Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 34 artiklit
laks1 laks Vas, g laksu eP(-
o Mar)
M(-
i Krk)
Ran Puh Ote Rõn,
`laksu R/n `laksu VNg/
1. (heledalt kõlav) löök, plaks, hoop ma vottan `tölbi ja `annan `poisile ühe `laksu Jõe;
Ei sedä kala viel pada `panna,
mes vies `laksu lüöb Kuu;
On nisuke laps,
et ei ole viel üht `laksugi saand IisR;
emm `andis lapsele ühe laksu `persse Khk;
Irmus `sõuke ele laks oli,
`varsti suits `tõusis ka (piksest) Pöi;
Kui sa söna äi kuule,
saad `laksu Rei;
kui suur voor tulnd `uńta ja tä pannond `neile püssiga ühö lakso;
`andis tale mööda pead öhö lakso Mar;
ühükorra üks laks köis,
ma `mõtlesin,
et `püssi `lastasse Mih;
ristilaps lööb laksu `piusse Tor;
mamma `ańdis laksu `peoga `perse Saa;
Laks ikka üks veike `lüemine,
ega ta suurt `mieles seisa Jür;
tema pand püśsiga laksu JõeK;
teene lõi oma laksu - - siis teene `ańdis oma laksu jälle [kurikaga], sedamodi laksutati kevade alati [kangast] Amb;
kala lõi `laksu JMd;
kui siis vigad sees olid - - siis `ańdis [õpetaja] `liińjaniga laksud `piusse Ann;
tegi ühe laksu mööda `kõrvu Koe;
küll tä sae üvä laksu,
piä laksatas [vastu jääd] Kod;
laksu käüsive;
lü̬ü̬ onul `laksu ka Hls;
aia `teibä lasev `laksi,
vällän om laksi `laskje küĺm Krk;
ańd tälle üte laksu `õkva siĺmä kolmu `pääle Ran;
tsisaśk lei `laksu (laksutas) Rõn ||
fig (kahjust, tagasilöögist) vana `Mihkel sai `sõukese laksu piiritusega et (tabati salakaubaveolt) Muh;
peremi̬i̬s jää iks `kõrdapitti `vaesembass. lü̬ü̬ muile käemehess,
kes `laine taht,
aga nüit massa,
tu̬u̬ om tälle paĺlu `lakse `annu Ote Vrd laksakas12. int `Lained `laksusid öle paadi laks ja laks Pöi;
see lõksutab nõnna kaŋŋast kududa,
liks ja laks Muh;
laks ja laks pane vett `peale PJg;
Vesi laksub `vasta `ämre äärt laks ja laks Jür;
`ańdis lapsele laks ja laks mööda kańnikaid Trm;
kiriküüt́ laksutep iki,
laks laks laks Krk
laks2 laks g laksi Jäm Mus Phl Mar Plt, `laksi Kuu VNg/n `laksi/ lõhekala täsa‿p saa `laksi `ühti Mus; laksil on nokk kurgu all Phl; ma sai tänäkond ühö laksi kätte, see kasvab suuress Mar || lestakala Vähikäsi `kammila`poigi `hüüedä laks Kuu
laks3 laks Aud, g laksi Mih/-
u/
PJg Saa Nis Kei Jür JJn Kad Lai,
`laksi IisR lake, lurr `Meie mehed ei pia `piimasuppist kedagi,
`ütlevad et eks ta üks laks ole IisR;
aga nüid tuuatse meiereist seda va `laksu (lõssi), see oo va laks,
ega see piim põle Mih;
seanst `laksi koer küll ei söö,
peab ikki midagi paremad sekka panema Saa;
`ańdis va õlle `laksi,
vesine lahja õlu Nis;
Sai kord igasugust `laksi `sisse `aetud,
änam ei võta (poeõllest) Jür;
põld sial õieti `süia kedagi,
üks supi laks oli Lai Vrd laksar,
lakse
laks4 laks Saa Kad Kod Hls, g laksu Muh Kse Han Krk Ran suur tükk, hulk (maad) siit oo `sõnna ea laks moad veel Muh; Kiriku juure oo siit veel laks maad Han; tohutumb laks muad põles `metsa maha Kad; kaks `versta ike one kua juba üvä laks muad edesi tagasi ärä `juossa Kod; `Einä ma‿ilma laks vi̬i̬l `niitä Hls
laks5 laks g laksu Jäm Kaa keskelt lõhestatud varb Laks `pandi üle taari tanni, ta pidas naa (naga) ülal kui kurn `jooskes Kaa
