kökk1kökk g kökiJõeHljKseMihTõsKhnHMdVMrKad(köḱk) RakVJg, kökkiKuuHlj(köḱk) VNgLügRidLNgRak, kögiKuuVai(n kökki) väike hunnik, saad, koorem Tuul on `lautand kögid ärä; sield olis kögi `heinä saand; olimme siel `saare‿bäl `einäkökkies üöd Kuu; küll on `veike kuarm `üstku köḱk; `enne `vihma `pandi ein kökkidesseHlj; ei old `eini enemb, tegimo `piened kögidVai; mis saud nad oo, va kökidKse; sõnniku kökid oo põllalTõs; Kõik eenäd ei mahu `rõuku, piäme ühe köki viel tegemäKhn; siis sai [vilja] uńnikusse `aada, kańnike kökk oli nagu sipelga pesa; mis sie märg ein kökkis tieb, ta nüüd ikke `kuigipailu tahendab, tuult on kaVMr; vilja kökid seisivad neil vahelt lumeni väljalKad; kökk, sõńniku unikVJgVrdkokk2, köga, köks1