[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 34 artiklit

-laaga Ls luaga-laaga
laga1 n, g laga S(g laa SaLä Hi) L Rap Juu Kei Jür JMd JJn Kad Kod Pil KJn Vil Trv Hls Krk Rõu
1. soolvesi tuhlistele natine liha laga `pεεle kut `keeta; loom joob `jälle laa ära Jäm; pane laa kauss renni `pεεle Khk; sooladud räimeste peelt `vöötse laga ja kastetse run`tuhlid `sönna `sisse Mus; `kastis laa `sisse, tipidi laga `tuhliga Emm; Keige parem toit on tuhlid kala lagaga, kui veel laa sisse sibulaid on leigat, siis on eite mihine; tee `vöile laga `pääle Rei; silgu laga Kod
2. lahja, vedel (ka riknenud) toit või jook taari laga, see põle änam asi mette Muh; mis supp see koa oo, va laga, üks tang aab teist taga; õlle laga Mar; leem `jüstku va laga Mär; piima laga, alvase läind Tõs; Mis nuõr mies sest supi lagast `seüä suab Khn; sa oled ju koeral palast laga annud, `paksu polegi Saa; aa seda va kalja laga `sisse et ägise; `anti aga supi laga, ega sellega tüed `jäksa teha Kad; `jälle va õlle laga seal `toopis Pil; ma ei tahagi sedä va apu laga KJn; Päräst `sü̬ü̬di tali `otsa lõsiga kardula supi laga Vil; `justku laga, `tange ei oole sehen, üis vi̬i̬ laga Krk; Sü̬ü̬k vai asi, üts laga ol Rõu || väriseb naa kut tarredat laga (vasikalihasüldist) Emm
3. (muu vedelik või vedel aine) pajas vere laga oli `järges Khk; [okse] Laga kõik parand täis Pöi; sopa laga Mar; üks vee laga oli seal nõu sees, tä `apnes nii`moodi ära, vana imal löga (leivatainast) Kul; torm oli magasiini maha löön, mee laga maas Var; laga oo `sohke sok, `sohke vee laga Tõs; sai `tehtud laga (värvimisvedelikku), `sõnna `sisse kasteti lõngad Rap
4. sodi, risu, rämps vella laga kõik kohad täis; palo eina laga jättis maha, lodinal `riisond; palo puu laga maas; Kus see mees tööd teeb, seal on alati laga taga Mar; ma˛ilma laga taga, kui `metsa maha võtt Jür || (lohakalt tehtud tööst) `Sõuke pole töö, muidu üks laga Pöi
5. pej suur maa-ala metsalaga oli paĺlu, `põldu vähä JJn
laga3plaga
-lagaloga-laga
langa `langa Kul Aud KuuK poolviltu, längu tuu lööb viĺla `langa maha Kul; maea - - ülalt lae kohast lähäb `langa Aud; pane pink sedasi viliti, sedasi `langa KuuK Vrd länga
-langa Ls longa-langa
langa- lõnga- Odin siest valuga `laŋŋa öli Kuu; `tarvis akka `langa `vühti kerimä Vai; kas sa leesit (leidsid) oma langakerä kätte Puh; ku ma tõesele kangast kodasi, mia es võta `endäle mitte üits langa juṕp, ja om perse iks katetu; ta‿m rummal langakerijä, kerib magavusi; latse om mu langakeräkese ärä vedänuva; kui kinnass ärä lõpõtadass, siss langa otsa aetass suure nõglaga `sisse Nõo; langatutsak maha sadanu Krl; langapoolil om perä maha lännüʔ; taast kasuss kah üt́skõrd langatekij (ketraja) Har; Sõ̭ss mugu˽keriti `suuri langakeŕri, et sõ̭ss kasusõ˽suurõ˽`kapsta pääʔ Rõu
larga larga = larda ta vana igävene larga, pett `pääle Räp Vrd lorga
liga1 liga Mus Han märg mustus, kõnts obu oo löuel, tatistab, ninast tuleb tatti, kollast liga tuleb `väĺja Mus
liga2 liga lipuke võrgumärgil pisukaine lippu `üeldi liga, oli nahast, `musta Vai Vrd ligarka
liga3 liga (nakkav haigus) ta am särän liga, ku nakkas munu, kollõr vai Lei
liiga `liiga R S L K(-e HMd, -ä KJn) Kod Pal Ran Nõo Har Plv Vas; liiga Saa Pst, leiga Lei väga (palju), liialt, ülearu vana rüsa oli nii leppa`triinuid täis, neid oli nii `liiga kohe, keik kohad olid neid täis Jõe; `vihma sadab juo `liiga pali; `poisi kätte ei või `andada ovost, poiss on `liiga `kange ajamaie Lüg; `annad `miule `liiga `paĺlo tüöd Vai; Tuul oli liiga tige, äi saand mere minna Jäm; kui sa seda väga `liiga tahad, `eksa vöta Khk; kui `liiga pailu käiata, sis lihab vikat lakale Jaa; `liiga kõle tee oli, võttis looma jalad ää Pöi; äga siis [last] `liiga tohi ka `jälle `keelda Käi; kalad oo jo soolased küll, põle `tarbis εnäm `soola `panna, `lähtväd `liiga soolaseks Mar; soe päe, põnd ta `liiga `ühti Mih; Miol lähäks vägä `liiga `mõnda rublat taris Khn; Lõng on väga järk, ku ta `liiga ki̬i̬rd sai Hää; liiga palava `veega ei tohi `peske Saa; pöln nönna väga `liiga kibe külm; nüid on `metsa ette `kasvan, aga ennem paistis siit `liiga iloste merel Ris; kui teesel pääval `liiga [viina] võt́tis, siis teesel pääval võtab peaparandust Juu; paa perse läks `vasta tuld, [supp] akkas `liiga kõvaste `kiema JJn; [linu] piab vahel kergitama kua, muidu vaovad `liiga mua ligi Koe; teene sau on mis kit́ib, teene tahab `jälle `liiva `juure `suada, on `liiga rammus VMr; mõnel one `liiga sedä `kraami, mõnel ei õle tädä nõnna paĺju ku taŕvitab Kod; kana`silmadega on nihuke inimene, mis väga vähe näeb, `liiga `kaugele ei näe kedagi Plt; lõng `tõmbab siss näbares ku ta liiga ki̬i̬rd om Pst; aig lähäb `liiga pikäle, mia piä ärä minemä Nõo; no‿m parass ilmakõnõ, ei olõ `liiga lämmi, ei˽külm kah Har; ku vikahti `liiga `õkva panõt varrõ `otsa, siss saa vikahti suu suuŕ Vas Vrd liia, liig
linga deskr (liikumisest, loksumisest) tera tegi nual linga linga Kse
lirga lirga lipakas ku `trehväp serände lirga ja mi̬i̬ss om `õige inemine, ei sünni elu Rõn
liuga `liuga Jäm Khk Kod kaldu, libamisi mägi lihab `liuga ala Jäm; katus [on] palju `liuga Khk; karja aed õli madal, õli `liuga; nõnna `liuga, tõhelt pu̬u̬lt kõrem, tõhelt pu̬u̬lt madalam Kod Vrd liugamini, liugu2, liuhka
loga1 loga VNg Vai Khk Kse Koe KJn Hls San logu; kola vana loga - - vana lagond `riista Vai; see vana loga veel, nönda εε kulund Khk; vana loga kõik koehad täis Kse; värät́ om är `viltu vajonu, igäven loga iki Hls; loga kõik kotussa täüs San Vrd logadis, logats, loge2
loga2 loga Pöi Hää JMd Sim Pil Hls Krk Puh lohakas, laisk (inimene) sie tüdruk on koa üks loga JMd; sie on üks vana loga inime, `vaata kud́as ta aśsad kõik segi on Sim; loga, logerdab `peale Pil; ta om `seante suur loga, `pehme `tü̬ü̬ge Krk; väega loga inime Puh || halb, kehv On ikka loga töö; teeb nii loga tööd Pöi Vrd loge1
loga3 loga Khk Vig Jür lokulaud kui loga `löödi, siis teu vaimud said `sööma Khk; mõesadel logad olid õues, laud oli üläbel, aamerdega `taoti `pihta, sis kõlas Vig Vrd lokk2
loga4 loga Hls Krk
1. lopsakas, lihav; tugev lina kui loga kasun, lääb maha pikäli; loga kasuge, `õige `jõutsest kasvab; loga `końtege vasik; lu̬u̬m om suuŕ ja loga ihuge; ää ein nõnda `pehme ja loga kasun Hls; loga orass, kasvass ku lokents; `äste loga kapuste om; paistetsel panni raudnõgesit pääle, olli `ästi loga ja vesitse küll; vili om täo tihvane ja peenik, ei ole loga egä kedägi; mõni oben om suure `luuge, ütelts loga `luuge oben Krk Vrd loge3
2. kore sänest loga puud nevä ei pane, ku na esi nõud teeve Hls; jalajit `tu̬u̬di mõtsast `loime päält, mis sikke ja tehe olli, mis loga olli, si̬i̬ läit́s katik; tüvi om sikke, ladva pu̬u̬lt lääp logapess Krk
loga5 loga porine sie on loga vesi Jõh
longa longa lonkur meil Saru vallan oĺl üt́s `rätsep, tu̬u̬ likati `jalga, tu̬u̬d kutsuti - - longa `rätsep Har
-looga Ls leega-looga, liiga-looga
lorga lorga San Räp lobiseja, tühja jutu ajaja om va lorga, `lorkass kõ̭iḱ suust `vällä San; igävene lorga, piäʔ ummõtegi uma moĺo kińniʔ Räp Vrd larga
luga luga g lua (luga, loa) Äks KJn Trv Hel T; luga g lua p luka Rõn San V(g luga Krl) rohttaim (Juncus) luad kasvavad järves ja jões KJn; ja kui illuss mõts `olli, ku sa all `kõnsit, siss ta nigu luga `kasvi Puh; lugasist tetti `puńte, `panti tõene tõesele `pääle, siss `minti ojole, siss es lähä `põhja Nõo; vi̬i̬ sihen om kah kõige sugumast `aina, sääl om lukka ja pilli`ru̬u̬gu ja lõmme`lehte Ote; paunaʔ tetässeʔ luast Krl; lua˽kasusõ järve veeren vii sisen, lua ja˽kalmusõʔ; toolitegijä käävä ega suvõ mi järven lukõ `ot́sman Har; illuss `sirge piḱk mi̬i̬ss nigu luga Plv; nurmõ `kraave siseh kasussõʔ `peeńkeseʔ luaʔ, `minkest koetass `peŕge Räp; ar `kasvi lukõga kõ̭iḱ haud kińni; lehm om ar söönüʔ kõ̭iḱ luaʔ Se || luht, jõeäärne heinamaa luga pääl vedäsime [noota suurvee ajal] Trv Vrd luda3, lugassed
lõga lõga hõõguv süsi `õõgab ja `õõgab, suur lõga; siss põle ju änam `ilma ja majasi, ku lõgasi paelu on Hää
lõnga pl lõngaʔ kõhnadLut
-lõnga Ls linga-lõnga
lõnga- lõnga- `Lõŋŋakeräle ei `panda paberi ega `riiet `põhjast, ajad `este `lõŋŋa `ümber `kolme `sõrme, sis kerid Lüg; Löŋŋavihil on puśa sihes Jäm; Mardi-kadri `õhta `toodi lõŋŋa vihid tuba varna `otsa, `martidele-kadridele näha, nee siis `vaatasid lõŋŋa jämmust ja `kiitsid kedrajaid Pöi; lõŋŋa poolid pannasse söstipooli vahele; lõŋŋa tuṕs maas, võta ää Muh; need löŋŋa `eided on öige peeniksed Rei; lõnga poel oo roost - - `kanga poel oo puust `tehtud Mar; `mässad ja sasid selle lõnga vihi na ää et Mär; udi pannatse lõnga `vihtidest läbi Kse; lõnga ots ripendab Tõs; lõnga tuuśt - - keritse sõrme `peale, ei ole `pulka ega `põhja Aud; lõngamadaraga värviti enne punases riiet Tor; enne vanast `oĺlid vitsa mõrrad jões, ku lõnga `mõrdi põlnu Hää; oli sii neid lõnganubulaid, neid võib `kendaks tehä Juu; lõngavihi paasm oli kuuskümmend `lõnga JJn; `enne ikke `tehti näppe lõngast sukke-`kindaid ja riiet, sedasi korjati kõik lõngaotsad kokku ja meisterda·tti `ümber Kad; sa et mõessa lõnga`õtsa[gi] kedrata; `veiksed põhjad kõik lõnga kerikud, keräkesed Kod; ta on na‿sama kui lõngakera koos ja `küiras Pal; lõnga `vihtisi saab `värvida ka Plt

