küla|koer 1.võõras, teise pere koer Va küla koerad käivad kusevad [põõsaste] `pealePöi; küla koer - - põle oma pere koerPlt 2.ringihulkuja; ehalkäija see laps kis küla‿katu jooseb `ühte `puhku, seda `üitasse küla koiraksKhk; küläkoera ja nahkiire [kutsuti neid], kes `ü̬ü̬se `ulksiTrvVrdkülakrants Vrdkülapeni 3.(keelekandjast) mes sa sest tähele paned, las külakoerad `kelkavadMar; käib möda külä, ulgub ja reägib `ühte juttu sii ja teist seäl, käib nagu külä koerJuuVrdkülakell