kööberdamakööber|damaVNg/`k-/ KhkRidKseJuuSim/küe-/ IisTrm, -dämäKod/küä-/ KJnPuhSan(-deme), -temeHlsKrk; `küöberd|ama IisR, -ämäKuu; ipf (ta) kööbeŕdSe; tgn `küöberdajaLügkooberdama, komberdama Midäs `pergu `küöberdägü siin, minul tuline rutt tagaKuu; Sie `küöberdaja nüid naist saab, `jalga `tõstab jala `kõrvale Lüg; `juua täis, selle pärast kööberdab jalad ristetiKhk; mis sa kööberdad sii eesKse; juba teśte Toomas küeberdas `jälle `seieSim; õlema küäberdänud `minnä Kod; mis sa kööberted ku `kõndi ei jõvvaHls; lait́s akkass joba `kööbertemeKrk; laisastõ kõńd mu (muud kui) kööberdäss õnnõ San || (tarbetult) ringi hulkuma, kooserdama Suur poiss juba, sie võiks jo kedagi teha, mis ta niisama `müöda küla `küöberdab IisR; mis sa kööberdad sii `aidu kattu (loomale) Khk; är kööberdegü ilma asjanda külä `müüdaSanVrdkõõberdama, kööbitsämmä