kõõpima`kõõpimaHääJuuJür(`kõe-) VJgTrmPalLaiPlt, `kõõpmaVigKJn, `kõõṕmeKrk, (ma) kõõbi(n); da-inf `kõõpiVän; ipf (ta) `kõõpisMuh, `kõe- JJn; impskõõbiti Har 1.(kokku) kraapima, (puhtaks, siledaks) kaapima `kõõpis päeva läbi, ahvenal tugev soomus Muh; naha `parkimene `oĺli - - sai ära `kõõpiVän; Kõebid midagi `parka kokku mua pialt või laudapõrandalt; Kõõbi aga nägu puhtaks, nää karvad juba kasvavad moka pial Jür; kõõbib kloasi tükiga lusika põhjaalust Trm; pia sügeleb, kõõbi nat́ike; `kõõpis pulga päris siledaksPlt; küll kõõbib ja kaabib (ahnitseb) KJn; na kõõbiv pada Krk; [soolikaid] kõõbiti `väitsigaʔ Har || (viletsat heina) niitma sai `kõõpi koa, ei saand seält suuremad `ühti Vig; mine kõõbi ta sääl vikatiga üle, maa tämińdi ju paĺlasHää; Kõõpima piab, kust sa eina saad Jür; paĺjast eenamad `kõõpimaLai || paljaks närima `veised olid nii kibedaks `kõõpind selle moaJuu 2.fig peksma Täna said kubja käest kõõpidaPal; sai teise käest `kõõpida ~ `kõõpi; oli teist rusikaga `kõõpindLai 3.fig(aeglaselt) liikuma, minema mõni lähäb sedasi `tassa, [siis öeld] mis sa kõõbid, võta jalad kõhu küĺlest `lahti; mis sa mud́u kõõbid, kui sa `käidud ei soaJuu; `kõõpis jala kiriku VJg; sai sialt `kõõpimaTrm Vrdkööpima