[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

lakk1 lakk g laka eP eL, lakka R(n lakka VNg Vai; g laga Kuu)
1. a. hobuse lakk `valge lakkaga obune, ise tämä on `raudis ja lakka on `valge VNg; `Kirjaja läks siis obuse `juure ja `tõmmas lakka `rangide alt `vällä Jõh; jähi kätega obuse lakka `kinni Jäm; oja lakkast `kinni, muidu kukud seljast maha Ans; möni `löikab oma obusel laka ää, pisike lühike muidu jääb Jaa; Seda ma ole ise näind, et obuse lakk on omiku palistud, aga kes teeb, äi tea Pöi; `valkjas lakk ja `valkjas saba Vig; obuse lakk oo ää vanun Tõs; Obosõ lakass kolõ paõlu `takja nuppa Khn; `kimlel oo `valge lakk ja änd Tor; võta lakast `kinni JMd; mõnel obusel on paremal, mõnel pahemal pual lakk VJg; edemält es lõegata obese lakku, mõnel õli pitk lakk `muani Kod; obesel üksi on lakk KJn; pöet lakage oben Krk; hobõsõ lakk um hüäl pu̬u̬l Rõu b. (pikad) juuksed Kui oma laga letti punud saad `suured ledid Kuu; Ei `viitsi sugeda, lakkad `kõrva taga sasis Lüg; pikka lakkaga, `juuksed pikkad Jõh; paksu lakaga tüdruk Ans; So va lakad on koa `jälle nii pitkad Pöi; Nüüd ju nuõrdõl miestel kua igävesed paksud lakad piäs Khn; pikka lakka, `laiska naene PJg; ta vahiss laka alt, va kavval inemine, ta `õkva `otsa ei kaeʔ Krl; lakkas (suurest kohevast lakast või juustest) suur lakkas loom; lakkas tukk, nagu obusel Muh
2. vähi tagakeha `tõises `õtsas on vähil lakk Lüg; Mis liha selle vähi sital on, laka sihes on natuke, `sõrgade sihes ka põrm Pöi; vähk on lakaga VJg; vähjä laka si̬i̬s on pehme liha Kod; vähk, temal sõrad ja lakk Äks; Emävähjäl on lakk laiem ku isävähjäl Vil; enne olli vähjä kaal, nüid `ütlev lakk. laka sehen o sita soolik Krk; säünäss liimiḱät ei˽võtaʔ, tu̬u̬ taht vähjä lakka Har; vähä sõraʔ ja lakk omava kõge paremba, magusa `väega Räp
3. silmalaugV mõni käänd laka üles, võtt puru `vällä Krl; silmä laka pääle `naksi üt́s paisõ˽kasuma, silmä lakalõ `pańti rohe pääle Har; vanainemine ai keele silmä laka alaʔ, tõmmaśs `liplõ silmäst `vällä Rõu; kesvä uh́ak lät́s silmä laka ala Vas; ko `ku̬u̬ĺjal siĺmä˽vallalõ jäivä˽sis - - raha `pańte siĺmä laka pääle ja `vaotidi `käegaʔ, sis jäivä˽siĺmä˽kińniʔ Se; alt laka altkulmu mõni kaess alt laka Krl; taa vahiss nii alt laka üless kavalusi Har; vah́t alt laka Plv; Tuu tütärlat́s om alt laka kaeja, kaess alt laka Vas; alt laka kaess, kuŕastõ Se
4. a. (püksi-, tasku- jne) klapp `Lastele `tehti lakkaga `püksid IisR; kutsuti lakaga kiŋŋad Muh; `tasku oli lapidest `tehtud - - tagumine pooĺ ulatas esimesest sedasi üle, seda `üiti lakk Mih; püśsikot́i lakk ni‿sama suur ku kot́t Tor; mõnel oli kolmenurkane lakk ja mõnel oli nii sama natukese vähemp kui mäŕss ise Kad; jahikot́il käib lakk `peale Trm; lakaga püksid - - külje `piale käis `kinni, siis i̬i̬s `auku ei olnd Lai; Rabamise aeg `oĺlid vanad räbälad `riided seĺläs, särk `pükste piäl ja lakaga põll i̬i̬s KJn; kalsa olliva lakaga Ote; mul oĺli vanast lakaga alusspüksiʔ, `hü̬ü̬tsiḿmi manh oĺl üt́s pü̬ü̬r, `tsüśksi puupööra mulgust läbi ja oĺl timä kińniʔ, puusaluu kottal oĺl tõnõ pü̬ü̬r, tu̬u̬ `tsüśksi lakamulgust läbi, nii `oĺli püksi kińniʔ Har || kaas piäru koŕvid õlid, lakk piäl, koŕvi laka tõśsid ülesi ja panid `kińni Kodb. mütsisirm kat́imäŕdil (talvemüts) one lakk ja kõrvad Kod; nokatsiss kutsuva seda `mütsi, ku lakk i̬i̬n om Ote; mõnõl oĺl katõ kõrvagõ˽küpäŕ, mõnõl oĺl lakagõ˽küpäŕ San; tu˽mu lakaga küpäŕ siiäʔ, tu̬u̬l om lakk vallalõ, ma˽taha kińni ummõldaʔ Har c. püssi pära püssi lakkadega `ollid ooban, et `ollid Viirele soan (püssipäradega olid sõudnud) Muh
5. lippkaer lakaga kaer, see o Venemaalt `toodud, kaer kasub ühe küĺle peal Lih; ahukas, mis on ümmer `ringi ivad, aga lakaga kaer, sel on ühel puol HljK; lakaga kaerad on suured, suurte ivadega Sim; lät́i kaer ehk lakaga kaer, ühel puol `ripsmed IisK; türgi kaar olli üte lakage Krk Vrd lakakaer
6. nahavolt lehma kaela all kellel si̬i̬ lakk `äste suur ja paks om, si̬i̬ om hää lehm Krk
lekk1 lekk Kuu, g leki Khk Pöi Emm Khn Hää, lekki Hlj auk või avaus paadi keres Lekiga ei saa `jälle `sõita, sõidu laev piab viśs olema Hää; lekiks vett läbilaskvaks, lekkivaks akkas vett `juoksema `sisse, vana laev, porutas lekkiks Hlj; lae läheb mere pεεl lekiks Khk; Laeva voib mütut moodi lekiks aeda. Kui rasked koupa laeva otstesse lasta laadida, siis murrab see puust laeva lekiks. Keige änam on aga nii puust kui ka rouast purjulaevu lekiks aedut purjurammuga Emm; `Peksis `lainõga laõva lekiks; Laõ läks kivi `otsa ning võt́tis lekiks Khn; lü̬ü̬b laeva lekiks, muud ku `pumpa Hää || köht on lekk (lahti) Emm || Öhe lekiga (hooga) laseb Pöi
lokk1 lokk g loki spor eP(plo- Phl, klo- Kei), lokki Lüg(plo-) Jõh, logi Kuu Vai; loḱk g loki Muh Han Khn Saa Trv Hls Puh Nõo Rõn San Plv, loḱi Krl Har; n, g lokki VNg u kihar sie `naine on oma `juuksed `nõnda plokki pand Lüg; tieb lokkisi Jõh; tüdrukud teevad lokid piha Vll; Nee on kohe `sõuksed `loodud lokid, nee pole `tehtud Pöi; lokid `ollid tüdrikutel [otsa] ees, nüid põle ees εnam loḱka Muh; `loodud lokid, ema on ärä lokkind ja `seisvad surmani Rid; `juused läin lokki Tõs; ei mina kassaka lokkisi taha Hää; meid käharta es lubata, siss tegime viiekeelelise patsi, siss tuĺlid ilusad lokid Saa; ega‿s tüdrukud lokkide pärast ilusamad ole JMd; raud oli pala, vajutas lokid `sisse Sim; mõnel on `sündind, `kasnud lokid, `looduse poolest kohe Ksi; lepa pulk `aeti palavaks, `juuksed mäśsiti `ümmer, siis jäivad lokid Plt; säbäre `juusse kisuve lokki Trv; tol olli kah ilusa `juusse, jumalast `lu̬u̬du loki Nõo; hiuss um lokki aet Plv || voltPuh
lukk1 lukk g luku L(-o LäLo) K I M TLä San spor V(-o Plv), luki S, lukku Lüg Jõh IisR, lugu Kuu; luḱk Vil, g luki Muh Khn M Puh Urv Se, luḱi Urv Vas Lut; lukku g lugu VNg Vai
1. lukk, taba Sie vade `kartab `vargust, igäl puol lugud pääl; Lukk on `luoma vari, inimeste vari sie ei ole Kuu; `Oia sina oma saladust - - kas vai `seitsme lukku taga IisR; lugu sies on üks `vetru, midä `touka lukku `kinni Vai; εε naine maea lukk, tige naine `pörgu tukk Khk; Vanasti pole uksel lukki olnd, kepp oli ukse ees `püsti - - kohe oli võõral tääda, et inimesed on ää Pöi; põle jo luḱka `soaja mitte Muh; selle luki jäuks on kaks vetind Rei; nüüd oo lukod, `enni olid puu teĺled uste taga Mar; Suul lukk ees (vaikijast) Han; muugitse lukud `lahti Tõs; Võt́i lukiss `kindi, ei anna `liiku Khn; aga sealt ei saan `süia, leib oli luku taga Aud; mul isi seitse võtid ja seitse lukku Hää; võti `keerab luku `lahti Nis; vana `seĺtsi `aitadel olid puu lukud; pani lapsed luku taha ja läks [mõisatööle] Juu; vanass õlid puu lukud, puu riiv kua taga Kod; nüid on kahe kolme vedruga lukud Äks; see mis rambi ette pistets, õigats tabas ja lukus Hls; vanast üteldi, et naańe om maja lukk; vanast lukku es ole, vanast `olli taba, lukku es üteldä Nõo; ku na rippuvaʔ lukuʔ tulli, sõ̭ss kattõva nu̬u̬ `puudsõ lukuʔ är Har; valla laadik oĺli, kaśt õks oĺli, lukõlda is olõʔ Rõu; es olõʔ lukkõ aida i̬i̬h Vas || fig nüid on kaks kolm last ära, pannasse kramp `piale, lukk ette, `rohkem ei tule Plt
2. kinnitus(vahend) a. vits, võru Sepp tegi nua pia lukku; `naaskli lukku `sisse käib ruod, lukk on igäl `naasklil Lüg; vets, see see vikati lukk oo Vig; vene vikatid `pańti lukuga [otsa] Hää; puu `piägä nuga, lukk `ümmer Kod; luḱk oiab pää kogosin, et ta `lõhki ei lää; puu pääge väidsel pannas luḱk pää `otsa, eläje tapeteve väidse om lukige Hls; mõni siŕp olli puu `pääge, neil olli vaśk luki pääl, et pää `lõhki es lää Krk; luḱigõ maa väit́s, luḱk oĺl rõngass väidse pää man Urv Vrd luks3 b. sisselõige, sälk vanast oĺl ri̬i̬ `vehmrell lukk otsah Plv c. käepide, (varre) põikpuu lukk miä pant `lapjulõ `otsa, `lapjul lukk um otsah sääne Lut d. püssilukk nii pia ku `paika jäid, `püssid kõik lukkust `lahti Lüg; püśsi lukk one taga, kõegil one lukud, suurel tükil ja püśsil; ku luku võtad ärä, püśs ei käi Kod e. keti kinnituslüli `ketjo lukku, sedä `kutsuda sekkel, `ketjo sekkel Vai; keti lukk pannasse kahe keti otsa vahele Khk f. u tõmblukk meestel on lukiga kampsun Jäm
Vrd luka
lõkk1 lõkk g lõku Võn Kam Plv Räp
1. ahjukumm, kummialune lõhnapuu oĺl ah́o lõku i̬i̬ń Võn; rehe `ahjel om `nüidki vi̬i̬l lõku Kam; kauśs om aho lõkuh Plv; panõ ah́o lõku ala Räp || tuhkhaudVõn
2. varjualune `mińti obõstõga `nurmõ ja `tu̬u̬di tõõsest pääväst [vilja]päid lõkku `vaĺmiss; pirruku̬u̬ `vi̬i̬di tarõ lõku pääle kujuma, säält õdagu `tu̬u̬di, `pańti `ahjo `lämmäle Võn; `tõmba rattaʔ är lõku ala, vast nakkas `ü̬ü̬se sadama Plv; aida treṕist om hää `aita kävväʔ, tu̬u̬ om inämbüsi puust, pääl om lõkk ja all om treṕp Räp
Vrd lokk6

läkk1 läkk g läku S(g läka Jäm Khk Pha, -o Emm); p läkke Kad; sisseü läkku Krk

1. pori, muda, läga `Pεεle suurt `vihma oli karjaoue läkku täis Jäm; oled sa ka ukkas, läkuga kuumaks koos Khk; roja ussid - - läku sehes ripeldavad Kär; sügise läkku köik kuhad täis Krj; kukkus käpuli läku `sisse Vll; Poiss polnd läku päält kooritud (rumal, naiivne), pani kohtuga oma öiguse maksma Pha; Kalad pugesid läku sisse Pöi; ma köisi üsna läku sehes Muh Vrd lägu2
2. porine, vesine (maa) Pöld on nii läkk, et äi saa `künda Krj; Põld `paergus veel läkk, talu varest koa; Odr [külvatakse] läkku Pöi; rügä tetäss `tuhka, kesü tetäss läkku Krk
3. mereäärne põld või heinamaa, luht läko tuhli ajad, mere vesi käis öle Emm; läksin jöö läkust läbi Rei

lükk1 lükk g lüki Hää, lükki Hlj, lügü Kuu kõverast puust jalas millegi vedamiseks talvel; pikk ritv, mida kasutatakse puude langetamisel Lügügä sai `talvel `kaugald `tuodud vett; Lükk oli koverik puu, `miŋŋesgä vesi`tuovri lügäti `kaevuld, `olgu tua vai `lauda `juure Kuu; Puu on nõnda läbi `saetu, et vajuma võib akata, siś lükataks tend `seukse pika `puuga ladva pu̬u̬lt osast, si̬i̬ puu on lükk, üks roegas, muud midagi Hää Vrd lüke

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur