[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kõverite, kõveriti kõve|riti Pöi Hag Jür Amb Koe Lai Plt KJn, kõbe- LNg Mär Mih, köve- Sa(-tti Khk); kõve|rite Kse Tõs Tor JJn Kad VJg Kod Plt, kõbe- Kse Han Tor Tür; kõveritte Lüg Muh Jür, kove- Kuu VNg Vai; kõvereti Var JMd; kõvõ|ridi Se, -ŕedi Räp kõveralt, kõverdi, mittesirgelt; mitteotse tie käüb koveritte Kuu; [teie] `istutta `nõnda puol kõveritte Lüg; koverad `silmäd, `vaata koveritte Vai; mis sa nii köveritti künnad; köveriti on pikem tee [minna] Khk; läheb köveriti `Kandla kauda Kär; Et nad selle tee on `oskand nii kõveriti ajada Pöi; tee lähäb `ümmer raba kõberiti Mär; Sa oled kõberite köimesega ulga aega ää raisan Han; tee seal kõvereti pöörab Var; jõgi jooseb küürä käärä, kõverite Tõs; Su kiri oiab ka nii kõveritte Jür; kippus nagu `kööksu `kiskuma, kõberasse, `küiru, kõberite Tür; [külvamisel] piad otse selle tiku `piale `väĺla tulema, et kõveriti ei lähe Koe; einama siht lähäb kõverite, tieb nisukese nälva `sisse Kad; ti̬i̬ tiirotab ja jongotab kõverite; tuul vajotand truadi kõverite; king pitk, lähäb kõverite kõhe; nüid oo väre (värav) kõverite; kui jalg kõverite lähäb, one valus Kod; kui isa tuba lubjas - - last `pintslid kõveriti `käia, siis jäid seinad kriima-krääma Lai; kõveriti tee oli, täedetasse ära ja `aetasse otsekohe Plt || fig se sõna läks `oopis kõverite; jutt läks kõverite, ei oln `õige Tõs; kui oligi mõni asi kõverite, lepime ää JJn Vrd kiveritte, kõvõrihe