[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

küll2 küll g külla spor S L KPõ, Trm Plt Hls, `külla R(-ä Kuu Vai), küllä Tõs Kod KJn Trv Krk TLä Kam Rõu küllus, rohkus, paljus ega meil samate `külla old nägu `nüüdastel inimestel on Jõe; Ei saa kübet `küllä `otsast ega `raasu rikka kääst Kuu; ega `külla ei old `ühtagi, aga `süömata ei ole old VNg; Küll `küllale `liiga ei tie IisR; tama `tahto alalde `külla `saada, aga omal on küll; tamal on kaik `külläd kääs Vai; ennemini vöta ikka külla küljest kut nälja otsast Khk; Äi küll küllale `kurja tee Pöi; mis sa siia küllast (palju rahvast) aad Muh; ju ta nüid loodab ennast külla `otsa saavad Rei; nüid loodab küllä `otsa `suaja, võtab rikka naese Tõs; põle `puudu ega põle `külla ka mette, tuleb omaga läbi Aud; Mis viga ninastada, kui küll käe on Hää; tal on küll käe, ega tal `puudu pöle Ris; ta elab viĺla sees ja külla sees; ega ta oma küllast testele ei anna; sealt külla kääst võib võtta, temal on `anda Juu; kel kõik küllad käe on, see ei tunne `vaese `puudust Koe; põle `külla `kuskil Trm; `küllä sa et õle nähnudki Kod; mis sa `külla kiidad kui näĺg ahju otsast `alla vahib Plt; küllä küllest pudeneb ennem kui näĺlä küllest KJn; enne saat küllä küĺlest iki ku näĺlä otsast Krk; Kihulane lännu merde kusele, esi olle ütelnu, kos iks küllä om, sinna viil küllä pääle Nõo; Küll ti̬i̬ ei˽külläle `liiga Rõu; küllaga külluses, küllalt Neil majas `puudust ei ole, on `keike `küllaga IisR Vrd külla