kõveridekõverideTLäKamRõnOte, kõvõ-Räpmitteotse, kõverdi; kõveras(se) imeliguld kõveride vaht; aŕk adral `oĺli - - tagumane ots kõveride ülevän; kõtt valut nii `räńkä, et `õkva kokku kõveride kiśk; kes `kündä ei `oska, siss vagu lääb kah vinga-vonga, kõveride Ran; ku `lambal ruttu pää ärä `lõikat, siss `tõmbab `õkva kõveride kaala Puh; ja ku vi̬i̬l lehmäl poig kõveride om vai tagasiperi - - siss toda `irmu ei mõśta kõneldagi; lase pää kõveride, vesi tuleb `väĺlä [kõrvast]; tu̬u̬ ti̬i̬ lääb kõveride `ümbre talude; nüid perän `lõikust om täl suu pään kõveride Nõo; aid om kõveride vajunu; voki ratass vänderdäp, käip kõverideKam; es taha kõveride `minnä, et ma lähä `õkva Rõn || fig minijäss kaeb minu pääle kõveride; temä käänäp kõ̭ik kõveride mes miä `ütle NõoVrdkõvõridi, kõvõrihe