[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

külv külv Lüg IisR LNg Amb, g külvi Mar/n külb/ Vig(n küli) HMd HJn Trm Kod Plt Plv, `külvi Kuu VNg Vai(n `külvi); küĺv Kei Ote, g külvi Iis Äks(n küli) Trv Ran Vas, küĺvi spor Ha(n küli Juu) Jä(g küli Tür), VJg Trm Lai Krl Har Räp, küĺvü Rõu; n, g kül|i S L(g küĺvi Mär, külve Tor) VlPõ, -ü Khn Hls Krk Lei(ḱ-); külb, küĺb, ḱulb Lut, ḱjulb Se külvamine; külvatud kultuur `Kuida külv, `ninda `leikus Kuu; `tarvis tihemalt `külvada et ei tule arv külv Lüg; Varane külv `täidab `salved, iline lakkad IisR; nädali `aega pärast küli `kündi meni lööb `ümber (künnab teistpidi üle); kui [näsiniin] ladvast `öitseb, siis `aitab varane küli, kui alt, siis iline küli Khk; On‿ts `teitel küli juba muas (kõik külvatud) Kaa; Oli poastu `aegu soe nõnda et võis `palja särgil `väljas `olla, siis küli `aegu otsi kasukas öles Pöi; tunaoome `lähtvad külise, saab küli maha `tehtud Muh; Orase `töusmise ajal `oidis külarahvas `silma pääl, kille küli oli keige tasasem Rei; vana laaritsaba `aegas oli ruki külv LNg; külb pidi `enni keskomingod maha `saama Mar; paks küli oo põllo ilo, arb küli salbe ilo Mih; Naõstõ külü tehe ohaku Khn; vanast jaanibäst lõppes ää [külviaeg], selleks‿aks pidid kõik küĺvid külvatud olema Kos; küli vahel (külvirinnal) käis teene [inimene] kus terad olid, vidas `kriipsu jalaga Tür; kui paks küĺv, siis [öeldi, et] `seemnega rammutad muad Trm; lähäd külvigä ja tuled külvigä, kui sitke on vedetud Kod; naśte küli oli kõige esimene, `kapsaseemete maha tegemene Plt; meil om külü maha tett Hls; lina külvi `aiga üteldi, et kui `valged pilve tükid ülevän `taiva all, olna ää lina külimine Ran; peremiiss u̬u̬t rüä `küĺvi Krl; Parass kesvä küĺv oĺl sõ̭ss ku `uibo˽häitseväʔ; `Keśkmäne rüä küĺv oĺl kolm `päivä inne ja kolm `päivä peräst rüä`maarja `päiva Räp; ku [sitasitikal] om ede`jalgu al pujaʔ, sis saa varahinõ ḱjulb hüä Se; rüä külb um suur tüü, sattõ küpär `maalõ, läpe‿i kübärät haardaʔ maast Lut