[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
kõvva `kõvva (kõvva) Hel T V; kõva Kod, kö- Jäm
1. vastupidavalt, kindlalt, tugevasti aena jäävä `korkveli, sõku `kõvva Puh; pandass jalg vi̬i̬l kabla pääle sõ̭ss, kisutass õigõ˽`kõvva kińniʔ Urv; litsuʔ timä `kõvva `ku̬u̬rmahe kinniʔ Räp
2. jõuga meil oĺl suuŕ t́akk, `pańti maśsinõ ette, `kõvva vedäsi, jäi `aigõss Krl; [siibrit] Tuli kõvva kisk Har
3. valjusti, kõva häälega Alatare puul kärgät `kõvva Hel; ma mitte es saa magada, sa norisit nii `kõvva mu kõrval Puh; ärä sa `kõvva kõnõlagu temäga Ote; `väega `kõvva mürist, kudass sa jullelsit tulla Rõn; laulat `kõvva, siss om ää ollaʔ San; paĺlo ja `kõvva müristäss Kan; pini ärisive `kõvva Krl; ma˽`naksi `ikma `kõvva Har; `piḱne kärähtäss `kõvva Rõu; naaśs `tänni (hakkas kisendama) `kõvva Se
4. (intensiivsussõnana) väga, tugevasti, kangesti ma paarutasi köva Jäm; `Kõvva satass - - vihm juusk ku uavarrest; Pulmalise `uhtseve nii `kõvva süvvä Hel; ku riiht `peśti, siss toda rihe `ahjo küteti `kõvva Võn; rattaga kihutass nii `kõvva; `oite kurja `kärbläse, küll pureva `kõvva Kam; sa lõõdsutõt, olõt nii `kõvva joosnu Krl; no nakass kõvva sadama; Jäness juuśk ni˽kõvva, et pini is joua˽`järgi Har; piim oĺl `kõvva arʔ hapanuʔ; kui midä `kõvva ti̬i̬t - - hähkätämmä nakat Rõu; hobõnõ `kõvva sõit́ Vas; edimält lätt `kõvva, a ku är väsüss, sis lätt `astuh Se
Vrd kõvasti, kõvastõlõ
1. vastupidavalt, kindlalt, tugevasti aena jäävä `korkveli, sõku `kõvva Puh; pandass jalg vi̬i̬l kabla pääle sõ̭ss, kisutass õigõ˽`kõvva kińniʔ Urv; litsuʔ timä `kõvva `ku̬u̬rmahe kinniʔ Räp
2. jõuga meil oĺl suuŕ t́akk, `pańti maśsinõ ette, `kõvva vedäsi, jäi `aigõss Krl; [siibrit] Tuli kõvva kisk Har
3. valjusti, kõva häälega Alatare puul kärgät `kõvva Hel; ma mitte es saa magada, sa norisit nii `kõvva mu kõrval Puh; ärä sa `kõvva kõnõlagu temäga Ote; `väega `kõvva mürist, kudass sa jullelsit tulla Rõn; laulat `kõvva, siss om ää ollaʔ San; paĺlo ja `kõvva müristäss Kan; pini ärisive `kõvva Krl; ma˽`naksi `ikma `kõvva Har; `piḱne kärähtäss `kõvva Rõu; naaśs `tänni (hakkas kisendama) `kõvva Se
4. (intensiivsussõnana) väga, tugevasti, kangesti ma paarutasi köva Jäm; `Kõvva satass - - vihm juusk ku uavarrest; Pulmalise `uhtseve nii `kõvva süvvä Hel; ku riiht `peśti, siss toda rihe `ahjo küteti `kõvva Võn; rattaga kihutass nii `kõvva; `oite kurja `kärbläse, küll pureva `kõvva Kam; sa lõõdsutõt, olõt nii `kõvva joosnu Krl; no nakass kõvva sadama; Jäness juuśk ni˽kõvva, et pini is joua˽`järgi Har; piim oĺl `kõvva arʔ hapanuʔ; kui midä `kõvva ti̬i̬t - - hähkätämmä nakat Rõu; hobõnõ `kõvva sõit́ Vas; edimält lätt `kõvva, a ku är väsüss, sis lätt `astuh Se
Vrd kõvasti, kõvastõlõ
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|