[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 44 artiklit

laeng laeng Juu Kod, g `laeng|u Kuu Lüg Khk Pöi Rei Mär Kse Tõs Tor JMd IPõ Plt Pil KJn Puh Nõo, -i Mar Mär Kse JMd Koe VJg lõhkeainekogus (koos kuuli, haavlite vms) Eks ne `laengud `menned ka igä vahest `enne`aiga `lahti Kuu; Laeng lõi tagant `välja, poisile kohe `vastu nägu; Kõva laeng oli, virutas raua `lõhki; Kivi lõhkumise `aegu laeng oli enne`aegu lahvatand Pöi; püss oo `laengus, ää kisu `püssi Tõs; püśs läks `laengist `lahti Koe; lasnu `aavli `laengu `vargale `siNõo || fig tuli ia laeng `vihma; tõin ia `laengi seelas ää JMd; isa `ütles ennast ka, et panen ennast `laengusse (söön kõhu täis); kas kõht on `laengus (täis) Lai; nii kui ma siis kaks `laengud ära oksendasin - - siis mina `tutsin nigu terve olin kohe Pil Vrd laene1, lahing3
lahenglahing1
lahing1 lahing g -u VNg Lüg Vai spor Sa, Muh Mär Kir Tor(g lahengu) Hää Ris Juu JMd VJg spor TaPõ, Plt KJn Trv Hls Krk TLä(p lahinget Ran) San Urv Krl Har Plv, -o LNg, -i Rei Kse Koe, g -e Kuu Jõh; laheng g -u Vig Var Khn PäLo Võn Urv Har Rõu Vas
1. võitlus (sõjas) siin lahingu ei õld Lüg; lahingute ajal me‿ss maga öösse Jäm; ta `paĺju lahingid läbi teind Khk; kolm `vörsta `eemal kεis lahing Vll; Oli lahingus kaduma läind; Lahing käis öle, tegi maa tasa kõik Pöi; suur püssi lahing `olli Muh; lahengud `peetse paegal Tõs; sõjamehed läksid lahenguse; lahingid oo paelu sõjas Tor; mu poeg läks otse lahingusse JMd; sääl lahingun olli `surma saanu Krk; täl ollõv lahengulõ mineḱ Urv; kiä minnu no˽lahenguhe ei˽saadaʔ Har || ku lehm ehk `naine on `raske, `üeltasse, sie on nüüd lahingus Lüg
2. riidlemine või kaklus `riidlemine on kahe mehe lahing Khk; Seal oli `sõuke lahing olnd, vana `vihtund sihest `välja kõik Pöi; poisid lõivad lahingid Koe; mõni mees ja naine löövad `ühte`puhku kodus lahingud Trm; lapsil akas lahing `piäle Kod; mis lahingud need mehed seal `peavad Plt; ma‿le temäga külländ lahingut löönu Nõo; meil oĺl täämbä kõva lahing Plv
Vrd lahe6, lahendik
lahing2 lahing Kuu Kul Kse, g -u VNg Jõh IisR Muh Saa Kod Ran, -e Lüg Vai(n -e), -a Jäm, -i Ris, Krl(n -ńg); lahin|k g -ku Hls; laheng g -u Plv
1. tugev vihmahoog, -valing Kus tuli lahing vett `kaela IisR; kaks vihma lahingud tuĺli `ühtejut́ti, `tahtis ära uputada kohe Saa; lahing vihimä tuli `kaala Kod; `tuĺli paar kõva lahingut, kuki jäevä vi̬i̬ `alla Ran || Laps on last ma`ilma lahingu, kõik lina märg IisR
2. laeng tämä poras, `lohkus kivi - - ja siis `toisest kääst kolm ja `toisest kääst kaks `sorme oli purustettud, `enne `aiga läks lahing `lahti Kuu; `püssil on kõva lahing sies, on pali `rohto; mul õli püss lahinges parajast Lüg; sääl `puuriti `augud - - siis `pandi `sinne lahingud `sisse Jõh; rohud ja `aavlid on püssi lahingate taarist Jäm; püss läks lahingist `lahti Ris; lask selle lahingu `väĺjä Kod; püśsäl om lahińg sisen Krl
Vrd lahendik
lang1 lang g langu L(-o Vig) Ris(-o) Hag VMr VJg Sim TaPõ Plt KJn SJn spor eL(- V), `langu (-ŋŋ-) R; lank g langu Mar/-o/ Juu; n, g `langu VNg Lüg Vai(-o); pl laŋŋud Muh Phl hrl pl hõimlane (peam mehe ja naise vanemad vastastikku); pulmaline Nüüd `saamme `laŋŋuks (hum kui tööd tehes pead kokku puutusid) Kuu; `kutsu `langu `meile Vai; laŋŋud `viidi pärast `pulme `jooma Muh; me oleme kahegeste langod Mar; mis sä moole annad, egä me languss saa; kui teesed pulmalesed veel kolmandema või neĺlandema päeva tagasi läksid - - `ööti, näe langud tulevad Vig; `Langude asi, `riidlevad ja `leṕvad Han; teised olid teise päeva langud (pulmalised) Var; need vanemad oo langud, kust lapsed `paari `lähtvad Tõs; `kaugelt nad vist sugulased oo, isad olid neil ju langud Aud; teise omigu `peimes tuli siis oma langudega nooriku järele Pär; lähme langule `kośti JMd; tulen koa `langu `voatama Pee; nemad nimetavad `eńdid langust, et lapsed on kokko `viidud VMr; meie saame langust Iis; äiäd ja ämmäd ise kut́sid tõenetõiss lang Kod; minu lang oli ühessakümmend kaks Äks; peiupoiss ajab `ratsa obosega tulist `langudelle `vasta KJn; langu `ollive kikk kogusin pulman Hls; mine langu `kõrva `sü̬ü̬mä Krk; languʔ omma no kokku saanuʔ, ajava juttu Har; langu jooma järelpulmi pidama kui pulmad `ollid, siis `viidi tõise `laupa `õhta nooriku vanamad `langu `jooma Muh; sõidive noorigu kodu `lange `ju̬u̬ma; tõine pühä `minti `lange `ju̬u̬ma; `langu `ju̬u̬ma tulev noorigu ja nu̬u̬rmehe emät-isät Krk Vrd languksed, langune
lang2 lang g langa Hel T V, `laŋŋa spor R(n `langa VNg Vai) lõng tahan akkada `langu `värvima; `laŋŋaga parandatta [kalavõrku] Jõe; Neil `languel on `suured `solmed Kuu; `laŋŋast tehä `kindo ja sukki Vai; sa olet niisugune tü̬ü̬tekij, sulle keida jala `küĺge villane lang, sa `kat́ski ei kakka Hel; märdiss pidi lang olema kedrätu; laasik `paklist tetti peeńembä langa - - tet́ti peenembät rõevast Ran; kui `lumme `olli, siss `panti langa lume pääle `pli̬i̬kmä; linatsit `langu keedit tuhaga ja lippega Puh; sel villatsel langal ei ole `ki̬i̬rdu pääl, si̬i̬ venib nigu ila; miä ei taha seräst jämedät `langa, tol ei ole midägi jakku; linane lang jo `kangede joosep tuṕpi, ku suga paks om Nõo; `jämme langa teivä, siss oĺli nigu kotirõivass säĺlän `õkvalt Kam; lõngan olõss võenu `mõske `valgõss, aga ma olli nipaĺlu `rummal, ma mõssi `kangan Rõn; na‿mma˽nigu villanõ lang, ei venü ei˽kakkõ (uimastest inimestest) San; langa oĺli˽kõ̭iḱ poolõss palanuva, jupikõsõ õnnõ Urv; taa om ni laisk nigu loid lang; häŕm lask `langa `mü̬ü̬dä `alla ja üless (ämbliku niidist) Har; [ta] ummõĺ `kaatsu ni kedraśs ilosat `langa Vas; kanarikkaga `väŕmte `lango - - mano `pańte `musta `su̬u̬la; õllõl langaʔ siseh (venivast, hapuks läinud õllest) Räp; nu üte langaga nu̬u̬ omma ohkõsõʔ [kindad], näid koetass katõ langaga ni kolmõ langaga Se || fig hińg langagaʔ kaalah Vas || lõngaviht Ku˽kedrati ja ratta pu̬u̬ĺ sai täüs, siss `lu̬u̬di langalõime pääle, kolmõst poolitäüest sai üt́s lang Har
lang3 lang g lang|a Ote San Kan Krl Har Vas, -i HMd põllu- või heinamaa riba pääva läbi rooviti rukist, `võt́sid langi omal ette ja läksid HMd; igä üit́s `tü̬ü̬tess oma langa pääl San; juhada [ta] sinnaʔ uma langa pääle, las nakada sääl `kündmä; kel om maa langa viisi, nuil om hainamaa kah langa viisi Har
lang4 lang g langu Juu JMd kivi, küngas või põõsas takistuseks heina- või põllumaal mul on `langu ees (osa kartulivagu jääb lahti ajamata) Juu; minu vau pial põle `ühtegi `langu; `langude all kasvavad karduled kua JMd
lang5 lang g langa mõdu kodu `tehti kua `langa Ksi Vrd langats, langõlu
laseng laseng Ran Võn, lasõng Ote V, g -u
1. (käsil olev) osa, kogusa. lõimelõngu või kangast lase kangast siist üits laseng `järgi Ote; `kangal om lasõng Krl b. kedratavat lõnga ku ma üte lasõngu lasõ, üte nõglandusõ Urv c. viljalade rehepeksulRõu
Vrd lasendus
2. püssilask, -pauk mõtsahn kuuli mitu lasõngut, vist jahimehe lasiʔ Rõu
3. (kala)tõke teeme sinna lasengu ette, et na ei saass `minna Võn
-laseng Ls karja|laseng, kivi|laseng
lasing lasing g -u VNg Kse Aud Kei Rap Võn San, -a PJg, -e Ris Kod, -i Kei JMd Ann Koe
1. kangakudumisel lõimepoomilt korraga edasilastav osa lõimelõngu on sie lasingu täis `kuutu, siis lased `uue VNg
2. pikk puu partel kuivavate viljavihkude liigutamiseks lasing `seisi taren alate. kõva pihlike puuss, et ei lähä `kat́ki Kod Vrd lasipuu
3. hobuste lasipuu lasingud olid obusi täis Aud; pane obu lasinga `küĺge `kinni PJg; Neil oli kaks oost lasingi `ääres `kinni Kei; ära sa aja `siia vahele enese obust, lase üks lasingu vahe edasi Rap; koer magab lasingi all JMd || rõhtaedKei Vrd lasil
Vrd lasi|puu, lasingu|puu
-lasing Ls karjalasing
-lasõng Ls karjalasõng
lating(as) lating|as g -a Jäm Mus(lating) latikas latingas on pigem sedine öhune kala, siin meres on neid pisut Jäm; täsa meres pole latingud `saaja Mus || (kiviga lutsuviskamisest) `lesta `eitma - - aru `ööta ko latingad `eitma Jäm
laug1 laug g lau Lüg Jõh LNg Mär Vig Kse Mih Tõs Tor Saa Kei Juu Jür JMd Koe VJg Sim Iis Trm Ksi Plt Hls Krk TLä(g lavvu Puh), lao Khn; n, g lau PJg Hää Ris Hls; `laugo g `lavvo Vai silmalaug prügi läks `silma, `ongi siin `silmä lau all Jõh; tämäl `silmä `lavvod punased Vai; Silmä laud `paistõt Khn; kes pilus `silmadega, sel on silma laud `rohkem `kińni Sim; silmä lau ala läit́s puru Hls; siĺma lau `pääle ai käsnä Ran; kesvä uhak sääl siĺmä lavvu all `õkva `pisti sehen Puh Vrd laud
laug2 laug g lau VNg Lüg Jõh L(g lao Mar Var Khn) HaLo Juu Jür Amb Koe VMr Sim I VlPõ M Lei; `laugo g `lavvo Vai osa ahet (kolmel või neljal parrel) üks laug `vilja aheta `reietuas `kerraga, sie on kolm part `rinna VNg; ruki `pańdi `laugode `viisi ülesse LNg; kui juba kuind oli, siis sai laug aavalt parsilt maha `laskma akatud Mih; neli paŕt `pandi korraga täis, neli paŕt oli üks laug, üks rida Tõs; Parred tõmmati `keskele `laugu Kei; `ahtmine käis ikke `laugude `viisi Trm; ühess lauss sai kolm ladet Kod; neli `ku̬u̬rmat olli neli `laugu Trv; egän laun neli part, edimesen viis Krk Vrd laugus1
laug3 laug g lau R(g `lauvu Hlj Lüg, `lavvu Jõh; n lau Kuu Vai, `laugu Vai) Khk SaId(g -o Vll) Muh L K I; n loug Jäm Var
1. a. a lauge, lausk laug meri, ranna `ääres lähäb `ühte`muodi madal vesi `kaugele Jõe; Juminda puol`saare `länne`rannad olid laug`rannad, pikkeld madalad Kuu; [vannasatra saab tellida] kas püstimaks ehk `laumaks Vll; sahk ei lähä maa `sisse, nina o väga laug Mär; sii oo laug meri, tükk maad oo madal Var; laug `moega katus PJg; raud sölg oli sies [harkadral], nendel oli püör pial ja sellega sai kieratud teda (sahka) kas `laumaks vöi järgumaks Ris; laug mää kallas, mis `liugu `alla lähäb VJg; laug vikerkaar tähendäb `vihma; laug ja madal kallas järvel ja nõnna oo kruavi `kaldad kua Kod b. s lauge kallakuga koht, pikkamööda alanev maapind `souan `laule; lau on `ümbär mere olemas Kuu; Laud pidi `käidi `alla `randa; `sellepärast `ongi siin laug, et `pääseb obosega `juure `lau˛u kohast Jõh; laul on `paljo kalu Vai
2. lõdva keeruga, vähe keerd ilusamb `kaŋŋas on kui laug niit Lüg; `lõimed `saavad `kierod teha, kued `laumad Jõh; kui vähe `keerdu löŋŋal pεεl on, `öötase laug löng Khk; nönda laud löŋŋad Pha; see on laug lõng, vähä `keero peal. laud lõngad ei `aita lõimeks LNg; `aeti pööra peal `ringi, et keerd sees oo, et tä (köis) laug ei ole Vig; laum ja keerem lõng Lih; laug löngal on vεhe `kierdu pial. kui tahad `laumad `lönga, siis talla tasem [vokki], et ta ei `juose nii tulist Ris; Koelõng `tehti laum ja karvasem Amb; kedras lau lõnga, ei `kesta kududa Kad; `laugu `lõnga laedetasse, `ki̬i̬rdu `lõnga kiidetässe Kod; kui korrutad, ei tohi üks lõng laum `olla ja teine `rohkem `keerdus Plt || fig lõtv, loid, laisk (loomast, inimesest) kaśs `niigu laug võrge päävä käe; laug [inimene] jusku laste keerutud võrge KJn
3. a. tasane (veest, lainetusest, voolust) kui tuulega vaaks (vagaks) jääb, siis on laud `lained, pole änam `jöudu mette Khk; muud kui `selge loug vesi, suur lai Var; meri üsä laug juba, laug laenõ Khn; lau joksuga jões ei sua arugi, et vesi jokseb, üsku aiva seisaks Kad Vrd laugne b. heatahtlik, pehme loomuga (inimesest) lau silmaga Khk; mõnel oo nisuke ea süda sees, `öötasse, sellel oo nisuke laug süda sees Mar; Ta on nii laug, et võimatu tülli minna Vig; lau südamega, kes on niesuke järel`andliku südamega Iis Vrd lauganahkane
Vrd lauge1
laug4 laug g lau LNg Vig Mih laugas sii männiku taga mõni kakskümme `laugu; eks sii ike mõnes `kohtes ole koa raba laud, need ei külmetä kinni, need oo sojad, `keedäväd kohad Vig; muja (muda) `laugos sehes Mih Vrd laue, laugas1, lauge2
lehing lehing g -o hoog tuli ea lehingoga Mih Vrd lehin
leng leng g lengi Mär LäEd Tõs Tor Kei Juu, leŋŋi Khk, `leŋŋi spor R(n `leŋŋi VNg); leńg Ote, g leng|i Kam, -e Har, leńgi Kan Krl Rõu; pl lengid Plt hrl pl (ukse- või akna)piit, puuraamistik `piidad, `päälistükk ja alus laud, nied `onvad `leŋŋid `aknal; `tormi `aagid `käivad `leŋŋi `sisse; kui `piida `sisse on `pandud [aknaraam], on vene leng; `uksel õhemad on `leŋŋid, `paksemad on `piidad Lüg; maja tegimise `juures tehase akende ja uste jauss lengid. lengide `vanssise `pantase `akna raamid `kińni ingedega Tor; tegin `ümmer`ringi `akna lengid `vaĺmis, süńnib juba ette `panna Juu; usse leńg om ussel `ümber `ringi Ote; kõgõ edimõlt om `akna leńg, leńgi sisõn om `akna raamiʔ, raami sisõn om klaasiʔ Kan; rabaaludsist raputõdi luu `vällä, `viidi - - saina ja `akna leńgi vaihõllõ Rõu Vrd lenk2, ling2
leping leping Jäm Khk Vll Pöi Muh Rei spor L, Ris Juu JMd Koe VJg I VlPõ eL(g -o Plv), lepping Kuu Lüg Jõh, g -u; n, g lepping|u VNg, -o Vai; lepüng g -i Se; lepin|k g -ku Saa kokkulepe, sobing oma lepping oli, kui`palju siis `karjane `jälle `palka sai Kuu; ku `tieta leppingu, akkan `tüölä. no tegi leppingu `valmis Jõh; rendi lepingud, neid tehakse `paerguskid veel Vll; Lepingud pole olnd, soa nõnda midagi Pöi; `enni `olla ikke lepingusi `tehtud Mar; me lepinkud ei tee, `lepsime isi omavahel kokku Saa; leping soab siis `tehtud, kui `kaupa soab `tehtud Juu; kui kaubad kokku läksid, siis kirjutati leping Koe; lepingu järele soab tema talu omale Trm; kui [rendi] lepingid ei `täitnud, siis ajas `väĺla Vil; sõss kirjutide iki leping maha, et [talu] sedäsi sai poolesse ja Pst; ja tõsteti emä `väĺlä sääld omast majast, et ei olna vist lepingut `täitnu Ran; kauba perremiiś kirut́ lepingu lihe `vaĺmiss, ma˽kirudi uma nime alaʔ Har; mõ̭ni tulõ niisama [tööle], ei ti̬i̬ lepünget Se
lesing lesing g -e, lamaahi, ahjupink lesinge piäl magas; eedä lesingä `piäle pitkäli; lesingäl one piäaluse pu̬u̬l `kõrgem Kod Vrd lesanka, lesäng
lesäng lesäng, läsäng g -u lamaahi, ahjupink läsäng one si̬i̬, mes ahjo kõrvale tehässe, lähäb suajass Kod Vrd lesanka, lesing
liig liig g liia eP(-ä Tõs KJn) M(-ä Trv) TLä San V(g lõia Lei), `liia R(n, g `liiga VNg Vai); komp liiem Kod
1. liigne, ülearune mida liig, sie liig, ülekohos ei `seisa kottis Lüg; see (palavus) oo liig Khk; Liig vesi mis `taevast maha tuleb, ega päe sajab Pöi; üks karsas oo liig sii Muh; küll see ikke üks va liig tuul oo Mar; liig lihavus põle ea, lööb viĺla maha Mär; aul laulab nii et liig ond Khn; ahi on nihuke, et pealt soab [leib] `liiga, aga põranda pealt ei küpseta Juu; mis liig sie liig, ikke parajus piaks olema [töötegemisel]; ahi on `liigagi [kütta] saand JJn; liiad oksad tulevad [õunapuul] ära lõigata Pee; lükkä lõhnaauk `laśti, lahe `liiga `löini `väĺjä; suab mõni `liiga tü̬ü̬tegemisegä Kod; oben ei jõvva `ku̬u̬rmet `perrä võtta - - mis liig si̬i̬ liig Krk; piass ta nüid sulale mineme, si̬i̬ küĺm om joba liig vanale inimesele Hel; meil om õigõ˽hää `möĺdrikene, ega ta liia mat́i pääle ei tükiʔ; ma˽proomõ ka˽tu̬u̬d raud`võĺli `nõstaʔ, is joua medägi tetäʔ, mia õks liig tu liig Har; vana jo liig (ülearuseks) jäänü Lut
2. s a. paaritu (arv) `pähkne `muistatamine oli - - [võttis] pihusse omale pihu`täie neid `pähkni ja siis [küsis]: no `ütle liig vai paar Kuu; vötad `pähkid `piuse ning küsid teise kääst: on‿s liiad vöi paarid. kui `ütleb [et] paarid, aga on liiad, siss paneb ühe `juure, et paariks saab; oled sa täna liiaga `paaris (üksinda) Khk; kui kevadel nägid liiad kured, tuli suguvösas `surma, kui nägid `paaris, siis `pulmi, `jootusi ja `varrusi Mus; kui sa üksi oled, siis oo liig Vll; [tuuliku ratta] `Ambad ikka liiad, `värkli `ambad `pandi poarid, siis käisid east kogu; Laulab kukk `õhta magama `minnes liiad suu tääved, on teise päeva alati ea ilm Pöi; liiad ehk paarid silmad [kindal] Muh; ta oo liig, pole paari meest `ühti Kse; tüdrukud ikke käisid `pähklil, jõulu `aegas pośtele `pähkli anda. küsiti, kas oo liig või paarid. kui ei `ütlen õieti, pidi teesele niipaĺlu `pähkli `anma kui teesel sial pius oli Tõs; `ütle `vällä: liig või paaŕ - - `võeti mõni asi piiu, tõine peo tühjä, sedäsi vahedide (teine arvas, kummas käes) Krk Vrd liias1 b. suur liig läigadab (ülearune rikkus ei too head) Khk; kaŕussõl um esiʔ uma liig (abiline), suuŕ kaŕuss um jo uma liiaga˽vainol Plv Vrd liigkarjus
3. adv liiga nahk ketutab nina peal - - on liig `palju `päikest saand Jõe; älä süö liig pali Lüg; Nee kaabsud (kapsad) liig arvali, külm vöttas muist vahelt ää Khk; ropp inimene on oma suuaugule liig suure vöimu annund Vll; vanast oli `leiba liig vεhe ja väga sant oli ka, `tehti aganatest Käi; põhituul ehk omingu tuul, need oo liig külmad tuuled Rid; saabas loksub `jalgas, oo liig suur Tõs; ku vesi liig suureks lähäb, et `rohtu akkab `joosma, sis tuleb mõrd `rohtu täis Vän; `Tuulamiseks varuti parjad tuult - - liig vali tuul põld koa ia Kei; paneme kaĺla `aude `ahju, `meśki on liig vedel Ann; pane liha ligunema, on liig soolane Trm; tema (vikat) `oĺli väga liig pikk, väga maa teral SJn; si̬i̬ om `väege liig kalliss, sedä küll ei või `osta Krk; tü̬ü̬d oĺl liig paĺlu Krl; mõ̭nikõrd omma liig `valgõʔ kaara jahuʔ; no olõt sa jo kerikuhe minegiga liig `kaugõss jäänüʔ; timä lät́s uma `sõimamisega liig `süvvä Har
4. liiga tegema a. halba, haiget tegema `tõine laps `peksäb `tõisi, tieb `tõistele `liiga Lüg; ää tehk lapsele `liiga Khk; ega luomadellegi tohi `liiga teha JMd; ää tee teisele inimesele `liiga Koe; ärge aga veiksemalle `liiga `tehke VMr; temä taap (tahab) `põrgut ärä `osta, siss koradi ei ti̬i̬ `tälle `liiga, ei pane `katlade `ki̬i̬mä Nõo; ku `liiga tege, siss õ̭ks kaibatass `kohtuhe vai lepüsse `hinda`vaihel Se b. kahjustama jäneksed, nie tahavad `liiga teha, `pääva ajal `tõime `einu, `õhta tulid `pepri `süema Hlj; Õppi, õppi, laiskvorst, kas sie `tarkus `sulle `liiga tieb IisR; ää tehk `liiga jooma ega söömaga Muh; Mees äi teind tööle liiga (laiskles) Emm; mis madalad maad olid, kus vesi `liiga tegi, olid raabid sehes Mih; kuiv akkas `liiga tegema, meie õue oli nii, et tulitikku ei `tohtin maha visata HMd; [õunad] pidi õhukselt panema, kõvast `kińni `katma, siis ei teind külm `liiga Lai; küĺmeteb margussepäevän, siss ti̬i̬b all sügise linadele `liiga Hel; [kui vöö on vööl], om kihä kimmäss, ei˽tii `liiga henele Har c. (tööga liialdamisest) tüö `juures `tõine paneb `õige taga, tieb juo `liiga Lüg; `Raske tüö, tegi omale `liiga IisR; te `teete nii paĺlu tööd, löpetate ennast ära, `teete `tööga `liiga Vll; suńnib tõiss, teeb `liiga selle `tü̬ü̬gä Kod
liig- (mõlemad osised võivad muutuda) lisa- kui rukkid `onvad `pitkäd, siis `panna liig `parred; kui akkas üks riist `juoksemaie, siis `pandi liig põhi `sisse; sel `aastal on üks liig päiv, üks `lisna päiv üle Lüg; selle `aasta sees [on] liiad päävad Khk; Kui vilja palju oli, pandi liiad lõsnad (talad) ja nende peale parred Kul; liiad `pardad - - paadi parraste peal on vee `kaitseks teised `pardad, mis oiavad suure `laine ära Ris; liig uks, se tõmmati `öösseks `kińni Juu; liigtala - - ni̬i̬d talad, kos `piäle parred tulevad Kod; vanast ku `väega `kõrge lõhn `olli, siss `panti liiatala `alla, liiataladele parre pääle, sääl kuevatedi lina`si̬i̬mnit vai `linnu; tu̬u̬ liiatala varu kääneti peristala `ümbre, aga kõjo, kellest varu kääneti, pidi ää `jämme olema Nõo; ku ta (sõrm) liia küüdse maha aja päält ja nu̬u̬ŕ küüds paksõmbass kasuss, siss päset sa hädäst Har
ling1 ling Käi MMg, g lingu Kse Tor Hää Ris Nis Juu HJn Koe Iis Trm Äks KJn eL, liŋŋu spor Sa, Muh Rei Rid, `liŋŋu Kuu Lüg, liŋŋi Khk Krj Pöi Emm; n, g `liŋŋu VNg; link Mih MMg, g ling|i Kod Har/-ńk/, -u Kod Se; leng g lengo Mar
1. nöörist või nahast kiviviskevahend, ka lõhkilõigatud otsaga puukepp kivide viskamiseks `poisikesed `viskavad `linku, kivi on `paula pääl Lüg; poisid `viskavad liŋŋuga kivisid, lεheb `kaugemale kut `palja `püoga Khk; Ling `tehti nahast ja nöörist, pisike naha lapp ja kaks `nööri `järges, poisid `viskasid liŋŋuga kivisi, mäŋŋi asi oli Pöi; kahe arakane puu tehasse, ank otsale `sisse ja siis ööritatse käe, vissatse `lingu; ma `viska su liŋŋuga maha Muh; `veiksest pärast poisid tegid `lingu, `pańtsid kivi lingu `sisse ja `viskasid `kaugele Hää; ling `tehti lepa puust, lõegati lepa kepile pragu `sisse - - väike kibi vahele, läks mis `vingus Nis; poiss paneb kivi lingu `sisse ja suadab minema Koe; Siis õli veel nöörist tehtud ling, jälle kivi viskamise jaust. Keskpaiga nööri õli pesa, kohe kivi pandi ja keerutamisega lennutati kivi minema Trm; ling om kablast tett Hls; poiss kai toda ratast - - `iste `säĺgä ja läits nigu üits tuline ling, lennut́ Peedu poole; ma‿le esi ka linguga `pilnu `kivve Nõo; lingu pääle `pańti kivi, sõ̭ss keerutivaʔ Kan; `poiskõsõ˽tegevä lingu kivi `viskamise jauss, `tu̬u̬ga visatõn `ju̬u̬sk kivi kauõdõ Har
2. silmus liŋŋuga `lastasse pöhja püi `aega vörgud `pöhja. vörgud kergidatse üles ning `vöötse liŋŋud alt ää Mus; `viskas obusele lingu `kaela Trm; linguga tõmmati kotid üless [veskis] Ran
3. kaevuvibu, -vinn si̬i̬ paĺk mes tõõsipidi, si̬i̬ on link, kaevu link - - kaevu lingil [on] `raskus taga Kod; vana [kaev] käis linguga Äks; kajo ling om katsiratsi tulba pääl. lingu küllen [on] ku̬u̬k, koogu küllen pańg Trv; kaevu ling tetti kuuse puust - - i̬i̬st peenemb, tagast jäme. tu ots preśs `raskust `allapoole, siss `olli `keŕgemb üless tõmmata. lingu piḱkuss `olli kaevu süǵävuse `järgi Ran; meil `oĺli vesi õhuksen, me võtime puust konguga kajost vett, meil `lingu es ole Nõo; kaeu ling om kaeu argi vahel, `sinna pannass ku̬u̬k `külgi ja `võetass vett kaeust `vällä Rõn
4. kruvikeerd `mutritele `keertakse liŋŋid `sisse, `ruidele `pääle; `Keeris rui muttert nii pailu, et `andis üle lingide tagasi Krj; liŋŋid soavad keeretud Pöi; Lingrovaga `aeda rovapulgale vei poldile lingid `pεεle; Ling on εε kulund, see äi pea änam Emm || tööriist kruvikeerdude tegemiseks `lingidega aavad liŋŋid `sisse Pöi
ling2 ling g liŋŋi SaLä Kaa Pöi Emm Rei
1. leng valsi ruupakuga saab ukse vöi `akna `lingide valsid sileks `aetud; `akna liŋŋid, kus `akna raamid `valsside `sisse tulad Ans; Vanasti pole `lingisi olnd, roam oli seina sihes; Esimesed liŋŋid olid välja poolt `kitsamad, sihest laiemad, siis `paistis `rohkem `valgust tuba Pöi; Ma löi oma pea `aigesti liŋŋi `vasta Rei
2. tuuliku ratta osa Uiem liik [tuuliku] rattud, mis völvi `kaelas on, nii on köik `lingidega `tehtud. `Tehti `lankudest `söuksed liŋŋid, tapiti köik neli `lanku `risti kogu, nönda et völvi auk `keskele jähi Pöi
ling3 ling g lingu liug see ling ju̬u̬śk `kaugele `äśti; temä laśk pika lingu Hls
*ling4 g liŋŋu kord Nüid magaks veel öhe liŋŋu Pöi
liug liug g liu spor eP, Trv Hls, livvu TLä Krl; n, g `liugu VNg Vai liugumine üvä `liugu `kohta oli `lapsil Vai; `Vastlabe - - kes kõige pitkema liu lasi, sellel kasusid siis kõige pitkemad linad Pöi; [vastlapäeval] kige pikema liu `laskjale `ańti kige suurem siajalg Saa; vahest sai angele veel [lund] peale `pandud, et sai ea pika liu Juu; kui pikad liud kelguga `laśti, siis `kasvast linad pikad VMr; sie õli üks pikk liug; lasin pika liu Iis; `vastlapäev õli liu `laśkmise päev, kõik läksid Kod; peräst üteldi, et nüid om liug `lastu, nüid võeva linad `kasva Ran; toda ei tiiä, kas livvu`laskmise tõttu lina `kasvi pikemb vai es kasva, aga serände kuńst `olli Nõo Vrd ling3
lohing lohing g -i hulk, kogus neid o ma‿i·lma lohing oln; ühe lohingi saab vel `niita; maka väsimuse `peale üks lohing Muh
loigloid1
loog loog g loo p `loog|u S (-o Mar Vig) PäPõ HMd Juu spor , Sim Trm Plt Pil, -u̬u̬(-) Hää Trm Kod Pal spor KLõ, Pst Krk Hel u Võn San, -uo(-) spor R(-o Lüg), Ris HaId JMd Koe VMr(-o) Kad Iis, -ua(-) Jõh Rak VJg, -uõ(-) Khn; `luog|u g luo p `luog|o VNg Vai/-o/ (kaartena) mahaniidetud hein, hv vili mina lähän karutama `luogu Kuu; `einamaal one `värske `luogu maas VNg; tämä siin on nuor luog, tänä `ommikune lüök Lüg; [torm] `murdas kõhe - - `metsa kõhe maha nigu‿ks `luogu võttas kõhe (tormist); kui on ilus ilm, siis akka `luole, kui on `ilge ilm, siis akka `niitama Jõh; söamihi oli kut `loogu maas Jäm; teitel on pailu tüdrugud `loogu `vötmas Ans; `laske nüid kääd `liikuda, kuiv loog maas, vihm tulemas; ometi sai selle ärjabe loo üles, nüid kenad ädalt tuleb `sönna Khk; Annaks jumal `ilma, kõik kohad `kuiva `loogu täis; Meil jähi natuke odra `loogu maha `jälle Pöi; teised läksid `kaari `ümber `lööma, siis oome kui loog Muh; `vetsime `loogu, nii et `pöigla `hanged tulised Phl; einä kaardest jääb loog järele, kui tä ei ole veel kuib, siss pannasse tä `ända; inimesed oo lool, eina lool ja põllul veĺla lool Mar; terve eenama `loogus maas Mär; läksid `peale lõonat `loogu `võtma Mih; loog maas kõik, põle `niitä änäm `ühti Tõs; Eenäd taris ää karguta, `õhta suab siis luõ üles võtta Khn; `piske rabin köis üle, ei see tein `loole kedagi Aud; kis vihma `eeli `niitsid, need saavad loo kätte küll HMd; kui loog märg on, siis soab `einu koarutada, siis kuevab paramini ää Juu; luost pannakse [hein] nukku, nukust keeritisse HJn; ärge tallake luo pial JMd; jaanipäävaks oli jo `värske loog maas Tür; `aigus [võtab] inimesi kui `luogu maha Koe; mis sa `kuarde alused `tervest jätad, `luogo võtta ka sialt paha; vilets luog, õhuke luo kirmetis VMr; [kui] akkasid `luale, pidid ikke kolm vakkamad `päävas ära `võtma Rak; lüövad `luogu `lahti Iis; kui inimeisi `rohkem õli `lu̬u̬gu `võtmas, siis mõni `riisus, mõni `kańdis `saatu Trm; lu̬u̬g tahab `kuiva `päävä, lähäb krõbedass kõhe; rahvass sureb ku `lu̬u̬gu Kod; lu̬u̬ `võtmine oli käsitsi, puu rihakene oli Äks; kolm `rõuku on ilusat `kuiva `loogu Plt; pü̬ü̬rkaar niideti `vasta `einä, siis kaks kaarevahet jäi `puhtass ja lu̬u̬g `oĺli `jõudus võtta; kui emä läks `lu̬u̬le `luhta, võt́tis [minu] ühes KJn; siis läksime `lu̬u̬gu segama‿s `võt́sime lu̬u̬ ülesse Kõp; Kuju lu̬u̬g sattend liges Pst; Muśt `naisi läit́s `lu̬u̬gu `võtme, tõise kakuve linu Krk
lõig lõig g lõia T(lõ̭- Kam Rõn; g lõja) V(lõ̭-), lõa (-õ̭-) Rõn Lut Lei Kra lõõg, kütke lehm `olli pääpõrnussin, lõig `panti `sarvi ja tõene ots `panti jala `küĺge; mugala sarve oma, ei saa `lõiga `sarvi panna; maasik, astu lõjale, tõese lehmä om lõjan Nõo; vana kulunu raud `saina, `pańti lõ̭ig `külge, sääl ei rao lehm `siĺmä ärä ei nõ̭nad Kam; `lõigu oĺl katõsugutsiid, mõni oĺl kablunõ lõig, mõni ket́ine lõig; lehmä ruhe manu aiaʔ, saava `lõiga `panda San; Kaŕus hõigass et vit́si lõ̭ialõ, vit́si lõ̭ialõ, sõ̭ss eǵä lehm lät́s uma lõ̭ia manuʔ Urv; tu̬u̬l oĺl lihm lõia `sisse lõppunu, oĺl lõia `väega pikkä `pandunu Har; ma˽tuĺli lehmägäʔ, lõ̭ig oĺl käehn Rõu; egal talomehel oĺl `lõ̭igu tet́äʔ `mõisahe Vas; kes om sääntse rassõ tü̬ü̬ man, taa om niguʔ `lõiga pant Se; talvõ pääle pandasõʔ [lehm] `lõ̭iga Lut; lõig täis himu otsas; mõõt täis lasõ no tel tetäʔ, küll üt́skõrd timä lõig õks täüs saa Har; Kavva tä tan õ̭ks `kiusas, kül saa tä lõig ka täüss Rõu || Läts lõ̭ia pääle (poos enda) Räp
lõng1 lõng g lõnga L K I M TMr Võn, lõŋŋa Pöi Muh, `lõŋŋa Lüg Jõh IisR; löng Jõe Kuu, g löŋŋa Sa Hi, lönga Ris; long g `loŋŋa Hlj VNg
1. a. (villast) kudumismaterjal kui on kahe `lõŋŋaga `kindad, siis on `tõine lõng tõist `karva Lüg; `ärga `tehka `õige `kierdu `lõnga Jõh; üheksa sölmega punane löng [pannakse] `ümber narra Jäm; sellest villast saab kinad `pehmed `lönga Khk; `viltse löŋŋa kera ning linuse löŋŋa kera Pha; kolla `kolne, `ätse `kolne, madara punane, nende `lõngest kojoti siilikud Muh; `vetsid sene möödu löŋŋaga ära Phl; said sa sis linad lõngaks kedrand, sis sa pidid akkama `kangast kuduma Noa; ta nii laisk, ta vea mette vellast `lõngagi kat́ti Mar; lõngad oo `lõõgas, põle trammil mette Kul; liiga keerud lõngad, lähvad kõik `kruksu Mär; Venib nagu villane lõng (on aeglane ja laisk) Han; `veimi `tehti pruudi kodus, pruut́ pidi isi lõngad tegema, `ketrama, `värvima Mih; `varda lõng oo kahe`korne lõng, `kanga lõng oo öhe`korne, korutamata lõng Aud; Kolmed takud sugiti: ot́siksed, kesstakud ja peeniksed takud, igaöhest pidid isi `sorti `lõnga `ketrama Hää; kui tahad `laumad `lönga, siis talla tasem, et ta ei `juose nii tulist Ris; Mida rohkem lõngu võeti, seda laiema paela sai Kei; jätab tombud lõngale `sisse, ei `oska kehrata HJn; pulma aal `antakse villasest lõngast kujutud vüö piĺli puhjale Kad; lõnga `laskmine, see on kedramine Sim; keri`laudade pialt keriti lõng kerasse ja `aeti kehade `piale kua Trm; ku `piäle kudumise pesed kinnass, suab `pehmem, ku `lõnga pesed, suab kõvem; lõng nõnna inetu nagu kukepäid täis, nut́iline Kod; üks `paasem on kümme lugu, üks lugu kolm `lõnga Lai; tüdruk pidi `mõistma villast `lõnga kedrätä KJn; lõng om ärä `loidunu, keerust `valla `minnu Trv; `kalda si̬i̬ `lõnge `mõstav soĺk säält maha Krk || fig nii vilets, mis ing löŋŋaga `kaelas Khk; põle töö `lõngagi (raasugi) tein Vän; töö lõngastki ei tia mitte, `ühtegi tööd ei tee Plt; tast ei oole jo kedägi, ku üits koeo kunagi, eng villatse lõngage kaalan Krk b. linane, takune või puuvillane niit, korrutatud lõng iga `oŋŋal on lips, `lipsu löng taga, enamaste on puom`villa `niidist Jõe; linasest `loŋŋast kodu `kuotud `vorgud Hlj; `elmed `pandi löŋŋa `sisse, kut löŋŋa `sisse `pandud, oli `elmerong Jäm; joosu löŋŋaga kogu `aetud, siis aketasse `ömblema Khk; Panõmõ muttõlõ lõngad `piäle, `varssi ju mere minek käe Khn; linasest lõngast saab särgi riiet Tor; puomvilla lõngast siis `tehti nied tahid HJn; traadi lõng oli ühe `korne ilus lõng, linane Plt; linast `lõnga ei tohi keride `sü̬ü̬rüssess, piat ütsi lõnga kerime Krk || ühekordne niit lõng on ühe`kordne, niit on kaks `korda kokku keeratud Pal; nooda jaoss - - olli üte`kõrdne [niit], lõng kutsuti Trv
2. lõngaviht ei tea, mitu `lõnga tarvis lähäb Mär; küll kerind suured lõngad Juu; mina olin kärmas `kehrama, `kehrasin lõnga `päävas Jür; `martidele oli jo lõng `kaela visata, mardipävast akkas kedrus `piale JJn; nüid om terve lõng ärä kedrät, kolm või neli `pu̬u̬li Krk
Vrd lang2

lõpung lõpuńg lõpetus rüä lõpuńg, rüä [koristuse] lõpõdi arʔ Se

lõug lõug g lõua Pöi Muh L K Trm Lai Har, lõvva Iis Trm Kod Äks Ksi KJn eL, `lõuva (-vv-) Lüg Jõh IisR; löug g löua Sa Käi Phl Ris; loug g loua Jõe SaLä Hi; leug Jõe Kuu VNg, `leuga VNg Vai, g `leua (-vv- Vai)

1. a. lõualuud, lõualuude ümbrus loug lottutab Jõe; Mes siel vahid, leug `püstü Kuu; abe nagu viht `lõuvas Lüg; Lõug akkas mehikesel vabisema, ei saand enamb sõna suust `vällä Jõh; `oubi `paulad `pandi `levva `alle `solmi Vai; kui löug `puhtakse aetud, mundi `otsas abe Khk; sae `mööda `löugi teise kääst Vll; Lõug on nõnda `tüükaseks läind, karva kasu on veel ea Pöi; ma pane sulle `vastu `lõugu Muh; Ammas valudas, `terve loug oli paisedand Rei; sii meie `õues olid need va `koltse lõuadega - - nastikud Var; obu ann `vasta `lõugi uńdile Aud; pańtabe, koone `otsas ja lõuade `ümmer, pisike abe PJg; Ku lõug sügeleb, [siis] külalisi tuleb Hää; terava lõuaga mees Kei; Lõug sügeleb - - siis pidi sie suurt raha imu tähendama Jür; kukel lokutid lõua all JõeK; olen näind `lõhkise lõuaga inimesi Sim; alumine lõug one terve, ülemäne vigane Kod; ila põll `pańdi lapsele lõua `alla, kui `ambaid tegi Lai; narmass om lõvva all lutsul Trv; mõni läits lõvvani vi̬i̬ `siśse Ran; kasi lõug rasvast, sa‿lt (sa oled) nigu poole siga ärä söönu; Sul lõug paĺlas nigu sündenu vaśka nõna Nõo; tetti seebi vatt, `aeti lõug vatuga kokku ja abena väidsega tõmmati lõug `puhtass Ote; olõt sa kaʔ laḱu (laiade) `lõugugõ Krl; ütel mehel lei kuuĺ lõvva arʔ mant Rõu; ma olõ õs kõhna joht, mul oĺl kat́s `lõuga Vas; Jämehhebä `näogaʔ inemisil ommaʔ tüḿbebäʔ lõvvaʔ kaʔ Se b. põsk louad on nii `auku jäänd Khk; Lõua liha on ju kõik see magusam Pöi; ponast pösed, siis löua nukid on ponast Käi; Nda kjõpakas puat́, et ei või kielt teiss `lõugõs oõda nalj Khn
2. hrl pl suu alade on sul `leuad `kaaruss (nutad) Kuu; saaks `leugude vahele enne `ehtu midagi VNg; tie `levvad `lahti Vai; jooseb nönda‿t keel louast `väljas Ans; `kangete `löugadega oost ep jöva talitseda, kangrauad `peavad suus olema Khk; tubaka jumm `lougas Mus; Koeral on pala, lõuad laiali, lõõtsutab Pöi; `naeris tääve lõuaga kohe Muh; Küll ajas suuri leivakänakaid lõuga Mar; tubakaleht oli `lõugas, küll `listis seda ja sülitas Kul; [koer] `tõmmas tüki liha `lõuge vahele Tõs; Ikka rüegib `piäle, lõuad päräni Khn; uńt käib kah, lõuad laiali pääs Hää; mõni obune ajab lõuad laiale `lahti ja mitte ei soa teda `peetud Juu; uni aab lõuad `lahti (st haigutama) VJg; sü̬ü̬ `lõugega [mitte ära latra], et suab ühe kõrra süänu Kod; naeravad täie lõvvaga Äks; [koera] lõuad joosevad `koola SJn; Siul ja sial om lõvva, kotil om suu, obesel moka nalj Hls; loomal `panti õleside lõvvade vahel, et suu `ästi laiali Krk; kolm suurd sutt vastan, lõvvad laḱka, `õkva `säĺgä tulekil Ran; suu töluveli - - sedäsi ammuli, ja tat́t joosep `lõuge vaheld Nõo; taal om nigu jänese lõug, neĺläss `lahki; ku rügä hukka lätt, mis siss `lõugu vahelõ ajat Har; lõvvaʔ peräni `laḱja Plv
3. piltl (lõuavärgist, jutust, kõnest) Ans oma `leugujelle voli Kuu; `laia `lõugidega, midä `sülge `suule tuob, sedä `vällä `ütleb Lüg; `Õnnetu ing, kes `naiste `lõugide vahele `trehvab Jõh; lai suu, jöva oma `löugi talitseda mette Khk; Sa pea oma lõuad vahest vagusi, mis sa pärisest seletad Pöi; Üks va laialoua mees Emm; mes sa eese `lõugest `laotad Mar; kui sa oma `lõuge ei `koonda, saad mo kääst sugeda Kir; laksutad sii `lõugu mu kallal Kse; pole mutku su löua plagin `ühte`puhko Ris; lobab ja klobistab enese `lõugu aga `piale Hag; temal on alati nihukesed ead lõuad, läterdab ja ladiseb alati Juu; sel on, kui süda täis, `lõugu küll VMr; laiutab `lõugu, kisendäb ja larmitsab Kod; muudkui lõksutab `lõugu Lai; suurte `lõugade pärast aeti sialt minema Plt; mõnel lõvva jooseve, kas na vatuteve pähän ka või, ku na `kiitve ennäst Trv; küll om sel ää lõvva pähän, `äste mõist ütelte Krk; kes lõbeda `lõugega om, t‿om `kärmä sõnaga Puh; Sul lõvva tülitsemisega lõksuva pään nigu kuldi otsjal emmisel Nõo; küll täl om laheda lõvva, jutt joosep nigu varrin Rõn; ku näʔ ulganide sääl kõnõlõsõʔ, sõss `võtvaʔ ku lõvva lõkin om inne Urv; ta om laḱu `lõuguga, ei piaʔ tõist rahul Krl; jätä mu˽lihmä päält lõuaʔ rahu Har; Ma tä laia˽lõvva˽kińni `paika Rõu; `laotas `lõugõ `vasta Vas; Kel hääʔ lõvvaʔ omava, tollõ jääs õigus Räp; pia umaʔ lõvvaʔ kinni Se
4. pl a. lõpused kala löuad, nende all kala kiad Khk; sai kala `löugadest `kinni Pha; meriärg, suured löuad, suur karune kala Vll; kala kjõputab `lõugu Khn; õńg on `lõuge vahel kinni Vän b. kaelanäärmed seal lõuad üleval, siis näpistakse teist ja õerutakse, soab abi koa HJn; aas sial lõuad ülesse, ei süend teragi Kad Vrd lõud
5. esemete osa a. rattal `pöie vahe, kus kaks pöit kokku `lähväd, on ratta lõug Jõh; peia õtsad nagu vastakutte käivad, siis `üeldi, et lõvvad Trm; kõdara vahekõha piäl `keskel `pöidä on lõug. rehv vajotab selle kõha ligi, `pantse `klamber `piäle Kod; pövva lõvva laḱka lännü Hel; ratta peial omma lõua maha `lännüʔ, taha˽piat `vahtsõ peia tegemä Har b. linalõugutil Lina`varred `panna `lougutimme `leuguje ja `kanne `valtsije vahele Kuu; Kui õlid mõlemad [lina] pooled juba pooltümad, siis `pandi terve pihu koĺgispuu `lõugade vahele Trm c. tabalukul lukk läind puroks, va lõuad oo veel järele jäänd Mar; paned `kinni, `keerad luku lõuad `oakest läbi, kaśt lukkus Nis; vastanõ `rõiva kirst, noo‿m sepä pu̬u̬lt `lõuguga taba ka˽tu̬u̬d ette pandaʔ Har d. tangidel ja kääridel kiäri lõug o teräde vahel, paad lõvva vahele, siis `lõikad Kod; tańgi lõuaʔ omma˽`kat́skiʔ, ei˽saa `naala `ussõ tõmmadaʔ Har e. pilakul pierg `pańdi `lõugade vahele Trm; pilahki `lõugõ vahõlt lätsi tu̬u̬d `kistund tukand ärä `tõukama Plv f. rangidel rangi lõvvad one mes rinnussega `kińni tõmmatasse Kod g. vannasadral taga `otsas olid `vannal löuad, löuad `oitsid `vanna `vaamini `otsas Kär h. oherdil oherdilõug om nühri Ote; uherdi kińnipedämise lõuaʔ omma alaotsan, kohe uheŕd `sisse pandass Har i. ahjul Vaada et ahjulöugade sehes ka tuld oleks Kaa; Pane prässroud ahju `louga, las lεheb tuliseks Emm j. kingal `löugadega kiŋŋad on paelakiŋŋad, on luu`pekse pealt `kinni Mus k. mütsil `löugadega (klappidega) müts, see köib koonu alt kokku Muh

lõveng lõveng lõuend si‿o nõnnagu lõveng pienike Kod

lõõg1 lõõg g lõa Lüg(g `lõõga) Jõh IisR Muh L(g lõja Hää) hajusalt K, Kod MMg Lai Äks Ksi M TLä; lõeg g lõja VlPõ

1. loomakütke Lõõg õli `niinest punutu, üks pikk aar läks kahe `aaralisest, ühe `aara `õtsas `silmuss, `tõises puust pugal Lüg; Nüüd on lõõg `kaelas, enamb paha tegema ei `pääse Jõh; võta lehmad lõast `lahti Kul; mehed tein `veise `lõõgid Lih; pane lehm `lõõga ja laada uksed `kińni Vän; Takulońdist keerutadi ka `lõõgasi, ku niind ei olnu Hää; vasikud `pańti lońdiga `lõõga, siss on `pehme kaalale Saa; pane lõõg `sarvi Jür; räbalamad linad said kõik `lõõgade jaoks `oitud Pai; kui ta (härg) akkas tõiss uassat `suama, siis - - `panti sarvedess `kaala si lõõg Kod; Muĺlikatel põlndki `lõega kaelas, ni̬i̬d `oĺlid keset `lauta `lahti KJn; lõõg puruss kist Trv; lõa tetti kanebest, kaaluss tetti enne `valmis, siss akati `ändä tegeme Krk
2. piltl Tragi `naine võttas mehe lõa `otsa IisR; Tüdrik oli poisi lõõga tõmman Han; mina `vaene `lõõgas `jälle (hädast, kimbatusest) Pai; oiavad last `kangesti kodu lõa `otsas Pee || lehm olli lõa `pääle lännu, är koolu Krk; lõõg täis himu otsas; mõõt täis Sai `suured kasud, nüüd on lõõg täis ehk ühä`korra Jõh; Las tõmmab, küll varsti oo lõõg täis (vallatust lapsest); Ei tia millal sel mehel viinast lõõg täis saab Han; Ku mõni varastab või muud `sohki teeb ja sis kätte saadase, sis üeldase, et lõõg sai täis Tor; Kelmil lõõg täis saanu - - küllalt kurja teinu, nüid kinni minnu Trv
Vrd lõig

lõõg2 lõõg lõtv nöör ei või `olla lõõg, tõmmatakse `trammi või `sirgeks Var Vrd lõõgav

läng läńg g läńgä Krl Har Se(ĺ-) läila, lääge vanas lännü ru̬u̬g om läńg Krl; kahruvabarnaʔ - - sändse läńgä `maugaʔ; śood `läńgä `ru̬u̬ga saat no süv́väʔ Se Vrd länge

lääg lääg g läägi oa-kanepi käkk (suureks neljapäevaks ja reedeks) läägid `tehtse ua ja kanibadest, nõnda suured kui `oina muna, veeredatse peo vahel ümarikuks Saa Vrd kääk1

lüng(-) lüng g `lüngä Kuu; lüńg(-) Krk Hel Kam, lünk(-) Pst kõver, viltune; laugjas `Lüngä leppä Kuu; lünk katus ei ole nõnda ää ku püśt katus Pst; nii om siantse lüńg mäe, üte `küĺglise `rohkep; mõni oo `väege lüńg õladege Krk || kaldu asetatud roigastest aed paranda tu lüńgaid ärä Kam

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur