kögerikkögeri|kJõeHljKad, g -ku HJn, -guKuu; pl kögerikkudLüg 1.väike hunnik Sul oli riel vade kögerik `heini, miks sa `rohkemb ei pandKuu; `tuoreld päild `kanneti [heinad] viest `vällä, siis `pandi pisikesed kögerikkud vadeLüg; ühe sau jäu tõin `einu, oli üks kögerik peal HJn; einamal ikke üks lau kögerik kua onKad 2.vilets asi või olend `niisugune kögerik, ei `seisa `teine Hlj; üks kögerik tuoĺ, ei seisa paigal, kiigub `pialegi; eit üsku kögerik kõverasKad Vrdköga