lõõga `lõõga Pöi Muh Vig Tõs Juu Pee, `lööga Vll Jaa lõdvale lase `telka öö `lööga Jaa; mõrra koer võtab silmad `kangele, kui sa kojod, muidu jäävad silmad `lõõga Muh; pesu nöör vaon `lõõga Tõs; kangas oli `teĺgede peal `viltu, kisub `lõõga Pee || piltl soa üht `lõõga `laska, sa pead [tööd] `ühte `järge tegema Muh

läga n, g läga Rid Hää Juu, lägä Tõs KJn San(läkä); lägä (-ǵ-) g lää V(ĺ- Se)

1. löga, lima; pori lägä kõik kohjad täis Tõs; ei tiia˽mis latsõl viga om, köhi ja aja säänest kõllast läḱä suust Kan; ubina omma nii puruss `ki̬i̬nüʔ, noʔ om nigu lägä Har; ki̮i̮t́ `lääle Vas Vrd liga1, lädi, lägu2, läkk1, pläga
2. konnakudu lägä kikk loḿp täus San; meil oĺl keväde loḿp täüś läkä; sinna tegevä konnaʔ poja `sisse, tu̬u̬ lää `sisse Har Vrd lädü

länga `länga Jäm Kse KJn, `längä Kuu Lüg Kod längu, poolviltu `längä vajund Kuu; [vikatiga] niideti rukide `piale, [niidetu] jäi ruki najale `länga, `kasvaja ruki `piale Kse; kõda uks one `länga; `kange tuulega puud `längä lükänud; püss aid ruadikiss one kua `längä testod Kod; see aed on `länga vajond KJn Vrd langa, lönga

lääga lääga Se, `hlääga IisR lähker `hlääga oli nisikene `ümmargune, `piima `kantsivad IisR; vanast oĺ säne tsõõrik puinõ, puu vitsaʔ pääl, oĺ pääl mulk, kost `vällä `laskaʔ, `tu̬u̬ga kannõti `viina vai olut vai - - tu̬u̬d kutsuti lääga, oĺ kablaga säläh Se Vrd plääga

löga löga Jõe VNg IisR S hajusalt L, Ha Amb ViK Iis Ksi Lai Pil, lögä Lüg Vai Var, hajusalt , Juu Kod KJn M T(p löḱkä Kam)

1. pori, sopp `konna pill oli sie rohi, mis `saima `niitada, suos `kasvab, lögas ja, ja kus on sie vesi keik ja muda VNg; `Rüöpad löga täis, rattad vajuvad `rummuni `sisse IisR; põld sünni [künda] `ühti, päris löga alles Kse; Ei sua `jalgu ää pühitüd, vädavad paranda lögä `täüde Khn; löga on `pehme vesine muda Nis; ärä määri ennäst lögäge Hls; kik koha om seda lögä täüs Pst; jalg sai `irmsa lögäga kokku Kam Vrd lödi, lögi
2. püdel aine, mäda, lima kui üks mädänd asi lähäb `katki, siis on lögä kõik kõhad täis Lüg; kala kidade löga; looma soolte löga Jäm; korvi täis mune läheb `katki, koŕv va paĺjast löga täis Khk; `aige inimene aab koa löga suust `väĺja Vll; vana imal löga (hapnemata leivataignast) Kul; sie supp on justkui löga Ris; või oli nii tümä ja `pehme kui lögä Juu; [mahla] tila `korjab löga või seda oksed täis, siis `üeldaksegi et kaśk oksendab Amb; kardulid tõmmanuvad kuhjas kua nii lögast Kad; lina siäme lähäb ouru ku lögä; tigu one ku lögä Kod; liha kees lögast kohe, kui panid kapsastega `auduma Lai; lögäle sodiks, plägaks [ploomid] Olliva joba üle valminu, aga nüid om kõik lögäle lännuva Nõo || seebipära, soop [mees] `seisi saana ukse piäl, [naine] tu̬u̬ lögä, lögä sae `õtsa Kod || konnakudu lögäst `argnese nu̬u̬ poja `vällä Ote Vrd löma1
Vrd läga, plöga

lönga `lönga Saa, `löngä Lüg längu, kaldu obone rõhub `rinnaga `aia `löngä Lüg; pääd on `rasked ja kui `vihma täis lähavad, siss vajub rükis `lönga Saa Vrd länga, löngu, lüngä

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur