[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 3 artiklit

koorik koori|k Pöi TaPõ Plt KJn Hel T V, kuo- VMr Sim Iis Lei, kua- VJg Iis Kod, g -ku (-gu V); `kuori|k g -ku R(`kua-; `kuori|ko g -go Vai); kuorik|as g -a Lüg/`k-/ Iis
1. väliskest a.  (putuka, vähi, viljatera jne) kest, koor Vähi koorik on kõva kut kivi Pöi; nisul on koorik `ümber, see lääb ketest, kui `püili teed Trm; kana onegi `eeste kõllase kuarikuga (kanapoeg on alguses kollast värvi) Kod; lehepõnni aluss-siiva om `pehme, `päälmise om kõva nigu kooriku Nõo; Si̬i̬ nahatükk om täitsä koorikude kujunu Rõn; [kasuk] om kalõss kuiunu nigu koorik Har b.  leiva-, saiakoorik; pirukaümbris miu `ambad ei süö `kuoriko Vai; teed piirakad nisu ehk rükki kuarikuga, kala piirakal õli õdra kuarik parem Kod; mes om talu`tüt́rigu elu, paĺlass luu ja palanu koorik, järä ärä ja joose jälle Ran; `lõika koorik ärä, ega ma koorikut süvvä ei saa Nõo; Ku alumitse koorigu pääle kopudi, sõ̭ss ku˽kumisi `vasta vai kobisi, sõ̭ss oĺl leib kütse Urv; leib lät́s koorikuhe (küpsemisel läks leiva pealmine koorik lahti) Rõu || `koŕjajalõ saa koorik (liigselt valija ei saa head naist) Se || `Ennemb kodo `kuorikul ku `võõra või`leiväl (kodus on parem) Lüg; parembaʔ omaʔ kooriguʔ, ei küĺä küd́süseʔ Lut
2. pealispind a.  kõva jäätanud kiht (lumel); paatunud pind (mullal) kõva `kuorik ies, obosel paha uut tied `lõhkuda Lüg; `äästati nisu õrast, kui ta koorikus õli Trm; lumel om nii kõva koorik pääl et astu kui põrmandut `mü̬ü̬dä Hel; lumi om koorikun; om lume koorikude tõmmanu; vahel tuleb orast `äestädä, kui koorikude om tõmmanu Ran; maa olli koorikun Kam; iilä sattõ lõ̭hi `vihma, noʔ om linalõ koorigu pääle tõmmanuʔ, kas lina saa üĺess tullaʔ vai ei Har b.  koorik, kärn kus akkas ihu sügelemmä oh `oitku - - siis `ninda ma `kratsisin, ma õlin `kuorikul puha Lüg; [marraskil] põlve kärnän es ole, aga koorikun Puh; ku väedsega võtit tolle koorikuveere `valla, siss näid et mädä kooriku all; tol latsel olluva `nõstme joba säĺläst lännuva, serätse kooriku pääl joba Nõo || mustusega saastunud, kõvaks kuivanud; korpas nena sul `kuorikus VNg; täiän ja kuarikun õlid [lapsed] Kod; vekesed lapsed ajavad ila suust `väĺla, et lõua alt on jakid koorikus Lai; `Ündruk sai alt likõss, sõ̭ss tu̬u̬ `küĺmi är˽koorikuss Rõu c.  pealmine tihe(nenud) nahkjas kiht kartulipudru `tõmmab kuariku `piäle Kod
Vrd koor1, koorike, koorukene
lõhe2 n, g lõhe Jõe Lüg Jõh Pöi Muh spor L/-õ Khn/, HMd HJn KuuK Amb JMd Trm, löhe SaLä Emm Käi Ris, lohe Kuu VNg Vai; lohi g lohe Kuu; ppl lõhi Hlj lõhekala, lõhi `Suured lohed, `jüskü vedamigud; Räim `andab `leivä, lohe tuob `joukuse Kuu; kala `püiti - - `kammelaid ja lõhi ja `siigu ja Hlj; sügise `aiga oli lohesid `kaunis tugevasti VNg; moni kerd on kahe `puudasi lohesi Vai; `juhtumise `kombel saab siit merest ka löhe Khk; pole ma södukest jurakad löhe näind; kui toŕm on, tulavad löhed jöge Mus; Lõhe on ise magus kala Pöi; mõni lõhe `juhtub kevade `mõrda Muh; mehed `püüdvad löhesid Rei; lõhe `juhtub väga `arva olema sii Tõs; lõhõ `kallis `saksõ lava kala Khn; lõhe on viie naelast kuue`kümne naelani Hää; löhel punane liha Ris; lõhesi on vähäst `võitu HMd; lõhesid on siin jõgedes KuuK; lõhe on täppid täis, kuldsädemed küljes Trm Vrd luhe2
lõhi lõ̭hi vihmahoog, valing lõ̭hi om tu̬u̬ laǵa ja harv vihm, mia kõvastõ tulõ Har

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur