[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kõu1 kõu (kõue) g kõue Pöi Muh L KPõ(g kõua Kad) Trm Ksi Plt KJn(g kõuve), kõõve Han, kõvve Krk Ote; n, g kõu Vai VJg, `kõue IisR, kõve Pöi Muh Kse, kõõve Han; köu (köue) g köue Sa Emm Ris; kou g koue Jäm Khk, `koue VNg; g koue Kär; n, g koue Ans Rei Ris, `koue Vai
1. äike, pikne kou löi maea ära (majja sisse) Jäm; koue müristab Ans; köuega äi tohi joosta Khk; kärgib nagu köue Vll; Kus kõu lõi, `sõnna kõue nool läind moa `sisse; Ilise kõue `järge tuleb pitk sügise Pöi; vali kõue `üidmene `olli Muh; `kange kõue, `valkumene ja müristamene; kui maru ehk toŕm akkab kõue `järgi, siis kestab kolm `päeva Rid; kõue akab ligemal müristama, ehk tuleb `vihma koa Vig; `Neukest kõõvet põle `ampsest aast änam oln Han; tä (torm) `keeris sedämoodi, Riia poolt tuli kõue oobiga; piimägä `saaje kustutada, mis kõue põlema lööb Var; `taevane isa annab kõuet Hää; kõuega tuleb äkiline sadu Ann; kõue müristab, `pikne lööb Pai; kõue lõi `sisse Koe; `enne kõue müristamist on lämmatav soe VJg; vanasti `üeldi kõuet `rohkem kui `piksed Ksi; kõu om müristemine Krk
2. hv taat, vanamees vana köu juba Krj; ega mina vana kõu enam suurt `jäksa VJg

kõu2 kõu hoop sai üte kõu Hls Vrd käu

kõu3 → kõht2