kutsi raudsikide `sissi; lõksi ja tangi olli [kohitsejal] kaalan rihmag puha Krk; [ahju] sehelmätsel ussel om lõks, mes lääb raami `taade, oiab `kinni Ran; kui `äḱle tet́ti, `pańti pihi `pisti, lõksi vastamiisi kokku, sinnä `pääle nakati `laudu `panma Kam; ku ohiliku `suitsõ `rõnga külist vallalõ võtat, sõ̭ss tu̬u̬ om tu̬u̬ lõḱs Räp
4. nibu; kida kõrva lõks one si̬i̬, mes vaŕjuss one eden Kod; mõnel olna keele all `väike - - lõks Ran

lõks2 lõks Muh Mär Kod, g lõksu Tõs Juu Koe KJn M Puh San; lõḱs g lõksi Puh Kam Ote; p `lõksu Mar/-o/ Vig Vän KuuK Plt, `leksu Jõe
1. a. lõksatus pisike ääl, pisike lõks, lõks kuulda kohe Tõs; mia `kuuli ütte väikst `lõksu Hls; uśs tei üte lõksu San b. luksatus lõksud käevad sedasi vahest Juu; mul käeva lõksu Puh; c. int lingi nina tegi lõks Muh; närib `pähklid lõks ja lõks Mär; akanud kuduma lõks-lõks Kod; ni̬i̬ lääve katik ku lõks ja lõks Krk; kui tu `lõḱsmine tulõ, siss tege iks lõḱs ja lõḱs Kam
Vrd klõks2, liks2, luks1
2. lõksu lööma 1. külmast paukuma Oĺli küĺm, et `lõksu lõi Vän; aa `teivad lüövad küĺma pärast `lõksu Koe; lü̬ü̬b küĺmä kähen `lõksu Trv; kui õige `lõksu lü̬ü̬b, siss pannass obestele lämit vett küĺmäle sekkä Hel 2. aega surnuks lööma `naised `saavad `leksu `lüia küll Jõe; `enne oli neid `nuori inimesi, nied mutku lõivad `lõksu KuuK; mis te käede `lõksu `lü̬ü̬mä küllä `mü̬ü̬dä Puh

lõks3 lõks Hää Pil, g lõksu Muh Mär Aud Tor Ris Nis Ann Kod Plt KJn, lõksi Saa Plv; lõḱs g lõksi Trv Krk; löks g löksu Jaa, löksi Phl
1. a. laterdis üks va lõks, lõksutab `peale sii Aud; Ta oo vana lõks, ega ta muud ti̬i̬, ku `tühja juttu aeab Tor; si riid `tuĺli meil vana lõksi peräst Saa; on üks lõks, ei pia saladust Nis; kuradi lõks - - ta `ühte `puhku laterdab, aga ta jutust põle `ühtegi `tolku Plt Vrd lõksut b. kergemeelne löks, mis söuke va koterdis oli, kes seike `ringi`aaja oli Jaa; va tüdruku lõks seande Aud; va edeve lõks om alle Krk
2. a. logu, loks on vana lõks järel jään Ris; see lõks `viska `metsa (noast) Ann; si̬i̬ vana lõksutükk one, vana lukulõks Kod; väitse lõḱs Trv b. (väikesest asjast) see oo muidu pisike leva lõks; me oleks selle pisikese lõksu koa soan (masinast) Muh
Vrd loks1

lõks4 lõḱs g lõksi puder teeme natukese odra ja `tuhli `lõksi Muh

*lõks5 pl lõksi Hls, lõksiʔ Har lõug tal (loomal) ommaʔ lõksiʔ, ta `lõksõ vahele jäät Har || tüdruku suguelundid – Hls

lõnks1 lõnks g lõnks|u Pöi Kse Tor Saa Trm KJn Hls Nõo Kam San Har, -o Kod, -i Krl Rõu/-ń-/ Plv, lõngsu Mär Puh Nõo San Urv/lõ̭-/ lonks sai koa ühü lõngsu rüübata Mär; sinule ma ei paku mitte `ühtegi `lõnksu Saa; Kui äkitse ehmatad, siis kästasse kõhe kolm lõnksu `küĺma vett rüübata Trm; mia `laśse üte lõnksu viina Hls; ju̬u̬ `küĺmä vett mõni lõnks, siss kõtt ei jää kõvass Kam; tast saa vil mitu ääd `lõnksu San; võt́i üte lõnksi apund `piimä Krl; ma lasi mõnõ lõnksi Plv Vrd klõnks, lõngsavuss, lõnksahuss

lõnks2 lõnks g lõnksu Pöi Rid, `lõnksu Lüg; lönks g lönksu Emm = lõnk Üks lõnks jäi `sisse, `lõnksu taha jäi `aisa nupp, sis pidas Lüg; roadil lõnks sihes; [vikat] lõi lõnksu sisse Pöi; öhe lönksu lasi vesikaarst `loode (tuulest) Emm Vrd jõnks1, lenks1