[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kõrvuline1 kõrvuli|ne MMg, g -se T(hv -tse Nõo Ote) spor V(-dse Plv); kõrvu|linõ Har, -lõni Krl; kõruli|ne M(-n Pst) Nõo, -le|ne , g -se
1. kõrvaline, kõrval- kõruline ti̬i̬ (külavahetee) Hls; kõruline tü̬ü̬, mis ma kõrvan ti̬i̬; kõruline ti̬i̬ om külä ti̬i̬, tõine om suurenti̬i̬ (maantee) Krk; vanast `olli suurti̬i̬ ja ni̬i̬ olli kõrvulitse ti̬i̬; kõrvuline ti̬i̬ om `väega alb, ei saa kudagi sääld läbi Nõo || kõruline jutt [on kui] tõine kõneleb ütte juttu ja tõine tuleb aap `kõrva Hls
2. a. majuline; pops, saunik Kõrulene on manulene või `üirnik, elab majas teise `kõrves üks kõrulene, tegid `päevi selle i̬i̬st Hää; kõrulise es jää `kuagi ilma `siantse suure söögi aig, olive na sis sulatse või popsi Pst; sulane ja poṕs olli kõrulise, talu kõrvan `elliv Krk; kel omal maea es ole, läits tõese manu kõrvulisess; eläb sääl ühi ütsindä, ei olõ kõrvulist kah `võtnu Ran; miu esäl oĺli kõrvulisi külländ, esä võt́t periss perekonnaga; kõrvulise seivä ega üits esi lavvan Nõo; vanast kutsuti kõrvulise või kodapoolitse, tal om veidikese maad kah Ote; kõrvulisel `peeti lammass ka ületalve, `anti ruga `ainu Rõn || räim ja `kartul, sii sii kõrulese inimese päätoidus on Hää; kõrulise inimese kel maja ei ole, alamp rahvas Hls; `vaine kõrvulõni inemõni Krl b. karjase abiline küläkarjuss `olli iki esi, tu̬u̬ `olli iki egäpäevine, kõrvulised olli talude pääld Ran; ku [peres] oma `latsi es ole, `võeti karjusse kõrvulisess võõrass; nii `paĺlu ku talul `lehmi `olli, nii paĺlu `päivi pidi talult `käimä karjusse kõrvuline Nõo c. paariline minu kõrvuline (kaksikõde), vai paarilaits tu̬u̬ oĺli `pantu `Rõngu, `viidi sinna kasulatsess jälle Ran d. kaasanainePst
3. (leivakõrvasest) kardolitest saab ka `koŕpe tetä, õige ää, ei ole kõrulist vaja ei midägi Hls; võta leeväle kõrvulist kah - - kas liha vai `kurki; piäb leevä kõrvulist `ti̬i̬nmä Ran; kui kańepiga kõrutedu leib olli, ega siss es ole muud kõrvulist vaja Puh; tu̬u̬ mulle `piimä leevä kõrvulisess Kam; Anna˽midägi leevä kõrvulisess kah, üt́skõ̭iḱ kas `kõrniid vai mia taht Urv; paĺass leib, panõʔ kõrvulist ka midägi Plv Vrd körune
Vrd kõrvaline, kõrvane, kõrvmanõ

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur