[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

lahv1 lahv g lahvi Khk Kär Kaa Pöi halvatus lahv läbi leind Kär; Lahv läks läbi, võttis parama külje iŋŋetuks Pöi
lahv2 lahv g lahvi (nahatöötlemise vahend) lahviga lahvitase `nahka `parkimise `juures libedas Tor
lahv3klahv1, klahv2
larhv larhv (-ŕ-) g larhvi Pha Emm Käi Han Khn Jür TaPõ(g laŕhvi Trm Lai) Pst Nõo Har, larfi Plv, `larhvi RId; laŕf g laŕfi Krl; laŕp g larbi PJg pej nägu Tahi `anda `vasta `larhvi Lüg; Larhv on must Jõh; Oli oma larhvi täis vεtnd (purjus) Emm; Söhust larhve on vehe kut sool Käi; Lei teise larhvi segämini Khn; Su larhv on täna päris pesemata Jür; anna kuradille mööda `laŕhvi Trm; sai möda `larhvi mõne plartsaka Ksi; Kae et sa oma larhvi siiä enämb ei näitä Nõo; taalõ `kõlbass `larhvi `mü̬ü̬dä andaʔ Har || mask mardi sandid köivad, suured paberist näod, `öetasse larbid PJg; `minti `sańtma, suure papist larhvi olli ette tettu Nõo; ku mäŕdisańdiss mindäss, siss pandass laŕf suu ette Krl
lehv lehv g lehvi Jäm Khk Pha Muh L(lehb g lehbi Mar Mih) spor Ha(sl- Hag), Koe Rak VJg I Plt KJn spor T, Rõu, `lehvi Kuu Vai/n `lehvi/; leh́v g lehvi M(pl- Hel) San Har/n li-/ Plv; leihv Hel/sl-/, g leihvi Tor San/sl-/ Krl Plv, `leihvi Lüg; n, g `leihvi VNg Vai; pl `lehvid Lüg, lehviʔ Kan
1. (liblikakujuliselt aasadeks seotud) lint, pael `pandi müts pähä sure pikke `lehvijegä Kuu; `polle on `siotu takka `kinni ja `leihvi on `tehtü `polle `paulost Vai; naistel lehv körva `ääres, kübara `külges Khk; `pandi ruudile lehv pää `ümber Pha; sidovad lehvid juuste `sesse Mar; sääre paelad olid na `lehvi `seotud põlve `otsas Pär; leidil paelu `leihva `küĺges Tor; sai `antud - - emale `lehvidega müt́s Jür; kleidile `panda lehvid `külge VJg; [kiriku]õpetajal on lehvid ies Iis; `surnu riśtikrańtsidel on lehvid, suured lehvid küĺjen Kod; juuste sehen om leh́v Hls; vanast `panti meestel pulma `aigu sleihvi `rinde San; ma˽käüdä lehvi `kaala Har; siidi leihviʔ iih Plv
2. uim `metja, sie on `särje `muodi - - `uimud ja `lehvid `onvad `kurgu all ja nava `juures Lüg
leihv, leihvilehv
lihv1 lihv g lihvi (veski osa) Veskitel õlid lihvid, kos peal piĺlpakk õli. Teine lihv õli teinepool toolvärgi postide vahel. Lihvidel õli kolme õtsa all klopid ja ühe õtsa alla käis vinn, kust tellida sai. Nende lihvidega saigi pealmist kivi seada. Iga kõrd kui kivi sai taguda, siis sai lihvisid allapoole `lastud, muidu ei vajunud pealmine kivi alumisele selga Trm
lihv2 lihv g lihvi pihik, liistik kirjud, kiudud lihvid Pha Vrd lihvstuk, lihvtsik, liiv3
lohv lohv g lohvi Khk Pöi Emm Rei Tõs Saa(g lohva) Ris Juu Koe VJg Kod Plt Hls Krk Puh Nõo Võn Kam Krl, `lohvi Hlj Lüg IisR(n šlof); loh́v Võn, g lohvi Muh KJn San Rõu
1. voolik tule `tõrjujad `tõrjuvad tuld puots`aakidega, kisuvad senega tukkisi `laiali, `lohvidega lasevad vett `pääle Lüg; üks šlof - - `selle pani vel `pienikese toru `augu `sisse, sis `juoksis `piiritust nii kui mahl `lähkri IisR; lohviga `antase `luhti `toukrile, pumbitase `toukrile `inge käde mere `pöhja Khk; üks suur pitk kummist lohv `toodi uksest `sisse (mikrofonijuhtmest) Pöi; meil oĺli püt́sikust lohv, imesime ikki koore alt `piima, siss `jäĺge es ole, ema es tää Saa; `linnes jo `laśti alati lohvist vett igasse `kohta Juu; lohv on vie `laskmise pärast Koe; `lohvi `mü̬ü̬dä vesi juakseb, tule kussutamise juuren Kod; `tohtrel on lohvid KJn; lohvi om pumba otsa all, lohvige lastas vesi eläjidel ruhite `sisse `lauta Hls; engu lõ̭õ̭r om kõrgass, a emätess om nigu üits kummi lohv, kost joosep sü̬ü̬k makku Puh; piirätüse voori pääl oĺl küll toda ätä, et mehe puuŕeva vaad́ele mulgu `sisse, otsalavva `uulde `sisse, loh́v `sisse, lasiva joosta Võn; lohv `siśse, siss `lohvi piti ju̬u̬sk tu verine li̬i̬m `väĺlä säält [paise] sehest Kam || `papaa·hha oli ilma `lohvideta (kõrvadeta) Hlj
2. jalgratta sisekumm Jälgratta lohvid aa järjest tühjad, muud kut paranda ja pumpa tesi Emm; Kui lohvil on ouk sees, siiss äi söida sa `kuskile Rei; jalgratal on kua lohvid VJg
3. hülge loib lohv on nõnda ku üks keńg, muud ku pistä `jalga Saa

lähv lähv g lähvi löök, hoop ańds üte lähvi Krk Vrd klähv, lähm

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur