[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 279 artiklit, väljastan 100.

laad1 laad Mih, g laadi IisR/`l-/ Rei, lae Rid Mär Vig PJg Hag(n load); laad́ Mar Mih(pl laadud) Amb Lai, g laadi Mär Krl, lae Mär Kir Juu/n -oa-/ JMd/n -ua-/ Koe Iis; laed g lae Mar Ris; g lae Kei Pai VMr; p `laadi Jõe Kad kangalaid; (seeliku) paan `säitsme laadiga kleit Rei; siilikusse `pandi neli `laadi `sesse, ja kui üks laad́ lagos ää, siis `võeti üks laad́ ää Mar; pinsakul oo eest õlm, takka laad Mär; naistel olid laadudega mütsid - - teene laad́ mustast, teene punasest kalevist Mih; kolm ehk neli `loadi, siss soab sieliku Hag; sielikul `siilu vahel põld, liht laed olid ja voĺlitud Koe; kodo `tehtud `sirge `laega sielikud [olid], ega tema old viilati leigatud ega kedagi, sedasi otsekohe VMr; võtan ühe lae riiet Iis; mõnel olid laiad [püksid], kolmas laad́ oli vi̬i̬l koa Lai; tiä teḱk `endäle katõ laadigõ undriku Krl
laad2 laad g lae Kuu Lüg Kse Tõs Hls, laadi VJg Trm; laad́ Jõh, g lae IisR Mär Tor Hää Koe KJn; n laed Muh Mar Ris, `laadi Vai püssipära tegi ise `püssi lae Lüg; kui `püssü `lassa, siis `panna `laadi `arde `vasta Vai; `pańni (lõi) püśsi `laega pähä Tor; laad om püssi taga perän Hls Vrd laat2
laad3 laad́ g `laadi kast, laegas nabagu laad́ (korjanduskarp) Lei Vrd laadik1, laat3
laad4 laad Tõs; laad́ g lae Mär Nis Juu/n -oa-/; g lae Plt
1. värava põikpuu värava laad, see oo põigiti pulgad `pośtide sees Mär; väraba laed käivad väraba `samma sisse Nis
2. soaraam soal oo koa laad, kus suga sees oo Tõs; süśtikuga visati lõng läbi, `laega `tõmmasid lõnga `kińni Plt Vrd kload, laat4
laada1laat1
laada2laata2
laada- laada- õli `laada `platsil `niisikene `lauakene, `müisid sääl `kompvekki ja pient `asja; Kaul ku `laada`ärjäl (jäme) Lüg; mul ei old `mieleski seda enämb, oligi `laada `viina (leitud pudelist) Vai; Köht lahti kut laada ärjal Pha; `Suilisele, sulasele `anti ikka laada raha, peremees `andis Pöi; nüid `kündis jälle selle mua üles, mis enne laadalatsi all oli Var; Sulasõd said luada päävä ikka priiks Khn; luadal `tehti kohe suured eina kuhjad, luada `plat́si, kus osteti linad kokku Koe; Mees luada pulmas, aga obune põrgus, pool söömata ja joomata; Mõisa moonameestel õli küll luadapäevad palga juure välja kaubeldud; Luada raha anti luadale minejale nii palju kui ta küsis, see kuulus teenijatel ikke palga juure Trm; eilä olli laadapäe, `täempe sellipäe; mis laadaraha mea tal anna, tal esiki kalliss palk Krk; ma˽maśsi `õkva laadaplat́si pääl sullõ raha kätte; `ańti õks meile kah mõ̭ni kat́skümmend kopikat laadaraha Har Vrd laado-
laadak laada|k g -ku KJn Trv, pl n laadaku Hls hunnik, latakas suur lehmäsita laadak maas; linnumagus vajob laadakusse KJn; [sõnnik] laadakuse (panka) jäänü Trv || kiri lääb laadakuse, ei näe enämb lugeda Trv
laadam1 `laadam lade olõ˽`pańti `laadamõhe ja˽`naati `ku̬u̬tõga˽`peśmä; Laadamit peśti neĺä vai kuvvõ koodigaʔ Rõu
laadam2 `laadam g -i suur kogus, hulk; koorem, last Mehel oli suur `laadam kotiga `seĺgas; `Laadam maad; `Vankril oli `laadam pial Han
laadan1 laadan lademes tuuĺ om mõtsa lagess tennu, puu laadan mahan Krk Vrd laadnal
laadan2 laadan viiruk Uma umadsõ˽pańniva˽`kirsto, kerikost `tu̬u̬de laadanat, `tu̬u̬ga savvutidi Se Vrd laadun
laadelaat
laades `laades suurel hulgal, üleni see oo `rõugid täis üsna `laades; `laades `kärnu täis Muh Vrd laatas
laadi `laadi Kuu VNg Lüg Vai Jäm Khk Vll Mär Tõs Tor Ris JMd Koe VJg Trm KJn Hls Krk Puh, `loadi Pöi Juu, `luadi Kad Kod liiki; moodi Mul oli ka ühe`kerra sama `laadi palitu ku `sulgi Kuu; `ühte `laadi `luomad Lüg; sie on sedä `laadi just kui `meie obone Vai; minu `laadi mees Khk; [vasikas] On vähe seda (vana lehma) `loadi küll Pöi; tä teeb kõik asjad ikke teist `laadi Tõs; nad `peagu `ühte `loadi, `ühte `moodi Juu; tema on teist `laadi inimene kui mina JMd; nõnna `aiglast `luadi - - nõnna tohletand nägu Kad; ma tahan ka seda `laadi riiet VJg; obesed `üste `luadi, mõlemad ühesuguse końdiga Kod Vrd laati, laida
laadik1 laadi|k Saa, g -ku Hls Krk Nõo Krl Plv(-ko), -gu Rõu Vas Lei; `laadi|k g -ku Kuu Jõh IisR; laat́k Võn Rõn hoiukast, karp, kirst, sahtel, laegas Ennevanast ollive kirstu vil maailmatu laadiku, taṕpege ja puulukuge; Mede kooli laadik olli ravvated `nurkeg ja kaanege Hls; arjukse laadiku olliv kiḱk pärnä koorest Krk; temä panep endä raha laadikude; Enämbide iks taluden olle leivä laadik kos leibu oiti Nõo; `Luśka ja `kahvli väedse omma laatken Rõn; `kerkoh um `vaestõ laadik Plv || fig russakul om suur laadik perän Krk Vrd laad3
laadik2 laadi|k g -ku Trm Kod(-ua-) Pst
1. lauakea. võrgu kalasi kõrd käbiga `ümber laadiku, siis saab silm tämast; saagitud lauast ei õle laadikud ead; `ühte`puhku laadiku pääle võtad `silmi Trm b. võrgu ujuk mõrral on ka kivid all, laadikud pääl Trm; [nooda] Märgi luadik tehasse suuremb, sis paastab `väljä Kod
2. vöömõõk si̬i̬ one laadik kellega vü̬ü̬d kudotasse Kod
3. (ree seljatoe osa)Kod
laadik3 laadi|k Lai Plt Hel, g -ku Tõs Iis Pal KJn Krk Puh, -gu Rõu Vas Lut, -ke Kod (laupäeval sündinud) lehma nimi laadik ikke lehmä nimi oo Tõs; `laubane lehem õli laadik; laadiked ei õle `koski Kod; `laube olli laadik Krk; laadik, säne lagja, lajä kõtuga [lehm] Lut
laadnaladna
laadne `laa|dne Vig, g -dse Mih, -tse VJg; `laad́|ne Kir, g -se JMd(-oa-), `laatse Koe; pl `laatsed Jõe JJn Pai laidne kahe `laatsed linad, talu `laŋŋad on `kitsad Jõe; kolme `laad́ne linane särk oli all, siis oli viie `laad́ne alus Kir; vanasti `tehti `kümne `laadsid sielikuid; kahe `load́ne riie, topelt lai JMd; paks kalevine alus [oli naistel] seilas ja sie on moani, üheteist ja üheksa `laatsed JJn Vrd laadiline, laadine, laene2
laado- laada- Laado pää otsah (purjusolekust); no‿kas laad́o`viina ka võtame Räp; üts latsõkõnõ oĺl - - mutko kirmaśket pite õ̭nnõ laśk kui hüä laadohobõnõ; [tüdrukut] Kukutadas ja kuĺlatadas kui laado hobõst Se
laadso laad́so lohmard Tõõne om sääńe laaja kihägaʔ, suurõ sammugaʔ, üĺdäss laad́so Se
laadun laadun, `laadun Se, ladun Lut, g -a viiruk `sautamisõ `laadun; laadun nakass palama; laaduna sau Se; ladun sääre `minka `sautadass; ma saĺle‿i tuud laduna `hõngu, olõ‿iʔ miilt pit́ih Lut Vrd laadan2
laadus `laadus Kuu Lüg Vai lahke, sõbralik isä oli `niisugune `vaikne tosine mies, igä (ikka) emä oli `niisugune `riemus, `laadus ja laul ja Kuu; `Niisike `laadus mies, et lase `käia; `laupane (laupäeval sündinud) on üks `laadus inimene Lüg Vrd ladus
lada lada püsimatu olend `Sõuke igavene inimese lada, kodu ta äi seisa, midagi teha äi taha; See on üks igavene looma lada, see‿b seisaks ikka pudelis ka; Kus ikka lada on, tuleb üksi karjamaalt teiste seast ää Pöi || lohakas Küll see on üks inimese lada, et ta nii ripakili koa sünnib olema Pöi
-lada Ls lida|-lada, loda-lada
ladamlatam
lade1 lade g -me R eP(g lade Pöi Käi Phl Hää, -ma Saa Kei) M(g -ma Trv) T(g -ma Rõn); ladõ Võn, g ladõ|Khn(g ladõ) Ran Rõu Plv(n ladõm) Vas Räp, -ma Rõn; ladem g -e VNg Krj Käi Ris Rap Ote(-i) Rõn; latem Nõo Kan, g ladema Ote; latõm g ladõma Ote Rõu Plv; ladum g Krl
1. peksmiseks või pahmamiseks rehealusesse laotatud (kaun)viljakiht `erni `pekseti `vardaga, kaks `kahla `pandi lademe; lademed `tehti rukkidest maha VNg; õled `võeta lademest ja `panna kokko Lüg; rei all akkati ladent tegema Jõh; Kahe ria lademede jaust pidi neli `peksjat olema IisR; `viĺla `panti lademelle ja akketi `peksämä. kui oli kolm ladent, siis oli kuus `ihmist Vai; lade `tehti rihaltse parandale Khk; kui katuse `ölgi `tehti, siis äi nuiatud ladend Kär; rehe `aega vili `laotakse lademeteks Vll; Lade `panta rehekoja pärandele öhudeld, ümber koja Emm; ladem `panti maha ja varbadi ära Käi; ühü rehega tulid kolmed nellad lademed LNg; kui lademed `otses oo, siis `peksvad sasi Mär; rugid `laotatse lademe, siis vardatse läbi Tõs; `õĺgi `pantass ladess ku pindatass Hää; rei‿all laodati lademed maha, ladvad kokku, `tüikad väĺlapoole Kei; suured pikäd lademed, kohe `ańdis taguda pindaga Juu; kaks kolmkümmend `vihku läks lademesse Tür; meie oleme kauast lademetega jäänd, sial juo peksetakse VMr; ruki vihud `tehti `lademesse ja üeldi kilks kolks kuadid lüevad VJg; kahe puolega lademed olid, mõlemad lademe puoled pekseti korraga Sim; `erne ja ua lademed Iis; kui koodiga pekseti, siis õli lade muas reia aluse põrandal Trm; peksimä kolmed lademed ärä Kod; `laotasivad vihud põrandalle `laiali `lahti, see oli üks lade Plt; kuju tõuvili `aeti tarest `riiale lademede, sääl obese sõkkiva ärä; ladõt kääneti `ümbre kühveldegä Ran; jäĺedäde tolmass ku rihadega `ümbre `võeti ladet Puh; lademede `pańti tõuvili, mis vihun es ole Kam; lademi üless `lü̬ü̬mine `olli rasse tü̬ü̬; latem tuĺl tõenekõrd nii paks nigu si̬i̬ me pliit́ Ote; `Uale tet́ti kah `väike ladem `riiale; lade `oĺli pääld minu pää Rõn; inemõsõ oĺlive rüä ladumide man Krl; Rabadu˽rüä˽puistati läbi ja `pańti ladõmõhõ Rõu; nii paks ladõ oĺl edimält, et hobõsõ˽`kaŕgliva˽`piśtü, inne‿gu kokko lät́s Plv; Ladõ tet́te tsõõrik ja üte`paksunõ Räp
2. (rõhtsast või kihiti kuhjast) a. heina- või põhuvirn suured õle lademed `pandi maha pühade `aegas, kus noored lapsed magames köisid Muh; Tä vajus sinna küine eina lademe vahele nagu kuuristikku PJg; eenad pannakse lademesse Juu; kolmanda päevä ein om kuju, sõss riisut lademase ja palat kah Trv; kui ein kaits kastet ollev saanu, siss ta ollev kige paremb, siss palates einä üless ja riisutes rugade kaupa kokku lademese Hel; kui ärä olli niidetu, `lü̬ü̬di ain laḱka, siss kaari vahet enämp es tunneki, olli kõik üits aena lade Kam; `Seĺge ilmaga `laotedi aena vi̬i̬l `ümbre kuhjapesä lademade Rõn b. lina- või viljavihk pikkad lademed, ühe [vihu] pää sedäpidi ja `tõise sääldpold `jälle sedäpidi, `latvad kesk`paika kokko Lüg; `rinka ääre `pεεle pane linad maha lademese Jäm; Linad olid moas lademes, kõik olid kenast üksipidi Pöi; siis `võt́sime [linad] leost `väĺla, siis panime lademetesse `kuivama Kei; kui linad veest `väĺlä `võeti, siis `pańdi `püśti või `pańdi lademesse Juu; linad `pańdi lademesse, maa `peale `lahti Pee; mõned lahutavad kohe linad maha - - pannakse lademesse `lahti Koe; rüä olli maha lõigat lademess, ilma sidumede alle Krk c. puu-, palgivirn kui uht oo, siis puud kõik lademes maas, paned tule `otsa, siis lähäb robinal Kse; lagendik oo puu ladet täis Tor; `raidusid puud lademesse maha Trm; paĺgid on `metsä maha lastud, nennagu paĺgi lade muan Kod; puu lastass lademase maha Trv; mis tuu vana leṕk vai mis ta `oĺli, `raoti lademede maha, `panti tuli veerest `siśse Ote d. (muu) nda `suured lademed [seeni], et võtta kõhe korv täis Lüg; suured pae lademed Khk; savi tetti ladõmõn kah, lade tetti nii piḱk, kui tu müir `olli, ladõmõst tõstõti müiri `pääle Ran
3. lade(me)s (maas), lademesse maha 1. paksu kihina; väga palju `Marju `metsas lademes maas, aja `kühvliga kokku; Mul `kangaid ja pesu `pööningul lademes IisR; Kõik on lades moas, puu alused [õuntest] `valged Pöi; kõik külä loomad ja mõisa loomad `olle ää surnd, üsnä lademes `olle maas olnd Mar; inimesed pikali lades maas Hää 2. (lamandunud viljast) kui vagane pien vihm, `ilma `tuuleta, kõhe lademes on rukki maas Lüg; vihm lõi viĺla lademesse maha Mär; vihm on viĺla maha lademesse löönd Juu; ernes on jo väga lademes maas, teda ei saa `niita Ann; üks tükk `kaera õli lademes muas Trm; es `jõvva `ainu `rõuku panna, vihm `tuĺli, lei ligedass, nüid om kõ̭iḱ lademen maan Nõo; lademen maan, suur vihm om [vilja] maha löönü Kam
Vrd laadam1, ladamik, ladamõss, ladermu, laed, laeted
lade2 n, g lade Emm Käi Phl latv `päike ju puu ladedes, sa veel magad; lade oksad pöledata mudu εε Emm; Pöösal oo lade otsast tarvis tükk ää leigata Käi
lademlade1
lader lader Krk, g -i Hel latter obene om laderin; pane obene laderide Hel Vrd ladermu2
ladevlatv
ladin ladin Lüg Pöi Muh Rei Kad Ran San/-t-/, g -a Kuu IisR Vai Jäm Khk Vll Mär Kse Tõs Tor Hää Saa JMd Koe VJg Iis Trm Plt KJn Trv Nõo, -e Hls mahavoolava või -langeva vee (peam vihma) heli; pladin sadab `ninda et ladin taga Lüg; `jooksis nii et ladin oli taga Khk; vesi jooseb, et ladin `lahti Vll; Akkab aga pilidlema `jälle, `varsti on `jälle ladin `lahti (sadu käes) Pöi; vihm sajab mis ladin Mär; ladint ei kuule änam, ei tää, kas vihma sadu `järgi jäänt on või Saa; tuli `vihma na‿t ladin taga JMd; `rästä jooseva ku ladin Trv; laseb ku ladin, jooseb like maa pääl Hls; [vihma] tuleb nigu ladin Ran; vihm juusk kui‿ts latin San; ladinaga ladinal küll om suur vihmasadu, tulep nigu ladinaga Nõo || `linnud `laulad `ninda‿t ladin taga Vai || veeloik kõik kohad ladinaid täis Koe || tüö `lähtö edesi et ladin taga (jõudsalt) Vai || jutuvada sinu ladinad ei taha `kuulda, pia oma ladin `kinni Iis Vrd labin, ladsin
ladna ladna Khn PJg Hää Saa Juu Kad Kod Ksi Lai Plt KJn Vil Krk Ran Har Se, laadna Kaa Jür JMd Vas Räp Se, `laadna Kuu Lüg Jõh IisR Vll Urv Rõu Se
1. lahke, mõnus, sõbramehelik Tämägä on hüä `asju ajada, igä ühe `vasta `laadna Kuu; Sie on `laadna mies, `uhkest ei pia IisR; Meite lahvkamees oo üsna va laadna mees Kaa; Ei või `rahvaga väga ladnaks `minna, sis on omal lõõg `kaelas Hää; [ta] oĺli `kangeste ladna jutuga, seanst ladna meest annab `ot́si Saa; perenaene ladna lõbus inime Juu; Nii laadna poiss et las aga `olla Jür; ladna jutuga mi̬i̬s Kod; ladna mees, ladna jutuga - - ei `ütlend millaski paha sõna Plt; Vene papp, köster ja ku̬u̬l`meistred `oĺlid ladna mehed, visasid `viina ja käesid inimestegä läbi Vil; enne olli iki ladna, kõneĺ ja olli, nüid ei tule sõna suust Krk; ta `oĺli periss ladna mi̬i̬s, temäga sai iki `asju `aada Ran; Vana Juss om laadna miis Vas; Hüa ja laadna inemine; `laadna paaba Se
2. hea küll, olgu `Laadna, `menge siis `päälegi pidule Jõh; Noh laadna, ma tule siis oome ka veel Kaa; no ladna, ma tulen Ksi; `Laadna, üteĺ papp, ku tä last `riśtse Urv
ladra ladra Jäm Khk Kaa Pöi Mar Kse Hää Lai Krk San lobiseja, latraja pailu ladrasid inimessi Jäm; Seda ladrad nad `tuntsid juba Kaa; Ladra on ladra, teda‿b või `uskuda Pöi; Küll mõni inimene võib aga ladra olla Mar; mina `seoke ladra ei ole ku Kadri Hää; moka jooseve pähän - - ku va ladra kunagi Krk; vana ladra `latrass paĺlu San || lobajutt aab `söukest ladra suust `väĺja Khk; ladra käis `ühte `puhku Lai Vrd labra, labrats, labrik, ladrak, ladrakas, ladral, ladrask
-ladra Ls lidra-ladra
ladu1 ladu Pöi Muh LäLo Mih HMd Rap Jür Krk San Se, g ladu Jõe VNg Lüg Jäm Khk Vll Emm Mär Tõs Khn Tor TaPõ KJn Trv Hls Krl Har Plv, lao VNg Lüg Jõh Rei Phl Rid Mär Khn Ris Nis Juu JMd Tür Koe VMr Plt Hel TLä, lau spor R, Hi LäLõ Pär Tor KuuK JMd ViK Iis Trm, laju Vig(laeo) PJg; lado Lüg Jõh Vai Emm LNg Lih, g lao Mar Kul Mih, lajo Vig; n, g lao Aud KJn Puh TMr Võn Kam Plv Räp; g lao Rõu Lut
1. heinaküün (elumajast eraldi) nie `einad panemme `esteks ladu Jõe; meil ladu sääl (heinamaal) ei old, meil olid sääl `kuhjad keik, aga monel oli ikke laud ka VNg; laos on paremb `eini pida Jõh; `Kuivand luog `pandi lattu; Ladusi oli vähe, kes rikkamad, neil [oli] IisR; Metsa einamaadel aa laud Emm; `pandi ladu suust saadik `einu täis ja siis topidi suu `kinne; On tei einad juba laus; einad on laos tuliseks läind Rei; esimest niideti kohe lao `ümbert ehk lao lagedalt; akkavad lattu `anguma VMr; `enne olid mõisas laud ja `vieti `vihku ehk `einu `sinna, nüüd `paĺlu enamb ladudesse ei `panna, nüüd teha väĺlale suured rõugud Rak; laud on juo kõik `einu täis Iis
2. a. ruum rehealuse kõrval (hrl põhu jaoks); aganik ladu oli see, kus `kõlkad `aeti LNg; aganad saavad latto `pandod Mar; `mõisades ja talu`poegadel seda maja `põlndki, kus ladu ei olnd Mär; laeos olid põhod Vig; lado oo rihaluse `otsas Lih; rehalt läks uks `sisse ja sealt `aeti aganad `lause Kse; `kõlka ladu oli rehaaluse `kõrbas Mih; `kõlka lao oli rehe`altse pool Aud; laust said aganad `toodud Pär; Aganad olid lajus palavas läind PJg; kui `kõlkad olid `otsas, siis lao `põhja jäi nõnna paks kord ibikesi Juu; [õle] kubud panime lattu Amb; meil `suiti `lambad laus JMd; sügise tüdrukud poisid magasid laos siis nende kõlgaste ja `põhkude pial Tür; `kõlkad sai lattu `kantud Sim b. rehealuse lattlagi, laudi ladu `piale `pańdi `einu ja `põhku Trm; talade piäl oo rehalse ladu Kod; reiealuse ladu on ridvadest ladutud Pal; sääl on ladu auk olnd, kost `einu ülesse `aetasse Äks; põhk `aeti `laole KJn; satte laold maha, sestsandikelt ma‿i ole enämb `laole `lännu Puh; Ma lähä lao pääle ainu vasta võtma Nõo; lao oĺl nigu rihaalune Võn; vanast oĺl lao pääl mulk kõlgussõdõ Har; alomanõ lao, riihe lao, kos hainaʔ ja linakuuʔ pääl, tõinõ lao, tõinõ om `korgõmp, kõ̭gõ `korgõmpa `pańti rihe lao `pääle oleku̬u̬ʔ Räp
3. ait vm panipaik läksid söamoona ladu kustutama ning se `löhkes Jäm; `autuga saadetasse ladust kaup `maale käde Khk; ladust puid tuuase Tõs; mut́id (püünised) `seisväd ladus Khn; laos on üks suur kerst VMr; lambi eli one ladun Kod; ladude sehen om nüid kõegesugust `kraami; sa mine ladude, tu̬u̬ `mulle üits kot́t `suhkrut Puh; villä laduʔ omma `aitu sisen Krl
4. virn; laadung; hunnik laua ladu Khk; pane puud laduse Vll; puu laod Rid; ju näd (kihnlaste laevad) `seokse tugeva ehitusega olid, et kivi ladu `väĺla `kantsid Tõs; suured laod `vieti kokku, `tehti ärjäbädest ladu VMr; iga `lauba - - siis oli ma`ilma ladu [puunõusid küürida] Äks; ku mia `vaate raamatu `pääle, mia ei näe muud ku `papre ladu Trv; ao ladu San; küll om ladu `hainu maha˽lahut; teil om no teŕhveʔ ladu puid mahaʔ aet Har || viljalade rihe al põrmandu päl om ladu; latu sõkatass, sis pääle lüvväss `ku̬u̬tõgaʔ Se
ladu2 ladu g lao jääkordLei
ladu3 latv
ladum1 komp ladum ladusam mo õde, tä `oskab paremini jutustada, jutt oo ladum Vig
ladum2 lade1
ladunlaadun
ladus ladus g -a Kuu VNg Lüg spor S L(-os Mar), Juu Jür JMd Koe Kad VJg Sim I Plt KJn Trv Pst Nõo Ote, -e Hls; ladu|ss g -sa Nõo Plv, -se Krk Hel, -sõ Krl; latuss g ladusa Krl(g -õ) Rõu Se(n latuś) Lut(n latus); g ladusa Vas
1. mõnus; lahke, sõbralik Õli ladus inimine, ei täma pidand `ennast `uhkest Lüg; ladus löbus inime Jäm; See nii kena pisike ladus mees Pöi; see oo nii ladusa jutuga et Muh; sii ea ladus `istu Kse; Küll mõistis see kärneli poiss ladust juttu ajada PJg; ladus igaühe `vasta Tor; sial on pailu ladusaid inimesi kuos JMd; on üks ladus `lahke inimene VJg; aas `neskest ladusad juttu Trm; sääl pailu ladusid inimesi KJn; õige laduse jutuge Krk; tu̬u̬ om küll `väega ladus inime Nõo; taal oĺl imä latuss, esiʔ um ka latuss; kiä iks ladusa ummaʔ, umma˽hüäʔ Rõu; vot om ütś latuś ineminõ, täl kõõ omma kõrigu mokaʔ Se; ladusalõ latsõlõ vipe vits Lut
2. takistusteta, sorav ilus ladus lume tee Tõs; mõnikord `talve nii ea lai `lahke ladus tee, põle `ummes ega toesand kedagi Juu; sel lapsel on lugemine päris ladus JMd; `ästi ladus lugeja Hls || kerge, jõudus sii on üks ladus töö KJn; sie oli ladus kõne VJg; obene om laduss `sõitma Hel; jala enämb ei kõnni nii nigu noorel inimesel, ei ole tu̬u̬ samm enämb laduss Nõo
3. kindlalt püsiv koorm lados, siiss tä lähä `ümber mette Mar || nihukse suure ladosa `peŕsiga inimene (paksu tagumikuga) Mar
Vrd laadus, labus
laduv, ladvalatv
ladõvlatv
laed pl laed Muh LäEd PäLo lade nüid akkame `laesid `peksma; kui sa kaks kord oled vardaga üle `laete köin, siis põrub maha kõik [terad] Muh; kuied `seitsmed laed said maha `pandud `ennem kui se rehi ühükorra `vaĺmis sai Lih; `meitel oo kolmed laed juba peksetud Kse; kui laed olid joba vardaga `löödud, siiss `üeti: lähme nüid `laesid kergitama Mih; `pöördi need laed `ümmer ja `anti veel teene kord Tõs; rukki laed `pańdi maha Aud Vrd laeted
laedelaeted
laedus laedu|s g -sse lai kirvesHel
laid1 laid g laiu S L; g laju Pha Pöi Käi Phl, lao Jaa Pöi Muh Khn, `laidu Jäm Pha Emm Tõs; n, g `laidu Jäm Ans Khk Krj Var Tõs väike (mere)saar kurja ilma eest läksid Vahase `laidu `pεεle Jäm; `ruhnlased - - laivaga tulid sedasi `laidu `ääre ja siis `laidus `ööbisid Khk; lehmad sihutse kövega paadi `järge ja viiasse laiu `peele `sööma Mus; Laju ein oli `söödav ein Pöi; [Pädaste] all o lao silm. läks silmast läbi `suure `laidu; nee oo Iiuma laod Muh; mere lajud on juba poole suuremaks `kasvand Käi; loomad on `laidude pεεl Phl; ühöl laiul on `metsa peal Rid; keevikud ja koovikud ja, need oo änämeste `laidute sees, kus nände pesäd on Var; tegime `laidus `eina Tõs; Poõsid läksid `laidu munõ `ot́sma; mõnõ lao piäl ond üks maja Khn; `laidus `püiti võrgudega kalu Hää
laid2 laid g laia Trm KJn T V, `laia R, laiu Kse Aud Tor Hää Saa M, laidu Jäm Emm Käi, lao Vll Muh Khn, laju Pöi, laeda Kod; g lae Ris
1. paan, riba `suured `sielikud `tehti `nelja `laidased, `kaŋŋas `kuoti ja neli `laida `aeti kokku Jõe; keik oli `sirge `laiaga [seelikud] VNg; kuue laid leigatakse `kanga äärest, nii mütu `laidu kut kuub lai tuleb Vll; `õmleme laod kokku. neli `laidu läheb aluskotile Muh; Purjuriide laidud aa keik ühelaiust Emm; Kört iest kulun, taris uus laid ede `aada Khn; laiud olid [välja] lõigatud Aud; ümbrik `tehti kodu, `laede `viisi, lae pikkus `võeti `ühte `karva Ris; kui undrukad tehasse, siis pannasse kaks vai kolm `laida kokku Trm; vanast tette `körti läbi lõigat laidege, sõss tulli alt aharik ja päält `ahtep. tetti neĺlä laiust ja viie laiust Krk; mes si̬i̬ `väike viga kõtueditsel laial tähendäb, põĺl pane `pääle, ei näe `kiägi Nõo; hobõsõ teḱk `koeti kattõ `laida Kan; Mul seo `ündruk om nellä laiagaʔ Urv; löövi päälmädsest kattõst oĺl puŕjo rõõvass, egal mehel pidi olõma viiś `laida toda rõõvast Räp Vrd laie
2. a. paadi küljelaud Vei `tormiga `juomi `tulles `vasta kive, löi mittu `laida `paadild `lohki Kuu; `laidu on sie, `mingast vene on `tehtu; `laiad oli `männist - - `männi `lauad puha VNg; laidu(s) ~ laiul(e) (paadi laudkere valmimisest) paat sai `laidu Jõe; `enne igä `tuodi `männü `oksad koverad, `miŋŋest siis hagati `kaari panema sise kui juba sie `laiduss oli paat ja `korguss `väljäss Kuu; vene saab `laidu Hlj; jo vene on `laidus, `tarvis akkada `kaaretama; [vene] saab `varsti `laiule; alus `seisa juo ulk `aiga `laiul VNg b. paadi külg, parras `Paadi laid oli `tervane, ma `rienasin `sieligu ärä Kuu; mesterahvas `laśke `pullõ ja naisterahvas pańd kivve üle laia `järve Võn; tal omaʔ madalaʔ laiaʔ Räp || äär, serv Meil taheda, et kalad `täüdüväd `olla `ninda `suolased, et `valge rähk kohe o `panni `laiduje küliss `keitäjess Kuu
laid3 laid Kuu, g `laia VNg, laeda Kod latt a. toobripuu Tuo `tuovri laid ja `viemme `lehmäle `juomise ede Kuu; edemält `tu̬u̬rvega (toobriga) kańnid laedaga apet `lauta. laid õli alate tare eden nukan, siält võt́id kui vaja õli Kod b. aia-, viljaredeli vms latt `roika aed oli `püsti `laiad, `ninda `viltu `lauditu; `erned `pandi `kärpa - -`laidade `piale; senel aja `augul on `laiad ies VNg
laida `laida Kod Plv moodi, laadi lapsed one isä `laida Kod; nuuʔ ummaʔ õkvaʔ ütte `laida Plv Vrd laidu1
laide laide g `laite I(n laede); n, g `laide IisR; pl `laide T(n laie), `laidõʔ San V(n laieh Se), `laiteʔ Se, laieʔ Lut rõhtlattidega suletav aiamulk; aialatt Kes siis viel `laidet `lahti tegi, `tuetasid reha `piale ja üppasid üle IisR; luamad on `laitest `välja lähnd Iis; laedet vaja kõbida Trm; mine üle `laite, siäl one madalam Kod; `laidest `olli ää üle kävvä; sügise ku aia`kraami nakati ärä vedämä, siss `võeti `laide maha Nõo; tsia olliva `laide maha `lahknu Ote; kas omma `laideʔ üles pant, eläjäʔ tulõva `vällä San; `laidõ oĺli˽madalamba˽ku aid, sält oĺl hää üle keksataʔ Kan; sääl oĺl üts lehm, kes kõ̭iḱ `laidõʔ vallalõ võt́t Urv Vrd laiat
laided pl `laided linavarred koos tühjade kupardega esite sai küll [linaseemet] läbi peenikse sarja `laska, et `laided `väĺla sai. `laided jäid sarja peale; lina `laided `oiti katose arja `kinni panemese jaos Mih
laider `laider g `laidre Tõs; `laidõr g `laidri Khn tõstetav paadi põrand, põhjalaud `laidred oo tükkidest kokku `pandud Tõs; Angõrjas pugõs `laidritõ `alla Khn
laidik `laidi|k g -ku (mõrra või noodalina osa) `laidik on rüsa linatükk Jõe
laidne `laidne g `laitse Khk Muh Kse Tõs Aud Tor Trm Kod Lai, `laidse KJn Trv Hls Puh; `laida|ne g -se R
1. a < laid2 a. (kangast, seelikupaanidest) `suured `sielikud `tehti `nelja `laidased Jõe; `Enne olid ne `sieligud `oite pikked ja `mitma `laidased Kuu; kahe `laitane `paida Vai; see kot́t‿o nelja `laidne Muh; ühe `laidne alusriie Kse; pikad kördid, `metme `laitsed Aud; kolme `laidne särk õli seĺjän Kod; mia tei neĺla `laidse kördi Hls b. (paadi küljelaudadest) `Viie `laidaste sou `paatijega `käüdüd `Suome vahet, vähämäd `paadid old `vergumerel `käümiseks; `Paadid `olled `ennevanast kahe `laidased, kaks `laua `korgust `korged Kuu; on `kolme `laidasi ja `nellä `laidasi `venne Vai
2. a < laid3 `pandi `eina ka `kärbaste `piale - - [olid] `kolme`laidase ja `nelja`laidased [kärbised] VNg
Vrd laadaline2, laadeline2, laadiline, laadine, laadne, laikne
laidu1 moodi, laadi Minul ni̬i̬d mõlemad pojad `ühte `laidu Hää Vrd laida
laidu2 `laidu = laidukirves Kuhu sa `laidu veid Kuu
-laidu Ls ütsilaidu
land1 lańd g lańni jõesaar tegid tuld seal lańni peal Jür
land2 land g lannu Pst Rõu Vas Se(-o) lomp; (kinnikasvanud) järv; madal vesine maa meil külä `mangi um suur land - - ta sääne `puhmlikanõ um, kutsutass lannuss, kõik aig vesi siseh; `landu um mõni viis mi̬i̬st uppunuʔ, kui `tsuklõma lätsiʔ Rõu; lannu pääle käve˽latsõ˽`talvõ `viśsi `laskma; mõ̭ni land ollõv vajova kah Vas; lanno veereh mõsk; poig üteĺ, ma lannu pääl läbi luḿbi joosi Se
landa `landa Jõh Vai moodi sie on tõist `landa Jõh; `lapsed on isä `landa Vai
-landa Ls londa-landa
landam `landam Vil M(g -e) suur tükk (maad, metsa jne) maa ilma `landam `metsa Vil; suur `landam `põldu Trv; küll olli suur `landam maad kähen Pst; ma‿i·lma suure `landame `mõtsa müüs ärä Hls; igäven suur `landam kapustit tett Krk Vrd lahkam, landahk
landu `landu sõber Nie `vierad o `meie `poissiga juo `suured `landud; Mes vägi neid nüüd nii `landuks tegi, `enne olid tülüss Kuu
-landu Ls lindu-landu
larda larda lobisejaNõo Vrd larba, larga
laud laud g laua Kär Pha Vll Jaa Emm Käi L K IPõ Har Vas Lei, lauva Trm Pal KJn Har, laava Khk Pöi Phl, lava Khk Mus Muh Käi Var Khn Lei, lavva I Äks KJn eL, `laua, `lauva R(n `lauda VNg Vai, g `lavva Vai); loud g loua Jäm Ans Emm Rei Kse Var, g lova Emm Rei Var
I. 1. a. saelaud meil on `õvves `punnitud `lauad, `punnid sies; silmnägo on nagu `laua `liistak, `kõhna puha Lüg; `nelä jala `laiune `lauda; kattuksed on `olgist, `juudi `laudost (sindlitest) ja `pilpost Vai; elu (maja) lüüaste `loudadega ära Jäm; laavad `öues `kuimas Khk; vesi oli kevade `aega tuas, lapsed käisid `laudi `mööda Vll; Vanasti olid lõhut lauad, puu `löödi pooleks, oli `lahke `sirge puu, `löödi pool veel pooleks, sai neli `lauda, änamast `tahtis ikka kahega `jääja Pöi; suits lεheb `laute vaheld `välja Käi; lauad saavad ka `viirga `pandud Mär; ennem `saeti `laudi kodo pukil Aud; kak on `väntrik, egä sest `laudi saa; sääl on laud pääl [purdeks], mine säält üle Saa; karand lagi on karand `laudadest, üks laud on teese vahekoha pial Kos; juoneline laud, sie on maja vuoderdamese laud JMd; vuaderdamise lavvad one kua suanega, ühel pu̬u̬l one su̬u̬n, tõesel pu̬u̬l rat, mes `sisse käib Kod; sae lauad `viidi kodust `sinna tümade `piale eina`maale, siis `laudade pial `katsime `einu kokku Lai; anna‿si lauakildak `siia KJn; juudi lavva om aavapuudest Hls; Ega vanast kiä puid kon lavvuss `lõika es, ku˽`lauda vaja ol, sõ̭ss esi˽`kirvõga˽puu külest lahuti Rõu; lauda hüppama (teat mängust) panimme ühe pagu `oue `pääle, pikka `laua `sinne `pääle ja siis `toine laps oli `toiseuol `otsass, siis sidävisi üppisimme sidä `lauda siis, aga kolks ja kolks se `laua ots kävi ala ja Kuu; pakk pannakse `alla, laud `peäle, siss teene üppäb teese korra, vahest teene `veskab teese nõnna `kõrgelle Juu; `enne vanal aal üpati `lauda - - `padi lauale pakk `alla, siis teene teenepool otsa pial, siis vaest `viskas koe `suurde `kõrgesse lauaga teese, kukkus `jälle tagasi sõnna laua otsa piale, siss `kargas `jälle teene ülesse Koe; lauda maha, laudas maas (lamandunud viljast) sadu paneb rugi `lauda maha; rugi on `laudas maas Khk; nagu lauaga löödud (ühtlasest, tasasest pinnast) nagu `lavvaga `lüödud, ilus `sirge ja ühetasane kõik Lüg; põle kedagi, puusanukki ega `perssenäkki, nagu lauaga takka `löödud; küll oli tore rukis, ta oli nii öhötasane nagu oleks lauaga pealt ää `löödud Juu; ilus uus katus oli, tore sile nõnda et nagu `lauaga `lüödud KuuK; lina mahan (lamandunud) kui lavvage lü̬ü̬d Krk; küll meil olli üitskõrd iluss kaar (kaer), sedävisi nigu lavvaga `lü̬ü̬du Nõo; Sa olet nigu lauaga lüüdü, sulle om halv kleiti ummõlda Har; nagu läbi laudade ~ laude vahelt tõmmatud ~ tulnud (kõhnast inimesest) see justkui `laude vahelt `välla tulnd, nii kõhnaks jäänd Mar; ta on nii õhukene ja `otsa jäänd nagu läbi `laudade tõmmatud Koe; läbi `laude ärä tõmmatud Kod; see (tüdruk) om peenike, nagu läbi `laude tõmmat Hls; nigu läbi sae`laudõ kist, nigu kisõ lavvaʔ Plv b. teat otstarbega lauatükk; tööriista või eseme osa rataste otsalouad; `oeti (voodi) pöhilouad Jäm; kellul on `numbri laud; keribu laavad kεivad `ringi,ŋŋavit pannasse `pεεle Khk; aami lauvad olid ikka puhas tammest; Püti, `raanda, toori lauad kõik raiuti `kervega `välja Pöi; `sötke lavad (kangaspuudel, vokil) Käi; laud (käärlaud) oli käes, laua sees olid lõngad Rid; kala arimese laud, tubaka `lõikamese laud, leia (leiva) veeretamise laud Mar; poadi lavad Khn; orgi `ümmer, saab laua (~ kudumise laua) `ümmerd esimesed silmad visatud Vän; `Vü̬ü̬si `tehti `seukse lauadega või kõladega Hää; son ambune laud (katuselasn), kellega lüö - - siledaks [õlgkatuse] KuuK; Va igavesed mustad sägid ja nühi neid laua (pesulaua) pial nii et riie `rünsub Amb; [purjepaadi] pera künnisse peal on paar argiga `lauda Trm; vanass õlid lavva klopid suani eden; `muldamise laud adral Kod; paned pulga `koonlast läbi - - ja laua `sisse Plt; laud oli ülevan [linamasinal], kos lina `pääle `panti ja massinga ala lätsive Trv; keti olliva kaalu `laudu külen, egä nuka külen `olli ket Nõo; lavva pääl vai mõne suure kaase pääl litsuti tu̬u̬ leevä tainass laka Ote; katõ toli `paksunõ laud ol [lauaplaadiks], sääl `põ̭õ̭nu seen oli˽mulguʔ Urv; ägli laua omma `vamiss tahudu Har; vanni küle lavvaʔ Rõu; sängü pähüdselaud Vas; keripuulavvaʔ - - nä omma `jalgu pääl, mõ̭ni ütless tu̬u̬d ka et kerilavvaʔ Se || lokulaud tulekinituse laud Noa; kolgi laud `pantu üless ja `väikese puu vasara, millega `kolki `lü̬ü̬di Nõo; `lü̬ü̬di `vasta `lauda Vas; kola ol vanast `mõisah, kui `lü̬ü̬de `lauda. ol suu laud üless pant - - sääntse vasara käeh, lavva pääle pessiväʔ, `lauda `lü̬ü̬de Se || fig `Sulle `lauad (kirst), `mulle `rauad (vangistus) Jõh
2. lava sag pl siis `panna [linnased] `laudo `pääle [sauna] Vai; souna`loudud ~ louad Jäm; suur paks, laa laud, üts ots ol üten sainan, tõnõ tõsõn, `keskel ol pakk all Har; sanna laud, läämiʔ lavvalõ üless Plv; Linnassõ˽kasutõdiva˽sannah, sanna `laudõl Räp Vrd laudu2
3. pl (surnu)laudi `surnu pannass `laude `pääle; si̬i̬ olli joba `laude pääl - - pannass `peke `pääle lavva Krk; tõse paneve mi̬i̬st lavvule ja perän `kirstu Hel
4. kate; kaas Paa `lauale (pajakaanele) lüö `niidi `värtän `pääle, siiso hüä käde ottada Kuu; `ärja `silmi`lauda (laud, mis pandi tigedale pullile silmade ette) kohil vaja ei `ollu VNg; suurema raamatul olid enne puust raamatu lauad `ümmer Tor; pulil pannaks `silmi ette laud, kui ta tige on Ris; leivakünal õli laud peal Kad; `ru̬u̬ge tetti ehvti `laudest; laud olli rihatse usse all ehen, looma kaitse ta sel aal olli, egä muud es kaitsete, varast sel aal es ole Krk; raamatul papitsõʔ lavvaʔ Plv; otspaä (otspaja), tuul ol laud tett ette; tougakõ otspaä laud kinni Se
Vrd laudi2
5. silmalaug `silmä `lauad; Ku puru `silmäss on, `täüdüb `silmä`laua toist`päidi `kierdädä Kuu; silma lavad on punassed Khk; mei `ütleme selma lauad Käi; silm on `kinni, laud pial JJn; käsen simä veeren ja siin simä `lavva külen Nõo; laud um silmäl pääl, silmä laud Plv Vrd laug1
II. mööbliese
1. a. söögi- või muu otstarbega laud `Suurel `laual on `laetsasi kolm Hlj; `kirjutamise `lauda; parunil oli kaig `uhked ja ilosad `lavvad ehitedu Vai; kui lugejad käivad [palvemajas], siis panad ikka `loudade `pεεle linad Jäm; `köökis lava pεεl toit Mus; loud karjub, pere sööb = emis põrsastega; Loual aa loua öigus (lauale käidud kaarti tagasi ei võeta); Ühige majas äi puudu loud, sene pεεl sööda ja loeda Emm; Too söömine lovale Rei; ega meri põle siis naa sile mette nägu sie loud oo Kse; `Kunturis amõtnikka kõik lavatagusõd `täüde Khn; `ummes üheksa`kümnemal `oastal tulid sammastega ja `sahtlitega lauad Kos; õli ilos laud, `treitud `jalgega Kod; siis oli nüid üle koolitua laud Hel; temä (jumal) pid sääld (kirikust) kõ̭ik nu̬u̬ rahavahetajide lavvad ärä Ran; sü̬ü̬maig om lavval; sina istut ü̬ü̬ `aiga `kaardelavvan (kaarte mängimas) mestega; mitte ei tiiä, kohes ma tu suure nõgla ole `pannu, ei ole lavva `suhvlin Nõo; täl omma `mitma lavva ja tooli Ote; `raega laud, all om säärõ puu, jalaʔ om `riti. pulmalavvaʔ oliʔ `raega lavvaʔ Kan; Mugu˽tu̬u̬ kolmõ jalaga laud, tu̬u̬ ol meil Urv; tu̬u̬ `ovrikivi ol lavva `korgunõ ja ümärik Rõu; suu pik laud ol, tu̬u̬ ol kõ̭gõ rahvast täü Vas b. altaripiire nõnna `uhkusega läksid kahekeisi lauva `juure [kirikus], lahevad põvili Pal; Viimane laudkond luges `isämeie lauva ääres ärä KJn; `tulli oma noore mehe kõrval käsi käen laalatesi, laolatamise lavva ette Puh
2. (toidust, söömisest) a. kaetud söögilaud; toit; leibkond `metsä vahil on mittu `lauda ühes majas, `teine laud õli ant`värgi laud Lüg; moni söi prii `lavvas; prii `lauda oli [kõrtsis], sie maks kaks`kümme kobika Vai; nad söövad öhö laua pealt (on ühes leivas) Mar; ma õlen `mitme lavva piält süänud, paju `ti̬i̬ńnud Kod; tü̬ü̬s olid, siis oli pereme laud (tööline oli peremehe söögil) Äks; et kül˽poig naasõ võt, `siski söövä kõ̭i ütest lauast; `võõra laud om `korgõ, silmäga näet, kätte ei˽küünüʔ Har; lau(d)as ~ lauan~ lavvah ~ lavvan, lavval laua ääres; toidul, leibkonnas amm elas `mõisas ja sõi ärra `laudas Aud; kõik sõime `ühtes `laudas, söögi `aegas vahet ei `tehtud sulase ja peremehe vahel Kos; kui need kõik öhös `laudes on, siis on seda peret ikke küll Juu; eenaaeg oli kakskümmend inimest lauas Plt; me sööme peremege üten lauan Hls; talu söögil - - temä livvan lavvan iki; ütsinti nosi nõndasamati - - ulgal olgu iki laud ehen, ma oli esi oma livvan lavvan Krk; antvärgi olli, tuapois, kusar, köögitüdruk vai `virtin, ni̬i̬ olli esi lavvan Hel; pere˽kõ̭i sei üteh lavvah Vas; Ei olõ mu lavval ei leeväl olno (pole minu leibkonda kuulunud) Räp; lauda, lauast 1. sööma, söömast `tulga nüüd `lauda, kell on juo kaks, üht`aigu piab `süömä `saama Lüg; `istuti `lauda, `süödi ja `juodi, siis `lauleti üks `süöma `laulu ja `tuldi `lavvast `vällä Vai; nee akkasid siis alles `lauda minema Pöi; pere `istus `lauda Tor; peig viädod `lauda, aga ei õle `tõsnud süädä pruudi pu̬u̬l Kod; Miina kus miu lavvast ärä Nõo; `kärbläne lätt kuniga `lauda kah Rõu 2. söögiks lauale Too ikka tεna siiakala ka `lauda Khk; `pandud süök `lauda Koe; laua alla jääma kalasaagita jääma Ei oled kala `kassilegi `anda, peris vesilusigale vai `laua ala jäid; kui mitte üht kala ei old, siis oli `laua all Kuu; jalad oma ~ teise laua all omanik (või teise peremehe toidul) olema kige parep om iki, ku sul jala oma lavva all oo Krk; ei pane mina oma `jalgu miniä lavva `alla Nõo; piät tõõõ lavva ala jalaʔ `pandma ja tõõõ pudroga kõttu valama. tollõ lavva all oma jalaʔ, kelle `leibä ta sööse Räp b. laudkond; pidulik sööming ega `ühte`aigu `süömai `mahtund - - sie laud sai süönd, `korjati `vällä, siis läks `teine laud `süömä VNg; pulmarahvas ollid `teises `laudas Muh; esimäne laud one süänud, pese riissad ärä, siis tuli tõene laud nagu rehide aal Kod; `väega suurõ˽`puhte˽`peeti, neält kõrralt ol sih `laudu ja kõi sü̬ü̬ḱe ja ju̬u̬kõ täü Vas; kuvve nädali laud (surnu mälestamine 40 päeva pärast matuseid); aastaga laud; perämäne ehk kolme aastaga laud Se
3. armulaud mina lähän tuleval pühal `lauale VNg; Täna tulid `lauvalt ja `jälle pand kuradid IisR; Lauaraha oli, kes sind muidu lauale võttis Pöi; kirikärrä tuleb `siiä külässe - - ristib `lapsi ja võtab vanu inimesi lauale; tä jo laual keind, ää leeritud Mar; läksid lauale, kus see `lapski jäi Ris; üks sakramet on, si̬i̬ püha laud Pal; opetaja käis lavvale `võtman Ran; pääkooli latsõ omma lavval Krl; vanast kirutõdi nii lauale. opõtaja tul valla kooli`majja, pedi sääl `palvõt `rahvallõ ja peräst `palve`tuni kiru tu valla `rahva laualõ; kel `joudu is olõʔ kerikudõ minnäʔ `võeti õks koolimajan laualõ Har; laualidsõ ommaʔ lavvamunu kõrran; lavva munu `mintass Lei || laudkond armulaualisi mes põvili on, üks laud rahvast Pal; palu olli lavvarahvast, mitu lavvatäüt Krk
laud-
1. laudadest (lauast) tehtud Kui akata paadi laudkere tegema, on paadi `laiutamine Jõe; laud `vanker ehk pikk `vanker Jõh; Oli vana laudsüld (puusild) Khk; esiteks olid laud`korstnad pial, lauast `korstnad Pöi; ühed oo laud`kartsad ja, pulgelised oo pulk`kartsad; laud`kartsad oo peal [vankril] Muh; `söötmel oo laudpõhi all, künad `otste peal Kse; laudlootsikul löövad kaks lauda ääreks, kaks põh́aks ja `ongi `vaĺmis Tor; kui kellert võĺvitakse, siis tehakse suured laudroobid, mis pärast ära lüiakse Jür; Vibuäĺl vai kiigu õli - - laudpõhjaga Trm; laud küljed oo karduliveo `vankril Kod; mul oli kivi ait, laud`vooder oli sehes Äks; laudredeli mu̬u̬d tuĺl peräst; vahest üteldi laudvangeŕ ku neid nii torreste `väĺlä es tetä Hel; noil (regedel) olli iks keedetu (köidetud) `vehmre ja laud pää Nõo
2. lauaga (mööbliesemega) seotud tuliänd oli laudnua pikkus olnu, `sõuke tule sira Var; laudväit́š (lauanuga); laudrätt (laudlina) Lei
3. lauataoline `Meite soo on poŕss, aga `voata `Kurdlas kus soo maad, laudtasased Pöi
