küla|kellfigkuulujuttude levitaja (külas), keelekandja Kis muud eitee ku keib `mööda küla ja viab uudisid `ringi, see `oogi külakellTor; `Roksab küla `mü̬ü̬da, va küla kellHää; justkui üks küla kell teine, ei suuda enese suud pidadaHag; on va küla kell, käib `mööda küla `kellasi kõlistamasJuu; ah see küla kella ladra, seda ei maksa kuulatagiLai; ken kõneless kikk ärä, [on] ää külä kellKrk; si̬i̬ om üts külä kell, selle juttu ei massa kunagi `uskuHel; sina kõneled jo külä kellägaNõo; ta om kui küläkell, paĺlo kõ̭nõlõssSeVrdküla|krapp, küla|lõks, küla|koer