[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit

laadi `laadi Kuu VNg Lüg Vai Jäm Khk Vll Mär Tõs Tor Ris JMd Koe VJg Trm KJn Hls Krk Puh, `loadi Pöi Juu, `luadi Kad Kod liiki; moodi Mul oli ka ühe`kerra sama `laadi palitu ku `sulgi Kuu; `ühte `laadi `luomad Lüg; sie on sedä `laadi just kui `meie obone Vai; minu `laadi mees Khk; [vasikas] On vähe seda (vana lehma) `loadi küll Pöi; tä teeb kõik asjad ikke teist `laadi Tõs; nad `peagu `ühte `loadi, `ühte `moodi Juu; tema on teist `laadi inimene kui mina JMd; nõnna `aiglast `luadi - - nõnna tohletand nägu Kad; ma tahan ka seda `laadi riiet VJg; obesed `üste `luadi, mõlemad ühesuguse końdiga Kod Vrd laati, laida
laudi1 n, g laudi S(lou- Emm Rei) L(lao- Kul Khn) HaLä Kad Sim IisK Iis Lai VlPõ M(g `laudi Krk) Ran, `laudi R Ha(`lao- Juu) JMd JJn VMr Kad Sim
1. rehealuse, lauda või abihoone lakk sari oli säl `reiluse `laudis rippus VNg; `laudi on `reielise pääl, kus õled `seisavad Jõh; Ma võta laudil `vastu, pista sa öles [heinu]; Laudi auk (lakaluuk) unund `õhta `lahti ää Pöi; tema pole tahtnd sεεl (toas) magada, läind loudile Emm; ärjabäd ei lähä vist kõik laudile ää, muist tuleb tua peale panna Mär; laudi oo rehaltse peal; `enne ikke `mindi laudile magama Aud; isa võtab `laudiredeli iest ää, et paenakas ei ülesse soa `juosta Jür; `laudi [on] reialuse lakk, visatud lauad või `tihti laid JJn; `viska `sinna reialuse `laudile nied einad. ümmargused puud, laid lauditud üksteise `kõrva, sie on laudi Iis; siis tulid õled ülesse - - laudile ehk tua `pääle SJn; vanast tüdruku olli maganu rihatse `laudil Krk; einä tõmmati üless laudile. lavva, varva, rooviku või lati ollive rihe talade pääle `pantu, et einä läbi ei lää Hel Vrd laudibe, laudipealne, laudu1
2. varbadest tehtud reepõhi rie `laudid Jõe; `lähme `metsast `laudi `varbusi `tuoma VNg; ree laudi oo varvadest `tehtud Tor; emal `olli ää `villu ri̬i̬ laudil `ahju `panna, villad ei saanu tuhaga Hää
laudi2 n, g laudi Mär Hää Ris Juu Kos Amb JMd VJg San, g `laudi Pst Hls; n, g `laudi VNg Jõh L(`laodi Aud) HMd Kei Hag Rap Kos Amb JMd Tür Koe VMr Sim MMg Pal Lai KLõ M Nõo TMr Kam San VLä
1. seinariiul leva laudi `aites lae all Mär; või ja leha oo `sahvres `laudi pääl Aud; vanasti oli lie`lõuka `jaares seena `küges laudi, seena `sisse olid `lastud aogud, `sinna `padi pulgad ja `pulkade `piale tuli lai laud, sie oli laudi, nõud tõsteti laudi `piale `kuivama Kos; `sahvri `laudil, `laudi pial Lai; vake pääl om `laudi Trv; `laudi ollive `kambre nurgan; pane lap `laudile Pst; `laudi om köögin ja `sahvrin, kus `pääle pannas lusiku ja liua, kik nõu pannas `laudi pääl Hls; `võ̭õ̭ra leib om `laudin Krl
2. saunalava ega˽ma˽`laudilõ ei olõ˽kona lännüki. mai˽saa˽`laudi pääle ronidõ San; `laudil vihutass Urv
3. surnulava `Surrud `pesti ja `pandi `riide, siis `tõsseti `laudile Jõh; `surnu `panti `laudi `pääle Krk
4. veskikivi alus paneme terad laudille JMd Vrd kivilaudi
Vrd laud, laude, laudu2
laudi3 n, g `laudi, laudi laudjas, looma (või inimese) ristluupealne nendest (nahatükkidest) saab ää `pastla, si̬i̬ om obese `perse `laudi päält; si̬i̬ lehm om madale `perse laudige - - `siante `lü; `perse laudi, kõva lai kotuss (inimesel), enne tusare akkamist Krk Vrd laudjas1, laugmed
*laudi4 pl laudid lattidest tõke Laudid tehässe kuuse latest nagu tarad; Lauditarjad `ku̬u̬tässe laudidesse `vitsadegä, põimitässe läbi, jäeb nagu korvi põhi Kod
lodi1 lodi g lodja (-d́-) Hlj S L Ris JõeK Trm Kod Ksi Lai KJn Trv Ran Puh San VId(lod́a), `lotja Kuu; n, g lodja (--) Vän spor KPõ, Iis Trm Plt Krl, `lotja VNg Vai, lod́a Har veesõiduk, paat a. (väike) laia põhjaga mere- või jõepaat; laia kerega laev (olnud kasutusel peam Peipsil ja Emajõel) `lotjaga `veidedä `palki ja puid ja kaik sugu `kraami vett `müödä Vai; rüsa`püidjidel olid laia pöhaga lodjad, tagumine ots tölp, esimene vahe Jäm; udjaga töugetasse `lotja edasi Khk; keivad lodjaga rüsasid `vaatamas; vihmase ajaga kei üsna lodjaga `öues Mus; lodi on `ilma tüirita Pha; lodi on paadisugune laia pöhjaga, `taaga söidetakse ranna `ääres madalate `kohtade pial Vll; lodi oo pisike, sellega `köidi `õngi `laskmas Muh; lodi, igavene pisigene laia pöhjaga, `kalda εεrest `püiti `lestasi, `toodi suure laeva pεεld inimesi maha ka Emm; lodjaga saab äärest `paati `mendud - - suurt `paati ei saa nii `randa ajada Rid; Kasari jõe peal oli `eńni lodi Kul; Lod́jaga iä mehine `puätõ piäl `käüä Khn; `enne käesid ike lod́jaga `sõitmes mere peal Juu; lodja on laia põhjaga, [sõidetakse seal,] kus kivine on HJn; lod́jad on `niuksed suured, ma olen `Tartus Ema jõe pial näind `teisi Koe; jõe pial on paĺju `lotjasi Iis; kanna puud `lot́ja Trm; lodi one suur `maokas; lod́jal one vene ühen, taga, `vennegä võib `randa `sõita; pot́ivaarid õma lod́jadegä tulid, tõid `kaussa ja pot́ta ja `kruusa; emmis nagu lodi, aga tõi kaks aenokess põrsass Kod; lodjad on suured Emajõe pial, nendega `veetakse puid Ksi; vene mehed tulevad igä `aasta oma `lot́jadegä siia, tahvad närusi KJn; sai nättuss `lotje Puh; pan ta söögikot́t ka lot́ta `sisse; lod́aga veedäss `Peipsi `järve `mü̬ü̬dä puid Har; lodi um ülemb veneht Plv; `lot́jo om veneläsil `minka puid `veeti `liina, katuss pääl; sääl oĺliva niisuurõʔ lod́a, et nelitõisskümmend vagunitäit `mahtu `sisse Räp; koh om `väega porinõ, sääl tõmmatass [noot] `lot́ja `sisse Se b. parv kui `Pärnus `silda põle, siis lodjaga `väetse üle jõe. suur, `paĺkest kohe, käsipuud `kõrvas Tõs; sis `silda ei old, tuli lodjaraha `maksta; Suurejõel oli ike päris suur lodja, tühja `vankriga obesid läks neli viis tükki `peale; suurel lodjal oĺ keis, keiega tõmmati; `veiksel lodjal oĺl udja, udjaga sai lükata Vän; `sõitsid lod́jaga üle `Vändra jõe; `lot́ja vaja tõmmata Tor; lodi viib inimesi üle jõe, mi̬i̬s `tõmmab teine pu̬u̬l ääres `lotja Hää; lavvad vai paĺgid, viis-kuus kokku `lü̬ü̬düd, si̬i̬ on siss lodi Saa
lodi2 lodi Rõu, g lodja Plv, lod́a Räp, lodi Se (söödav jõekala) Lodi um jäl lühükene, suurõ `pääga - - eläse˽kivi all ja˽puru sisehn Rõu; `lotja ma‿i olõʔ esi˽söönüʔ Plv; lod́aʔ omaʔ kivve seeh Räp
lodi3 lodi Mar Kod Ran, g lodi Plt; n, g `lotja Lüg
1. lödi, löga kui kasest änäm `mahla ei tule, `neoke suur kollane lodi oo kasel, siis `öötas, et kaśk oo `paskas Mar; karjamaal [on] need `pehmed soone kuhad, vesi ja lodi sees - - nigu pudru `piale astu; sia söögi lodi Plt || si̬i̬ lotermus ei ti̬i̬ kedägi, paks lodi Kod
2. lohakas inimene Midä `niisikeselt `lotjalt viel muud `uotad Lüg
loodi `loodi Ans Pöi Trm, `luodi Lüg, `lu̬u̬ti Ran täpselt püst- või rõhtasendisse `kundament `pandi päält `luodi Lüg; pannaste `loodi, εt asjad otse oleks Ans; Loodi lauaga sai maja nurga `loodi küll Pöi; Ennemalt loodi ja passi sada kõrda, ennem kui kivi loodi said Trm; kui kivialuss om õhembass kulunu, siss pandass plangud `alla - - et ta `lu̬u̬ti võtab alumatse kivi Ran
ludi1 ludi Kuu Jäm Kaa a a. tihe; lühike, madal kimar ludi karu Jäm; Äärdes kasub ludi roog Kaa b. laiaks muljutud, lame `Ennemi, `millas `auku`leibi `teimme - - odimme `raska pudeli, `miŋŋeskä `kiersimme [taina] ludiks; `Leiväd olid `toise `kasti all kaik ludiks `menned Kuu
Vrd ludu1
ludi2 ludi Kaa Muh (erinevad rohttaimed) Selle ludiga pole muud kut katusearja pεεle, malkade ala aitab panna Kaa; ludidel oo `kolsed `õitsed; ludid ei `õitse, muidu `sõuke aŕk rohi, pisike aŕk `otsas; ludid kasuvad odra sihes, nõnna samma kõrguksed oo; linade sihes kasuvad koa ludid Muh Vrd lude2
ludi3 ludi Krj Pöi (seltskonnamäng) `mänkti ludi. köik poisid ja tüdrukud olid ludil segamine, istuti maas - - pölved olid köigil `röukus ölal, käed `pölvede alt läbi. ninarätikust `tehti ludi, seda `anti siis `pääle öheteise käde säält `pölvede alt - - öks oli sihes, see `püüdis ludi, kelle käest sai, see läks jälle `sisse ludi `püüdma Krj; Ludi `mängi ma east änam äi mäleta, nina rätikust `tehti niŕk, seda `vääti siis öhe teise sülest läbi ja kelle sülese nirk jähi läks `jälle `välja Pöi
ludi4 ludi lstk lusikasVai Hel

lõudi hüüds `andis `lõudi `vastu `lõugu Tõs

lädi lädi Khk Krj Vll Pöi Muh Kse lödi; pori `tuhlid on päris lädiks läind Khk; ukse esine paljas lädi Vll; kõik kohad sehukest lädi täis; või oln nagu lädi Muh; `tuhlid oo lädis läind Kse Vrd lädin, lädri1, läga, plädi

lödi n, g, p lödi Jõe IisR Khk Pöi Muh Vig Var Tõs Saa Hag Jür JJn Lai KJn Hls Krk TLä Võn, p löt́i Kan Har Vas Se

1. löga, lörts; pori; püdel segu Tied on lödi täis, `kuiva jalaga läbi ei saa IisR; Külm võttis `tuhlid ää, nüid on paljas lödi `keldris Pöi; `tuhled oo mädäs ja lödis läin Tõs; mina enese vennal nägin `võeti arjatseid, suurt lödi panid rät́iku `piale, laps `pańdi sõnna `sisse Hag; pori ja lödi kõik kohad täis Lai; `kärblise si̬i̬ń `aeti pudeli `sisse, `panti müüri `pääle, siss `sulli ta ärä, selle lödige määri ennast (jooksva vastu) Krk; käe varde pääl liha nigu lödi Nõo; ku soolikit kaabitass, sõ̭ss tulõ säänest hirmust löt́i vai läḱä mahaʔ Kan; tanh om süvä muda nigu lödi Har; lödile sodiks, pudruks Igävene supi möĺl, väega lödile ja pudrule keedetu, liim ärä kadunu Nõo; Maŕa, ubina, seene, kurgi omava kõik vankriga sõitmise läbi lödile lännü Võn; kardohka umma arʔ lödile lännüʔ Vas Vrd klödi, lodi3, lädi, löda, löga, plödi
2. lori, loba Mis sa ajad muidu lödi Vig; ole sa oma lödiga vaid Tõs Vrd löbi
Vrd loda

lüdi1 lüdi Mus SaId Muh Phl Tõs PJg

1. pähklitupp äi saa vel lüdida, `pähked pole lüdist `lahti Mus; `pähked olid lüdide sihes `kinni Kaa; `paljad `pähke lüdid jäänd `tasku Pha; Siis on `õige `pähke `korjamise aeg, kui `pähked lüdist `lahti on, ise lüdist `välja tulavad Pöi; `pähke lüdid on koore `ömber Phl; üks pähäl on tupe sees, see on lüdi LNg; igal [pähklil] oma lüdi `ümber, põle lüdist `lahti veel mette Mar; pähaldel oo lüdid ja tamme tõrudel Kse; lüdid, mis pisike tohlakas `pähkli `ümmer oo Var || pähklikoor `pähke lüdi [on] `pähke koor; lüdi ää võtta, siis jääb `pähke tumm Rid Vrd lüli3
2. tühi rukkipeaPöi
Vt kihn, kõlu
3. käbisoomus Orav lüdib käbi nii kenast ää, lüdid laseb `alla, `seemed sööb sihest ää Pöi

lüdi2 lüdi Khk Kse Var lüli keti lüdid keik εε roostetand Khk; seĺla rool o lüdid, mis üksteise `küĺges kinni oo Kse; ja `vandusega piibud olid - - varre otsas oli see kaha ja suured lüdid olid sial vahel; kett oo lüdidest kokku `pandud; ahelal oo paelu lüdisi Tõs; seĺgroog oo lüdidest koos PJg; ket́i lüdi Hää || kaalunäit margapuul lüdid olid pial, `sisse üks riips põletud või sedasi (mitu naela kaalus) Aud Vrd lüli1

lüdi3 lüdi Emm Kse Var

1. kõva, tihe (puu) lüdi puu oo kõba puu, akkab käte `peale, võtab villid pius; üks rehä puu oo lüdi ja teene oo malts Kse; kuusepuu oo lüdi, samati mänd. lüdi puu oo teist `küĺge pidi kõva, teese küĺje piält `pehme; mõni kuusepuu o na lüdi, et kui lüiase, siis põksub kohe Var; lüdi puu `öetse küll, se `sohke kõva puu, kõva `raiuda Tõs
2. põhjapoolselt küljelt tiheda(ma) süüga okaspuu Kõege `rohkem lüdisid tuleb ette `soopa maa pial ja iseäranis sial, kus mets oo tihe ja kevade kaua küĺmetand Tor; Lüdi kasvab vesitse kuha pääl, teist `küĺge pidi kasub kõveras ja teist `küĺge pidi ei kasva Hää || lüdi tuleb seina pääl `lüia ja sedä pruugitse ilma`näitäjäks Saa
3. viirg (okaspuus) kuusel lüdi sees ja lüdi sees oo `jälle vaik; lüdi `sisse kasun, kui puu oo `aiged saanud, lüdist tuleb `vaiku `välla Tõs; lüdi on kuuse sihis üksi, männa sihis on ka vähe. lüdi on `sõuke kõva ju̬u̬n puu sihis; lüdi on `rohkem tüi puul, päält ladvast ta lõpeb ära. tast (tüvest) saab `lauda küll, aga ega tast midagi teha ei saa, ta lü̬ü̬b lüdi kuhade päält `lahti Hää
Vrd lüli2

lüdi4 lüdi lühikõrvaline lüdi lammas Pha Vrd ludi1

lüdi5 lüdi kari, parv laste lüdi Rõu

lüdi6 lüdi Kuu, `lüüdi Vai rida neid oli `oite lüdi Kuu

lüdi7 lüdi Jäm Kaa Lai (märg) sodi kadagu rasu, kollane lüdi tuleb koore sihest, [pannakse] pakatand `aavade `pεεle Jäm; Kui söhuke jurakas kaela tuleb, siis pole sust muud ku paljas lüdi järges Kaa || risu, puruLai

lüdi8 lüdi jooksma kiiresti jooksma, lidumaHää

lüüdi lüdi6

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur