kööbak(as)kööba|kasVigHan(g -ku) TõsHääJürKad(küe-) Pst, `küöba|kasLügIisR, g -ka; kööbä|kKod/-üä-/, g -ku Pst 1.küürus, vilets (olend) Nisugese `küöbakalle ei akkagi `ükski `riide `selgaIisR; Taat́ oo tööst naa kööbakas jään, et pole änam inimese `moodigiHan; Kööbakas käib lähmaki, lähmakiHää; Mis sa kööbakas teiste `seltsi ot́sidJür; va ull küebakas luom, kes seda tahab; Võt́tis selle kööbaka vanamenäśsi oma `juurte Kad; küäbäk ehk `kü̬ü̬per on kõhna ja küüränKod; Kühmus kööbakas - - just nagu otsib maast midägi PstVrdkööbard, küibakas 2.(seksist) läks külä `pääle `küöbakast `õtsimaLüg