laks6 laks g laksu (-o) veeloik, -auk – Mar
laks7 laks g laksi puu langetamisel kännu külge jäänud läbisaagimata osa `saeme selle laksi koa ää,
laks jähi nii suureks Jaa Vrd kaba3
laks8 laks Kir Han, g laksu Vig Hää Nis Rap pael, nöör; piitsa keel piitsa piugo laks Kir; paela laks Han; piitsa laks Hää; `enne olid veel pulma pitsad, sured laksud olid sial `otses Nis; tüdrukutel olnd `pulmas alati tööd, teind poestele piitsa `laksusi Rap
lanks lanks lurr Ega sie subi lanks sis kohuss `seisu, vähä aja peräst on koht tühi Kuu
leks leks g leks|u, -o (lugemis)ülesanne annan leksu ülesi, et sess soadik piad `õṕma `omsess; leksod `ańti kõegile üles; õṕp kodo õma leks `selgess ja läks `ku̬u̬li `näitämä Kod
lenks1 lenks Hlj, g lenksu Kad KuuK,
`lenksu Lüg(-
o)
Jõh Vai(n `lenksu)
a. aas, silmus sia`sorka,
sie `solme on kahe `lenksu `muodi;
tämä (võrgukivi) saab `lenksu (silmusesse) `panna Vai;
lenksu (jooksvasse) sõlme lõng läks `lenksu Jõh;
panin köie üle `kuorma `lenksu Kad b. jõnks, käänak `luomad `käisiväd `karja kurudes,
kolm kuru `lenksu õli,
kust tuli `luomidegä `mennä Lüg Vrd lenk1
lenks2 lenks g lenksu väike vedeliku kogus, tilk oli lenks `piima pleki põhjas; sain lenksu vett `ämbrisse Kad
liks1 liks Plv; n, g `liksi VNg vilets, nüri, logisev nuga nüri ja `alba nuga `üüeda `liksist VNg; vana väädse liks, lõpussist ärʔ murrõt Plv
liks2 liks Pöi Mar Kod int, on Korra tegi liks [raadio sees], oli vagusi ja püme Pöi;
vesi kukub liks liks laess `alla;
`veike koer aagub liks liks liks Kod Vrd lõks2,
pliks,
plõks1
links1 links nätske, halvasti kerkinud links leib Kul
links2 links g linksi liigendnuga Igal ühel oli links taskus ja isi lõikas laua ääres leiba Tõs Vrd linkunuga
loks1 loks Nõo, g loks|
u Sa Muh Phl Kse Pä ViK Iis Ksi Plt Vil, -i Pha Pöi Iis Hls Krk Võn San,
-o Kod,
`loksu Jõe IisR,
`loksi Lüg;
loḱs Puh, g loksi M Har Rõu Vas,
loḱsi Urv Rõu 1. vilets, kulunud ese, logu vana `vankri loks Lüg;
Ah sie või`massin on vana loks,
`sellega saa iast võid teha IisR;
tä‿p käi änam kenasti,
vahel käib ning vahel seisab,
muidu üks loks (kell) Khk;
södise loksu (jalgratta) jäuks poleks `maksand raha `raidada Mus;
äi see loks `kõlba änam `kuskile Pöi;
vana massina loks Phl;
jalavarjud oo naa loksud juba Kse;
vana adra loks `siia vedelema jään Aud;
mul on üks vana viiuli loks Saa;
mis neist vanadest `loksudest viel parandatakse VMr;
kus sa selle vana loksu nüid paned kua Ksi;
müüs ära oma maja loksi Pst;
üit́s vana loks,
si̬i̬ om är kolikamress visat Krk;
nimä olli jahil vana paadi loksiga,
tu̬u̬ lät́s `põhja Võn;
mis ma selle vana loksige ti̬i̬ San;
vana rii loḱs om, `tu̬u̬ga ei saa kohegi minnäʔ Har;
Päähn oĺl ka˽mõ̭ni vana kübäre loḱs Rõu2. (riknenud toidust, lurrist) Mis `sõuksed `pehmed loksud (mädad kartulid) on,
nee `viska `eemale,
lehm sööb ää Pöi;
kõik [munad] on loksud,
albad,
albaks läind PJg;
mes täl õli,
loks õli kaasin. vedel supp one loks Kod Vrd laks3,
lops4,
lokse3. pej (inimesest) vana `naese loks,
`loksutab `teisi inimesi (tagarääkijast) Jõe;
vana loks,
sańt inime - - täna räägib siin sedasi,
teisepääva mujal teisiti Jäm;
pordiku loks ka siin joba joh Krk Vrd lõks2
loks2 loks g loks|
u Koe Hls Puh Krl,
-o Kod; n, g `loksu Kuu VNg Vai loksumine a. (veest) Tuli aga `laine `loksu `rohkemb `ranna `pääle,
`loksut sen ohukase jää sadame siess ja kivije vahel `väigästeks tükküjeks Kuu;
kui vesi on vagane,
siis ei ole `laine `loksu `kuulla Vai;
`laugne laene,
`pitkämine lü̬ü̬b sedä `lokso;
veikesed loksod tullud kivede vahele Kod Vrd lokse b. (linnuhäälitsusest) kana ti̬i̬b juba mõne loksu,
tahab `audume minna Hls
loks3 loks g loksu madal, vesine koht, soo –
Kad Vrd lops3
lonks lonks g lonks|
u Sa Muh spor L,
Juu JMd Tür Koe VJg I KJn M Krl Har,
-o Kul Kod,
longsu Mär Tõs Ran Nõo,
longso Mar Khn,
lonsu Plt,
`lonksu Kuu IisR;
lońks g lonksi Har; n, g `lonksu VNg Vai suutäis vedelikku, sõõm hüä lonks Kuu;
Juob `suurte `lonksudega IisR;
`anna `miule `juvva üks `lonksu Vai;
ühest lonksust ep saa midad,
vöta aga veel Khk;
Noh va leerivend,
veta niid ka paar kenad lonksu Kaa;
`Külma vett võtab veel lonks aavalt ja see on kõik,
kaua ta änam äi ela;
Sii ruusi `põhjas üks mehe lonks [õlut] on,
`viska (joo) see ää Pöi;
joo kümme `lonksu ühe iŋŋega ää,
siis kaduvad luksud ää Muh;
Ei saa `lonksugi inge `alla panna,
juba jalad nõrgad Han;
sai kaks iäd `lonksu Tõs;
Nda kangõ õlut,
et sai puär `lonkso rüübätä,
kui tegi juba silmäd kirjavaks Khn;
ma võta ää lonksu `piima Hää;
ta ei võta mitte `ühte `lonksu `viina JMd;
anna mulle üks lonks vett Koe;
mitu `lonkso `viina laśkin Kod;
parem pane lonks apud `piima ehk vett `juure,
kui leib on kõva saand Pal;
võtab lonsu `viina ja kohe on `joonud Plt;
üte lonksuga jõi ärä Trv;
kurk om ärä kujunu,
ole ää,
anna mulle üits lonks vett Nõo;
noh piirimiiśs,
lasõ sa˽kah üt́s tubli lońks. siihn podõlin om vi̬i̬ĺ üte lonksu osa `viina Har Vrd klonks,
lonksauss,
lontsu2,
lõnks
luks1 luks g luksu Khk Pöi Muh Rei Mar(-
o)
Kse Pä Juu Koe VMr VJg Kod Plt KJn Trv Puh Krl,
`luksu IisR Vai;
luḱs g luksi Hls Krk hrl pl luksatus, lukse `Luksud akkasivad `käima IisR;
luks `tullo `toise järele Vai;
`kanged luksud kεivad Khk;
joo kümme `lonksu ühe iŋŋega,
siis kaduvad luksud ää Muh;
luksud kallal;
vahest oo külm,
luksud akkavad,
luks ja luks Tõs;
lapsel tuleb luks Hää;
tea,
kes mind takka reägib,
luksud käevad nõnna et Juu;
tulli üits luḱs Hls;
latsõl kävvä luksu küĺmä käel Krl;
luksu laskma luksuma laits om `küĺmä saanu,
sõ̭ss lask `luksi;
latsel perse like,
nüid laśk `luksu Krk ||
lonks, suutäis sule noppimise `talgud, [anti] luks veel `viina ka Vän Vrd kluks,
kõks2,
lõks2
luks2 luks Hää, luḱs Hls Krk, g luksi vana vilets hobune, kronu vana luksist ei saa kudagi `valla Hls; sõidu obese oidass esi ja vana luksi esi; Ärä sedä `luksi ette pane, si̬i̬ ei jõvva midägi vedäde Krk
luks3 luks g luksi (kinnitus)võru õnge koŕk `oĺli nööri kummagist otsest anisule luksiga `kińni;
torust lõegatud luks on kahva varre otsas Vil Vrd lukk1
luuks täiesti, kõvasti Linknaõl vääb lavad luuks `kindi Khn
lõks1 lõks Rõn, g lõks|
u Pöi Muh L Nis Kei Juu Kos JMd Koe VJg I Äks Plt Puh TMr Võn San, -
o Mar Mih SJn,
-i Hää Saa Ran Nõo Kam Krl Har,
lõgsi Ran Ote,
`lõksu Lüg IisR;
lõḱs g lõksi Vil M V(
lõḱsi Räp),
lõgsi Nõo San/-
u/
Rõu;
löks g löksu Jäm Khk Vll Hi LNg Ris;
loks g `loksu Kuu VNg; n, g `loksu VNg Vai1. püünis `loksuga saab [hiired] ärä `püüetüd Kuu;
rot́t lihab `löksu Vll;
Ta (rändrott) ramp on nii tark,
ta `lõksu äi lähe Pöi;
enne `ollid lausad,
siis `lõksa ei oln Muh; Varemini on püütud leski löksuga (mesilastest) Käi;
nüüd rot́t jähi `lõkso `jälle Mar;
Suur rot́t oli `aitõs lõksu vahõlõ läin Khn;
tõhul piab ka lõks olema Hää;
lõuk oli teist `moodi kui lõks Nis;
mõni `ütleb rebase lõksud,
mõni rauad Juu;
iir jääb `lõksu,
kuuled,
et plaks käib,
onegi juba lõksun;
lõks one kaśsi (kasti) `mu̬u̬du,
uks eden Kod;
ma `võt́sin lõksuga `kinni kaks [tuhkrut] Lai;
kos muti rada läib,
raa `pääle paned lõksi Hls;
nüid om ta (hiir) `lõksi pant,
ei saa `valla änäp Krk;
`väikse roti,
ni̬i̬ lähvä lõgsi vahele Nõo;
`tuhkrut püvvetas ka ravvadega ja lõksudega Võn;
rot́t vii iire lõgsu ärʔ,
ku˽suuŕ rot́t om San;
meil `poiskõsõ `püündävä püv́vi lõksuga kińniʔ Har;
`mükrõ `häötedi `lõksõgaʔ;
mul um hüä lõḱs,
nigu hiiŕ liigahut,
nii um plõḱs Rõu ||
mõni inemõni püünd tõsele alasi `lõksi ette pandaʔ Har Vrd klõks12. fig täbar olukord, jänn see jähi üsna `lõksu oma `tööga Muh;
jäin üsna `lõksu oma tegemisega Tor;
ta ei osand ennast `väĺla `reäkida `ühti,
jäi ikke `lõksu Juu;
ma jäen `lõksu tänä,
ei suand `õigel aal [minema] Kod 3. sulgemis-, kinnitusvahend; näpits `Lõksuga `pannakse luom `kinni,
lõks läeb `rõnga `külge IisR;
lõks `olli [lehmal] kurgu alt `lahti läin Muh; [unna] ots lähäb lõksu vahelt `lahti,
nöör saab lapitud ja `jälle `lõksu pandud Rid;
panevad ussi lõksu vahele Kse;
Ohjadel olid lõksud otstes,
neid oli kergem suulise rõngaste külge panna kui siduda Han;
`riidepoomil oli ammasratas ja see lõks käis `sinna `piale Tõs;
pesu lõksudega `kinni Aud;
rihaluse esimised värabad olid lõksuga Nis;
ohja arule lõks `otsa ja pannal `küĺge,
mud́u lähäb `lahti Kos;
kahearulene lõḱs,
`senna pisteti kase pi̬i̬rg `jälle vahele Vil;
lõksige pańds uisa kutsi raudsikide `sissi;
lõksi ja tangi olli [kohitsejal] kaalan rihmag puha Krk; [ahju] sehelmätsel ussel om lõks,
mes lääb raami `taade,
oiab `kinni Ran;
kui `äḱle tet́ti,
`pańti pihi `pisti,
lõksi vastamiisi kokku,
sinnä `pääle nakati `laudu `panma Kam;
ku ohiliku `suitsõ `rõnga külist vallalõ võtat,
sõ̭ss tu̬u̬ om tu̬u̬ lõḱs Räp4. nibu; kida kõrva lõks one si̬i̬,
mes vaŕjuss one eden Kod;
mõnel olna keele all `väike - - lõks Ran
lõks2 lõks Muh Mär Kod, g lõksu Tõs Juu Koe KJn M Puh San;
lõḱs g lõksi Puh Kam Ote; p `lõksu Mar/-
o/
Vig Vän KuuK Plt,
`leksu Jõe1. a. lõksatus pisike ääl,
pisike lõks,
lõks kuulda kohe Tõs;
mia `kuuli ütte väikst `lõksu Hls;
uśs tei üte lõksu San b. luksatus lõksud käevad sedasi vahest Juu;
mul käeva lõksu Puh;
c. int lingi nina tegi lõks Muh;
närib `pähklid lõks ja lõks Mär;
akanud kuduma lõks-lõks Kod;
ni̬i̬ lääve katik ku lõks ja lõks Krk;
kui tu `lõḱsmine tulõ,
siss tege iks lõḱs ja lõḱs Kam Vrd klõks2,
liks2,
luks12. lõksu lööma 1.
külmast paukuma Oĺli küĺm,
et `lõksu lõi Vän;
aa `teivad lüövad küĺma pärast `lõksu Koe;
lü̬ü̬b küĺmä kähen `lõksu Trv;
kui õige `lõksu lü̬ü̬b,
siss pannass obestele lämit vett küĺmäle sekkä Hel 2.
aega surnuks lööma `naised `saavad `leksu `lüia küll Jõe;
`enne oli neid `nuori inimesi,
nied mutku lõivad `lõksu KuuK;
mis te käede `lõksu `lü̬ü̬mä küllä `mü̬ü̬dä Puh
lõks3 lõks Hää Pil, g lõksu Muh Mär Aud Tor Ris Nis Ann Kod Plt KJn,
lõksi Saa Plv;
lõḱs g lõksi Trv Krk;
löks g löksu Jaa,
löksi Phl1. a. laterdis üks va lõks,
lõksutab `peale sii Aud;
Ta oo vana lõks,
ega ta muud ti̬i̬,
ku `tühja juttu aeab Tor;
si riid `tuĺli meil vana lõksi peräst Saa;
on üks lõks,
ei pia saladust Nis;
kuradi lõks - - ta `ühte `puhku laterdab,
aga ta jutust põle `ühtegi `tolku Plt Vrd lõksut b. kergemeelne löks,
mis söuke va koterdis oli,
kes seike `ringi`aaja oli Jaa;
va tüdruku lõks seande Aud;
va edeve lõks om alle Krk2. a. logu, loks on vana lõks järel jään Ris;
see lõks `viska `metsa (noast) Ann;
si̬i̬ vana lõksutükk one,
vana lukulõks Kod;
väitse lõḱs Trv b. (väikesest asjast) see oo muidu pisike leva lõks;
me oleks selle pisikese lõksu koa soan (masinast) Muh Vrd loks1
lõks4 lõḱs g lõksi puder teeme natukese odra ja `tuhli `lõksi Muh
*lõks5 pl lõksi Hls, lõksiʔ Har lõug tal (loomal) ommaʔ lõksiʔ, ta `lõksõ vahele jäät Har || tüdruku suguelundid – Hls
lõnks1 lõnks g lõnks|
u Pöi Kse Tor Saa Trm KJn Hls Nõo Kam San Har,
-o Kod,
-i Krl Rõu/-
ń-/
Plv,
lõngsu Mär Puh Nõo San Urv/
lõ̭-/ lonks sai koa ühü lõngsu rüübata Mär;
sinule ma ei paku mitte `ühtegi `lõnksu Saa;
Kui äkitse ehmatad,
siis kästasse kõhe kolm lõnksu `küĺma vett rüübata Trm;
mia `laśse üte lõnksu viina Hls;
ju̬u̬ `küĺmä vett mõni lõnks,
siss kõtt ei jää kõvass Kam;
tast saa vil mitu ääd `lõnksu San;
võt́i üte lõnksi apund `piimä Krl;
ma lasi mõnõ lõnksi Plv Vrd klõnks,
lõngsavuss,
lõnksahuss
lõnks2 lõnks g lõnksu Pöi Rid,
`lõnksu Lüg;
lönks g lönksu Emm = lõnk Üks lõnks jäi `sisse,
`lõnksu taha jäi `aisa nupp,
sis pidas Lüg;
roadil lõnks sihes; [vikat] lõi lõnksu sisse Pöi;
öhe lönksu lasi vesikaarst `loode (tuulest) Emm Vrd jõnks1,
lenks1
läks läks g läksi lehis (Larix) `Läkside all kiviaja `ääres `kasvast kiduspuud Rei Vrd lärts4