[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

laabakas1 laaba|kas Jõe Jür(loa-) Tür, g -ka Kse Mih Tõs; pl laabagad Emm
1. suur, lai, lahmakas Sεεl (laevatekil) aa roostet et ermus suured laabagad tulad maha Emm; `pastli laabakas Kse; nii‿ga `valvas kui sai kuĺli kätte, küll oli suur laabakas Tür Vrd laabakune
2. korratu, lohakas on üks laabakas oma riietega Jõe; igavene loabakas Jür
Vrd laabak, laaban
3. (vimma taoline kala) laabakas oo lai kui vimm ja ea kala, laabakad oo õhukesed Tõs
laabakas2 laaba|kas Jäm, -gas Khk lahke, sõbralik laabakas inime, löbus ning `lahke Jäm; ta va laabagas mees Khk Vrd laabe
labakas1 labak|as g -a Jäm Tõs Hag; laba|k g -ka, -ki Muh, -ku Jõh Muh; laba|ko g -go Vai; pl labakud IisR, labaku San labakinnas labagod kääs Vai; se on labakate löng Jäm; kus mu vaad labakad jähid Muh; mo labakad `tahtvad `nõeluda, `katki läin Tõs; pani labakad kätte Hag
labakas2 labak|as g -a Tõs Aud(-v-) (kala) labakasi sai `püitud, särje `moodi, lai `kangesti, `valge soomusega; lat́ikad ja labakad tulid kuduma kevadi; ma‿i tea just mihuke kala ta oo, aga labakis neid kutsutse Aud
larbak(as) larba|k g -ku Ran; larba|kas g -ka Pöi Kad suur tükk, lahmakas Laeva purjud olid igavesed suured larbakad, paksust tihest riidest Pöi; sie larbakas meres oli veri rohelene Kad || suur ülerõivasRan Vrd larbukas, lärbäk
libakas libak|as g -a kärbsepiits libakas - - aead orgi `lõhki ja paned naha vahele, nahast või kummist teed Aud
liibak, liibakas1 liibak Krk, liibakas Vll Pöi lombak(as) On üks inimese liibakas koa, ep soa edetsi kudagid moodi mette Pöi; sa olet periss liibak, `liipat `pääle, viat `kintsu perän Krk
liibakas2 liibakas lipitsejaPha
limbak(as) limba|k Pst Krl Har, g -ku spor T, Urv Plv, -gu Saa Urv, -ka Kan, -ko Räp; limbak|as g -a Jäm Krj Mär Kse Var Tõs Nis Trm Lai Plv; limbakass Võn s, a lonkur, lombakas kukkus maha ning jähi limbakaks; limbaka jalaga Krj; limbakud pool küla täis Mär; koer on küll limbak, aga läheb ku tuul; ma lõin koera jalust limbaguks Saa; see limbakas `könkas `tulla seie`poole Trm; tu̬u̬l ollu limbak tütär Nõo; see limbakuga ei saa koeki minnä Ote; üt́s lammas kaŕa hulgah oĺl limbak Räp Vrd limbats, lömbäk, lümbäk
lobakas loba|kas VNg Lüg Hää Koe Iis Puh/-ss/, loba|gas Kuu, g -ka; lobak Krl lobiseja, lobamokk lobakas lobise `palju VNg; on üks lobakas, midä `sülge suhu tuob, sene `väljä `ütleb Lüg; va lobakas inime Hää; lobak inemisel ei ole üttegi tõtet `juttu Krl Vrd lobakalts, lobask(i)
lombak1, lombakas1 lomba|k Lai Vil Se, g -ku Saa KJn M Ran Puh Urv Krl, -gu Khk, -ka Pöi; lomba|kas IisR/`l-/ Jäm Krj Vll Muh L Kei Juu JMd Koe VJg Iis Trm Plt Puh/-ss/, `lomba|gas Kuu, g -ka; n, g `lomba|ka VNg lonkav (olend) `lombaka käi keppiga VNg; Jäi pisikesest piast `lombakast, kus neid `arstisi `ninda oli IisR; ta oo teise jala pärast lombak Khk; lombaka jalaga obu Krj; lombakid äi tohi sellepäräst naerda Vll; Ta oma elupäevad `sõuke lombak olnd, teine jalg lühem Pöi; kes `karkudega köib, see oo lombakas, kes muedu `lonkab, see oo `lonkaja Muh; tal oo lombakas naine Mär; lombakast oost muudku suńni Tor; Teisest toast `toodi tüdrukud `kordamöda [kosilaste] ette. Kõik olid lombakad Kei; meie `valdas on paiĺu lombakaid JMd; on lombakas, `luukab teist `jalga VJg; seal peres põle kedagi kui üks lombakas poiss ja vanames naisega Trm; lombak rätsep, tõisest jalast lombak Trv; üit́s lombak jalage vanami̬i̬ś Hel; lombak ei saa äste kävvä, lähäb pultõ·ist pultõ·ist Ran; lombak hobõnõ Se Vrd limbak(as), lombart, lumbak, lümbäk
lombak2, lombakas2 lombak Khk; lombak|as g -a Kaa Pöi Kse Var; pl lombakad Muh suur tükk, (puu)klomp sihand piidega lombak pannasse pingi ähk seina `sisse, see on lina `rätsel Khk; Leiga supi`tuhlid peenemaks, ää jättag `seiksid lombakid Kaa; Nee on ikka nee vanad `muistised `keldrid - - sülla sügavune auk paranda all, lauva lombakad peal Pöi; kirsibu külges oo suured vaigu lombakad ühna; taevas pilve lombakumi täis Muh; suured puu lombakad tahutse palgi küĺlest Kse; kare tükid, suured lombakad (mullapangad) rohosed, maha jäen kare, mis on rohoga ukka läin Var
lombakas3 lombak|as g -a madal koht, loim kus `pehme vesine einamaa, sial on need lombakad Plt Vrd lombastik, lopukas
luibak(as) luiba|k g -ku M; luebakas Var vildak, längus regi oli luebakas, `vilta Var; taras aid olli pool luibak, lõhut kuuse puiest; ti̬i̬ veere om är luibakus sõkut; mõnel om luibaku õla, õla om `luipu Hls; ti̬i̬ om luibak, tõine vi̬i̬ŕ oo `kõrge; si̬i̬ vana maja om luibak kiḱk - - si̬i̬ tule `seĺgä; ärä panna `ende kotti lavva pääl, si̬i̬ laud oo luibak; [magamis]ase om luibak, vi̬i̬ŕ vajoss maha Krk || (poolikust vaost) lühep vagu, luibak om vi̬i̬l [rohida], luibaku saave rutemp ärä [kui pikad] Hls

lämbak(as) lämbakas Aud Hää; lämbä|k g -ku Krk Kam Kan lombakas; lampjalg ma vana lämbakas roni ka ike limbaki-lämbaki Aud; `Öeldakse va lämbakas ja lääbakas, kelles `seuksed `läḿpis jalad on Hää; `lamba massa siśen om `lut́ke, laia, jala nigu lämbäku Kam; kõ̭ńd ku vana lämbäk, vidä kõ̭iḱ kotussõ˽̀liiva täüś Kan Vrd lämbert

lääbakas lääbak|as Kse Hää Juu, lea- Plt, klää- Ris, g -a; lääbäkäs Mar; lääbä|k Ran, g -ku Ote, -gu Krk

1. lääpjalg ta köib `viltu nagu va lääbakas Kse; sel `öeldass, kel jalg ilus põle, `siuke lääbakas teene Hää || sõim vana lääbäk, ei `kulle sõna Ote
2. viltu kantud jalanõu pastel lähäb `lääpi, sis‿ta o lääbäkäs Mar; kingad ulluks läin, nagu vanad klääbakad Ris; `passel `kiivas `viltu `jalges `jüstku va lääbakas Juu; leabakas, `leapa sõtkutud Plt; saabas kõveress sõkut ku lääbäk kunagi; ku lääbägu jalan, kondsa kõvere ja külle pääl sedäsi mahan Krk

lööbakas lööbak|as g -a lääbakas, lääpas olev Kingad olid `vilta tallatud nagu lööbakad Han

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur