kõverakõveraLügJõhIisRMuhHan/-b-/ VarTõsTrmKodPalLaiHls/-e/, kö- KhkJaa, ko-VNgVai 1.kõveras(se); konksu; looka; küüru `liiga `nuorelt on agetu `seljas `istuma [hobusel], siis on `selga `painand kovera VNg; `kõnnib `nõnda kõvera Lüg; näväd (ussikesed) `lüövad ise kõvera Jõh; voib`olla `souvust tulivadki `sormed kovera; `krampi `aigus sie `kisko `krampi, `kisko kovera Vai; `tömbas `varbad kövera Khk; Nüid oo [naine] kõbera tõmman nagu kaelkook Han; lase ennäst kõvera, siis ma soa `selga; kõht sai nii täis `söödud, et ei and kõvera Tõs; Käsi tõmmati kõvera Trm; kikkis kõrvad ei lähe millaski kõvera (lonti) Lai || vea [ennast] kõvera maha (mine magama) MuhVrdkõvõrahe 2.kõveriti, viltu `ärjäd ei ajand [vagusid] kõvera, aga obused ajasid; tie käib kõvera, ei saa `õtse `mennä Lüg; lähäd mittu `versta kovera, `enne ku saad `oigele `tiele Vai; ruki kippus [parsil] kõvera ülese `jääma lae `alla Var; Iga naela, mis [sepp] sisse lööb [hobusekapja], sellel `tõmbab kõhe õtsa kõvera Trm; need [hangu] arud olid kõvera `murtud Lai; puu om kõvere kasunu HlsVrdkõverdi1 3.kaardu `Asti `lauad `kiskuned kõvera IisR Vrdkõvõradõ