kübekekübeke g -seKoePil; kübe|keSaaHls(küpi-), kübi|kKrk, g -kse dem < kübe Anna mul üits küpike `leibäHls; anna mul üit́s kübik `niitiKrk || fignatuke, raasuke mitte kübekest (ei tea) Koe; ma võin `teile kübeke nähä `tuuaPil; küpike maad säält edesi minnäHlsVrdkibeke, kübemeke, kübenake