lauda- g < laut Mene vie sie ala panemise kraam `laudavahesse, sield on jo hüä ottada ku `tarvis on Kuu; `eini `pandi `lauda lakka, `muidu õli laut külm Lüg; kui pöld on lauda sönnigud saand, siis ika kasub Khk; Ise elast karjast louda laus ülal einde sees Emm; ei `sinna jäänd änam kedagi, laada `põhja jäi rüistata Mär; `peale laadasõniku põle suivilale kedagi `tarvis Vig; pisikesed laada usikud olid vanast; laada lakas on talvel põhk ja õled Pal; tämäl muku si̬i̬ laadaüt; tiluke laada keri one, ei õle `aitu ei kedägi Kod; vanast es ole muud väge kedagi ku laudasõnnik Krk; laodavillad (laudaperioodil pöetud vill) om iki löhembäd Ran; laada sitt pandass `auda, sais üle `aasta vai Võn; ku laudapõhi `vällä tuĺl, sõ̭ss pidi sõir olõmõ, muidu `pańti `pernani `pala `persega laudapõrmandulõ `istma [sõnnikuveotalgutel] Krl; Mine˽kaeʔ, vikl piat olõma laudasuul - - laudaläve lähükesen, lauda ussõ manh Har;üselt om taa laudaesine nigu˽porgatus, ei˽tast läbi taha˽minnäʔ Rõu; Laadaväetüst `pate maale niipalo ku tedä ol ja sai Räp; tali sitt om vägeväp ku lauda sitt Se; lauda sitt sünnüss kõõ nurmõ päle, hüä maa päle ni halva maa päle Lut
laude n, g `laud|e Vig Tõs Kod, -õ Võn Räp Se, `laode Vig Mih, laode Aud
1. seinariiul toedu nõud olid `laode peäl Vig; leva `laude Tõs; vanaste olid ikke laoded, ega siis riiulid oln Aud; mineʔ tu̬u̬ʔ mullõ säält `laudõ päält toda anomat Räp; `laudõʔ koh livva pääl, vii livvaʔ ar `laudõlõ Se Vrd laudep
2. saunalava jalapink oĺl `laudõlõ minnäʔ [saunas]; kes ärä˽käve `laudõl, uh́t äräʔ, `oĺgi valmiss Räp
3. veskikivi alus kivi`laude potid [all], kivi`laude lagi, kivid üleväl piäl Kod
4. taimelava `kaapsa `taime `laoded Mih
Vrd laudi2, laudu2
laudep laudep g -i seinariiul Pane vaaned laudepi pεεle, senne mahub küll Käi Vrd laude
laudi1 n, g laudi S(lou- Emm Rei) L(lao- Kul Khn) HaLä Kad Sim IisK Iis Lai VlPõ M(g `laudi Krk) Ran, `laudi R Ha(`lao- Juu) JMd JJn VMr Kad Sim
1. rehealuse, lauda või abihoone lakk sari oli säl `reiluse `laudis rippus VNg; `laudi on `reielise pääl, kus õled `seisavad Jõh; Ma võta laudil `vastu, pista sa öles [heinu]; Laudi auk (lakaluuk) unund `õhta `lahti ää Pöi; tema pole tahtnd sεεl (toas) magada, läind loudile Emm; ärjabäd ei lähä vist kõik laudile ää, muist tuleb tua peale panna Mär; laudi oo rehaltse peal; `enne ikke `mindi laudile magama Aud; isa võtab `laudiredeli iest ää, et paenakas ei ülesse soa `juosta Jür; `laudi [on] reialuse lakk, visatud lauad või `tihti laid JJn; `viska `sinna reialuse `laudile nied einad. ümmargused puud, laid lauditud üksteise `kõrva, sie on laudi Iis; siis tulid õled ülesse - - laudile ehk tua `pääle SJn; vanast tüdruku olli maganu rihatse `laudil Krk; einä tõmmati üless laudile. lavva, varva, rooviku või lati ollive rihe talade pääle `pantu, et einä läbi ei lää Hel Vrd laudibe, laudipealne, laudu1
2. varbadest tehtud reepõhi rie `laudid Jõe; `lähme `metsast `laudi `varbusi `tuoma VNg; ree laudi oo varvadest `tehtud Tor; emal `olli ää `villu ri̬i̬ laudil `ahju `panna, villad ei saanu tuhaga Hää
laudi2 n, g laudi Mär Hää Ris Juu Kos Amb JMd VJg San, g `laudi Pst Hls; n, g `laudi VNg Jõh L(`laodi Aud) HMd Kei Hag Rap Kos Amb JMd Tür Koe VMr Sim MMg Pal Lai KLõ M Nõo TMr Kam San VLä
1. seinariiul leva laudi `aites lae all Mär; või ja leha oo `sahvres `laudi pääl Aud; vanasti oli lie`lõuka `jaares seena `küges laudi, seena `sisse olid `lastud aogud, `sinna `padi pulgad ja `pulkade `piale tuli lai laud, sie oli laudi, nõud tõsteti laudi `piale `kuivama Kos; `sahvri `laudil, `laudi pial Lai; vake pääl om `laudi Trv; `laudi ollive `kambre nurgan; pane lap `laudile Pst; `laudi om köögin ja `sahvrin, kus `pääle pannas lusiku ja liua, kik nõu pannas `laudi pääl Hls; `võ̭õ̭ra leib om `laudin Krl
2. saunalava ega˽ma˽`laudilõ ei olõ˽kona lännüki. mai˽saa˽`laudi pääle ronidõ San; `laudil vihutass Urv
3. surnulava `Surrud `pesti ja `pandi `riide, siis `tõsseti `laudile Jõh; `surnu `panti `laudi `pääle Krk
4. veskikivi alus paneme terad laudille JMd Vrd kivilaudi
Vrd laud, laude, laudu2
laudi3 n, g `laudi, laudi laudjas, looma (või inimese) ristluupealne nendest (nahatükkidest) saab ää `pastla, si̬i̬ om obese `perse `laudi päält; si̬i̬ lehm om madale `perse laudige - - `siante `lü; `perse laudi, kõva lai kotuss (inimesel), enne tusare akkamist Krk Vrd laudjas1, laugmed
*laudi4 pl laudid lattidest tõke Laudid tehässe kuuse latest nagu tarad; Lauditarjad `ku̬u̬tässe laudidesse `vitsadegä, põimitässe läbi, jäeb nagu korvi põhi Kod
laudik1 laudi|k Mih, `laudi|k Jõh, g -ku
1. väike laut sigude `laudik õli `aida `õtsas; õlivad pisikesed palk `laudikud. mida `veikemb `laudik õli, seda suemb `sõisas Jõh
2. väike sahver kapi `pandi `senna laudikusse, siiss piimad olid kappis; mõni viind `aita liha koa mette, lihanõo oli ko laudikus Mih
Vrd laudike
laudik2 laudik, ta am ain (kõrstaim) Lei
laudik3 laudi|k g -ku Tor Vän Hää Tür KJn M(g -gu Krk) Puh San Krl Plv Vas; loudi|k g -gu Rei
1. a, s lauguga (lehm) loudik lehem Rei; laudikul `valge täht `otses Hää; kellel oli ainult laudik, sellel oli `niuke üks lauk `otsas, seda `üiti laudikuks Tür Vrd laudjas3
2. lehmanimi laudiku sõrad kat́ti ja pooles Tor; `laupa laudik, `riidi reedik Hää; laudiku piim om rammus Hls; laudik om eläjä nimi, verrev lehm Krl Vrd laadik3
laudin `laudin kalasi `vergo kudumise `laudin. kaks `laudime; `paĺlo `laudimi Vai Vrd laudane
laudmalautima
laudne `laud|ne Hel Puh, g -se Jäm/-ou-/ KJn laudadest valmistatud pinna`loudne kuur Jäm Vrd laudane, laudine, laudune, lavvane, lavvunõ
laudu1 n, g `laudu Mus Kaa lakk, pööning maja peel oo `laudu Mus Vrd laudi1
laudu2 n, g `laudu Sa Muh Rei Rid Mar(-o) Kse Han Tõs Khn Saa T V, laudu Käi, `loudu Jäm Ans Han, loudu Emm
1. seinariiul kapi `loudud, mis kapil sihes Jäm; ühe laavaga‿o `laudu; kui `laudud midu tükki üheteise pääl, siis oo riiul Khk; Leib `körge loudu pεεl, äi ulada käde Emm; `Sahvris oli mitu `laudud Han; `laudu on seinä küĺles Saa; tule`laudu pilak saina küllen (lauake rehetare nurgas, mille küljes peeruhark) Ote; `laudult ollõv leib `väegõ˽`korgõ võtta San; sinna võit mia taht `lauduidõ pääle pandaʔ Har; Ku˽nu̬u̬ʔ anuma˽`saiba otsahn är˽`kuivi, sõ̭ss nimä˽`võeti `vi̬i̬di kotta `laudu pääle˽kummalõ Rõu; `lü̬ü̬di laud saina pääle, `oĺgi `laudu `vaĺmiss. kauśsi vai luidsast vai, midä taht pääle `toedaʔ Vas; kõrgel ~ kaugel laudul fig kättesaamatu Äi ma pole nooruses `rändada saand, minu jäuks oli see `körgel `laudul asi Khk; Ameti `selgeks `saamine on alles `kaugel `laudul; Millal ta lainu tagasi maksab, see on keik `kaugel `laudul Kaa
2. saunalavaSa Muh VLä sauna `laudul keiasse `vihtlemas Khk; oli ka leiliküna vöi `lauduküna, see oli sauna `laudul Kaa; siis tömmati lapsele `valge riie üle ja `pandi `laudule ja aketi `kangesti `vihtlema kasevihaga Krj; kaks kolm tükki oo korralt `laudul Muh; sanna`laudul vihutõss Krl; Mõ̭ni haud hinnest sanna `laudun palo `aigu Rõu
3. taimelava esiteks on `taimed `laudu peal, siss tehatse jädade `peale; `taime `laudu `peale külitse `seemed Jaa
4. käsikivi alus; jahukast Rotid on jahvekivi laudul igavest pulma pidand Pöi; jahvakibi `laudo, kus jahvakibid oo, kus kibid peal oo, see `üütasse `laudo Mar; käsikivi oĺl `kambrõn `laudu pääl nulgan Har; jahvikivi `laudu Lut
5. kiriku kooripealne, külgrõdu; barjääriga eraldatud istekohad `kirkus oo ka `laudud, noh ne ülemised kohes inimesed sεεl ülal `istuvad, oreli `juures, see oo koori`laudu, siis oo meśte `laudu `säämat kätt, vasagut kätt `jälle naiste `laudu, `kantsli körval; kirikus oo `sakste `laudu, `altari `juures, see pole ülal mette Khk
Vrd laude, laudi2, lauduba, laudubu, laudup
laudup laudu|p g -bi seinariiulPhl Vrd laudu2, lauduba, laudubu
laudus laudus g -e lauake võrgu ülaääres, võrgu ujuk ennemast `tehti puust jah lauduseid, nüid on vähe Pha
leder leder Muh, g -i Mih Khn, ledri Käi
1. vankriredel sõnniku vedamiseks sita ledrid Käi; sõnnikuväo `aegas `võetakse kihad ära ja lederid pannasse `piale Mih
2. edev, püsimatuMuh
3. õhukesest riidest Ää tulg `sioksõtõ lederi `püksegä `vällä, külm võtab ää Khn
leduleedu2
leed leed HMd, g leede Trm Lai; lied g lie Ris Koe, `liede Trm lee(auk) `tömma süöd `liedi Ris; lied on ahju suu ees, kuhu süed `sisse tõmmatasse, enne `pańdi `sõnna suppi `kiema Koe; rehetua `liedes kiedeti süia; pada on leede peal Trm
leede1 leede Hlj/`l-/ Var, g `leete KJn, `li̬i̬te T V(n -; -ii-; n leed́eʔ Se); n, g leede Krk Hel(g `l-); leedeh g `liit́e Se; liede g `liete Trm(n liedes), `li̬i̬te Kod(n liäde); `liede(s) g `liete Kuu Hlj VNg(n `lietes) Lüg
1. liivaseljandika. (madal) liivane koht veekogus `Katsumme ehk `saamme sield `lieteje vaheld `randa Kuu; `lietelt sain `kolme `naelase `lesta Hlj; kivide ja `liete pääl nad (lained) `murravad VNg; liedete vahel sügavad kõhad on juomad Trm; kolmed `li̬i̬ted one järve servän, siis akab sügäv põhi; `poeskesed ujovad `sinna kolmande `li̬i̬tite `piäle Kod; leedeʔ [on] nigu saarõkõnõ; ma˽sõidi `paŕviga, vesi oĺl `väikesess jäänüʔ, oĺl suuŕ laǵa paŕv, jäi `li̬i̬te pääle kińniʔ Har; `li̬i̬te pääl om hää tsukõldaʔ Rõu; taa om `li̬i̬tene jäŕv, kõ̭iḱ leede˽liiv, `li̬i̬te pääl olõ õi˽`vähki Vas; liideʔ śjoo lätt `kavvõ `järve vai `merde, kõe olõ‿iʔ süvä kotuss, vett muž́a põĺvini Lut Vrd lee2 b. (maismaal) rannajäär ajab `lieted üles Trm; järve `vi̬i̬rne leede, `li̬i̬te liiv, mes vesi `väĺlä `uhtnu Ran; ütelpu̬u̬l ekõ om leedeʔ, tõsõlpu̬u̬l om äkki peŕv, egi om sinna `li̬i̬te `ussõ visanu Har; siin om jäŕv kah, leedeʔ veereh, siin hüä `mõskaʔ Vas
2. vesiliiv; liivakas savi leede all om kõva põhi, mis vett läbi ei lase Krk; `lasti kraav kajude, `alli leedet tulli `väĺlä; punane leede om `roste segune Hel; kos om serände `valge savi, toda üteldäss vana igävene leede, plańk savi; siss tule üits kuus `tolli leede kõrd, siss tule `seĺge pae Ote; leedeʔ om iks inämbüsi liivasegämäne, sääne `vaĺkjass kõllanõ Kan; leedeʔ, vesiliiv, alt vett täüs, läteʔ ligidal Rõu; leedeʔ um sääre penikene kraaḿ, sõmõrat timäl ei olõʔ, tu̬u̬ hoit `hindä külmä `väegaʔ Plv; liivasegine leede Vas || liivane; savine leede põhjage maa, kaeva raav́ `sissi, aga ta vajoss kokku; Si̬i̬ ronu ei jõvva `tühjä `kolkigi vedäde, künnä sis vi̬i̬l leedet maad Krk Vrd leedeliiv
3. madal, soine, viljatu maa Sääl liiten ei kasva mitte midägi Nõo; leede om liḱe, mis vett `väĺlä aea; `li̬i̬te pääl `tükse vahel obõnõ `siśse vajoma Kam; leede om vägä vesitse põhjaga, ei ole üttegi `põhja Ote; määre vili no `leete pääl kassuʔ taht Kan; Ega˽riśtikhain eǵä maa pääl es kasuʔ, nigu˽`li̬i̬te ja liiva pääl tä külʔ es kasuʔ Rõu; õka `soŕti maad om: savvi, `liiva ja leedet, leedeʔ oĺl halv maa; lina iks taht inämp savist ja liivast maad, `li̬i̬te pääl aaśe kurõ`põlvõ Räp; leed́eʔ tu om õ̭ks kõhn maa, vesine leed́eʔ; `liit́e pääl saa ai suurt `saaki, `liit́e põ̭h́aga maa om halv maa; leedeh, põh́alda maa, tu ei piä väke Se
Vrd lees1
leede2 n, g leede Trm; liede g lie Sim, `li̬i̬de Kod lee, kolle süed on lies Sim; kas `li̬i̬den tuld one; mine ti̬i̬ `li̬i̬de `piäle tuli põlema Kod
leede3 leede g `leete Ksi, `leede Plt kirme, mis tekib seisvale veele nisukse `leete korra tõmmand üle vee; ta `tõmbab seda leedet ära vee pialt Ksi Vrd leide1
leededleeted
leeden ĺeed́e| g - kahv jäätükkide veest välja tõstmiseks nakaʔ ĺeed́enäga iäd `vällä ajama Se
leeder `leeder Mih, g `leedri Muh; leeder Tor, g leedri Rei; n, g `leedri Plv; leeder- Jäm Khk; `lieter g -i VNg; g `li̬i̬tre Räp (taim)a. (Sambucus) `leedri `häelme Plv; tsirguʔ ei sü̬ü̬ʔ `li̬i̬tre `maŕjo Räp Vrd leeder|puu, leedri|puu b. sirel `leedrid ehk sirelid o üks Muh
leedik(as) leedik Jäm; leedik|as g -a Khk Krj Vll Pöi Käi paatjas leedik - - allikas-pruunikas veis Jäm; leedika karvaga ärg Krj; riie eidab vähä leedikaks Vll; rabasärg - - on leedikas, teine särg on na öbe Käi Vrd leedikiri, leet1
leedu1 leedu Han/--/ Tõs (värvus) Leed́u obu küll ilus ei ole; Su pluuse oo na leed́us leekn Han; leedu lehm ja leedu obu; leedu obune ei ole täis punane ega kõrb Tõs Vrd leet1
leedu2 leedu Muh, ledu Kuu (jaani)tuli, lõke vahel tehasse leedusid, siis tuli ühna `kirgab; suurel moal `peetasse koa leedusid; kui leedul `köidi, siis `pärssisid (mässisid) juusskullid `juuste `sisse Muh
leeduk(e) leedu|k g -ku; leedu|ke g -kse jänes ma käesi jähil, sai kait́s leedukut; leedukse om naa jänesse kiḱk, olgu aĺl vai must Hel Vrd leedujänes, letu1
leid1 leid Jõh Pöi, g leiu Mär Tõs PJg Tor Kad, lei Jõe Muh Mar; löid g löiu Jäm Tõs; löüd Krl, löüd́ Rõu, g lövvü; n, g `löüdü VNg
1. leitu; leidmine suured löiud; löiu paik Jäm; Leid on `võõra oma, `õige inimene on see, kes teisele käde annab Pöi; taso `antasse lei eest Mar; väga õnnelik leid Mär
2. leiutasu sai ühe tuhande `leidu; `lehtis oo kaunis `tihti, kui paelu ta `leidu lubab Tor
Vrd leidis, leidus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur