[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kõrva `kõrva Lüg Jõh IisR Pöi Muh L K I M Har Lei, `kõrba Pöi Mar Mih Aud Nis, `körva S Noa Ris, `korva Jõe Kuu Hlj VNg Vai
I. postp
1. kellegi, millegi kõrvale, äärde, ligi(dale) `istu `seie minu `kõrva Lüg; `peigo mehe `korva `istus isämies, `pruudi `korva `istusivad `kaasigod Vai; ojad ennast ukse `körva; ösudes pidid terava olema, et sa teise `körva `jöudasid oida Khk; Ketikastis lapida kett ilusti ridamesi puht puhi körva Emm; Tule mo `körva Rei; ükskord kukkus mul [lastud luik] just nii ońni `körva et `vaata oleks ońni puruks kukkund Noa; sa jähid ukse `kõrba `seisma Mar; se `Kirbla kihelkond oli `ültse `väike, ta köis Lihula kihelkonna `kõrva Kir; [rukis] `pandi rehale maha, vihk vihu `kõrva Han; `vanker juhab - - kisub tie `körva Ris; Mis sa mu `kõrva istud, istu `kaugemalle Jür; `pańdi nad (kalad) `varda `sisse üheteise `kõrva HJn; suur puu oli, sellega lasi [rukkivihud] maha, vihk vihu `kõrva JJn; regi akkab libeda tiedega juhama, nigu `ringi `kierab, viab enese obuse `kõrva Sim; üte tõise `u̬u̬ne `kõrva tetti ardu (varjualune) Pst; jäi läve `kõrva `saisma üten püssige Hel || (kooselust; abist) `naine on mend `tõise mehe `kõrva `õige, omast mehest ei võtta enamb `asjastki Lüg; enne ei tohi mehe `kõrva `astuda elama, kui akkab naeste`rahva riiet `kandma Muh; ta akkab nii kangeste ta `kõrba `seisma (teda kaitsma) Mar; Nägu mina oma majast teise `kõrva elama lähen, akkan kõruleseks Hää; kutsub teist oma `kõrva tuńnistajast VJg; akkas minu oma `kõrva `nõudma Hls || fig nüid on `tüösi nii paĺlu, ehk jää tüö `kõrva oma eluga (elamiseks aega ei jäägi) Kei
2. (ajalisest järgnevusest, kus põhisõna kordub) `rühmab tööd iga pää, pää pääva `kõrva, ei temal `aega põle Mär; pää pääva `kõrva ei tee kedagi, longib nisa·mmati `ringi Plt
3. lisaks, juurde `tütrik `tienis ja sai `palga `kõrva naul ehk kaks `villu Lüg; piab leva `körva ka midagid `vötma Khk; `kaapsud `auti (hautati) - - ning samma `moodi `värskelt sai `söödud karduli `körva Pha; `tuhli `kõrva keedeti notti Pöi; Vetsi käde ja tegi omal tuhliste `körva kalalaga Emm; Tää mis täna `karduli `körva saab Rei; `peetisi tehasse liha `kõrva Mär; `kartula `kõrva ja supi `juure `sü̬ü̬dakse [räime] Hää; ega meil kastet küll pudru `kõrva põld Kei; `ańti `tienijatele ka kes [lambaid] pesid, palga `kõrva `villu VMr; leib ike käis supi `kõrva Kod; [talu]koha `kõrva käis suur mets KJn; tooge saguskit, mehe tahava viinä `kõrva Trv
4. kellegagi, millegagi võrreldes puepiim on nii `lahja koduse `piimä `korva Kuu; Sinu näpputüö on `ninda ilus, ära pane `teiste `kõrvagi (ei anna teistega võrreldagi) IisR; mis vana inimest nüid inimeste `kõrva `rääkida, muedu et üks ääl sojub majas Kse
II. adv
1. kõrvale, külje juurde, veerde saan viab `kõrva, kui obone `viltu rakkes Lüg; kuha (kuhja) odrale `pandakse koa kärbised `kõrva, et kuku `ümmer mette LNg; kus muld eest `kõrva läheb, see oo adrakurk Lih; Kao pośt mädä, piäb tut́sid `kõrva panõma Khn; [pane] kõelussed `kõrva, siis ei lähe `viltu Lai; iśt `miule `kõrva Trv; ma `istõ `tu̬u̬lõ `kõrva Lei || (abikaasast) es anda noorikut enne `kõrva, ku ärä olli lauladet; ku sa olet ta `endel `kõrva võtten, siis elä surmani Krk
2. külje suunda, otsesihist paremale või vasakule (ka teelt eksides) Kus sa togad, et ei ole `aiga `korva valatada Kuu; läks teest `kõrba; löö otse ta `peale, ää `kõrba löö Mar; `kalla `kõrva (hüüe hobusele kündes) Kul; pimedas võib `õlpsasti tee pealt `kõrva pöörata Mär; oli igavene pori soo - - kui sammu [teelt] `kõrba läksid, siis olid kadun Mih; `kiegi taha tie piält `kõrva lumõssõ püerdä Khn; `Maima küla jäeb [suurest teest] `kõrva PJg; [laev] `Oĺli kursist `kõrva läinu ja jäi `kińni Hää; kõõrd siĺm ei saa otse `ültse vaadata, ainult `kõrva Saa; ma `vaatan vasak`pu̬u̬le `kõrva KJn; mine ti̬i̬ pääld `kõrva Trv; ma lätsi `kõrva, es saa `õiget ti̬i̬d Hls; obese piat `kõrva `kääntme Krk; tu̬u̬ (tüdruk) äi˽`käänä `kõrva˽kah (on poisile truu) Lei; kõrva jääma fig kaotama; alla (või süüdi) jääma `õigus jääb `kõrva, temä es saa [kohtus] `õigess Hls; ken `kõrva jääss `kohtuge, sellel om paĺlu `massa `kohtu kulusit; temä jäi `kõrva, mea sai `õiguse; si̬i̬ jäi oma kõnege `kõrva (vaidluses alla) Krk || fig valesti, ekslikult `kõrva `kaalun, om kasinest või `rohkemp `kaalun, ei ole `õigest `kaalun Hls; `kõrva ole lännu, arude üless, `kõrva ole kudanu; si̬i̬ aa lauluviisi `kõrva, aa teise ka `kõrva Krk
3. eemale a. (eest või käest) ära nüid panen muud aśjad `kõrva Mär; kolm ahu `auku `tehti, ahule `tehti, jälle kus sa `seoksed aśjad `kõrva paned Aud; Kuntsu (emakala) liha ei `sü̬ü̬da, `siadel `ańti ja mõni `viskas `kõrva varestel Hää; `võtke `ämbrest [vett] - - kui on kõdusi pial, lükake `kõrva Ann; ni̬i̬d põhud - - visas `jälle `kõrva, taha seĺlä Kõp; `jätsi tü̬ü̬ `kõrva Hls; võta lusiguge sõss, lükkä ku̬u̬r `kõrva (piimal); mine i̬i̬st `kõrva; ma visasi selle tü̬ü̬ `kõrva ja võti tõise tü̬ü̬ Krk || et seda (vanade juttu) ei või `kõrva lükata Hää b. eest ära, varjule; peitu, pakku ta nii `pelglik ja arg, oiab ennast ikke `kõrva Mär; kui saksad tulavad, katsu et sa `kõrva suad, joose `metsä eest ää Tõs; vihma eest sa ei saa iial `kõrva HMd; `lööper soadeti ette, et kõik tielt `kõrva ojavad Kos; temä taab ärä page ja oiab i̬i̬st `kõrva; ü̬ü̬kulli `päeva om ära lännu `kõrva Hls; ma lätsi i̬i̬st `kõrva, ta tulli oma ädäge mut `kiusame Krk; si̬i̬ `põikless `kõrva, si̬i̬ ei taha sedä tetä Hel || sie raha on mul `kõrva (tagavaraks) `pandud Lüg; Kokk lõi liha `kõrva (näppas) Han || fig raha sai `kõrtsis `kõrva `pandud - - `viinast `pandud Lüg
4. lisaks, juurde tulid `rannald ära, `kardulid pada, kalad `korva, kohv `korva Jõe; `keida suppi ehk `kartuli `leivale `kõrva ka Lüg; Ia `päevapalk [küll], aga `riide ja `süöma kulu, `selle unustavad `kõrva `rehkendamata IisR; sibula `latvu [söödi], kenad apud koort `körva Pha; Ma koju teise `sõukse [kinda] `kõrva ja on `jälle poar `kindud Pöi; neil kes `lehma pidavad, nad kasvatasid siin mulika `kõrva Mär; vana kääst saab [tall] vähä imeda, andatse lehma `piima `kõrva Kse; Kihnu muad sedäsi lahjad, ikka piäb merd `püüdmä `kõrva Khn; pühabä omiku `tehti `suoja `piima pudrule `kõrva Jür; [kui] teine [härg] `müidi ära - - õpetati teine `jälle `sinna `kõrva `künma KuuK; vedel pudru põle ia kedagi, see tahab `leiba `kõrva `saada Pai; sada rubla on `siśsi `makstud, teene sada [tuleb] `kõrva `maksa KJn; kõruline tü̬ü̬ [mida põhitöö] `kõrva jõvvad tetä Hls || fig ega mia ei või oma `enge ärä anda sinna `kõrva (tööd on liiga palju) Hls

-kõrva Ls hiire|kõrva, hiiri|kõrva

kõrva-1 kõrval-, kõrvaline mine säält körva teed `kautu; ta teeb sihandussi körva `töösid Khk; See pölde tagune körva tee oo tükkis ukkas; [ta] Tegi eluaja körvatööna, ikka külameeste eludele liitisi Kaa; See oli muidu `sõuke kõrva tuba, pisike tuba suure toa `kõrvas; `Sõuksed kõrva nurgad paigad jäävad tühaks kõik Pöi; kõrva inimesed ja vallali inimesed põle suure kohja inimesed mette Muh

kõrva-2 kõrva- körva `saasta pannasse pakatand aava `pεεle Khk; kõrva lussikas oo misega kõrvast `saasta `võetse Muh; kõrva vaik uuritasse kõrvast `väĺla Kse; Ummikviisadel `paelu ei olnu, teised `oĺlid kõrvaviisad, vaat neil `oĺlid kõrvad, kust paelad läbi käisid; Kõrvaluugid on kõrva `otste juures ülevel, ni̬i̬d liiguvad, ku sü̬ü̬d või, lõua`luuga käivad `ühte Hää; kui kääd ja sõrmed vahest `lõhkevad, siis võta kõrva `vaiku pane `peäle, se parandab ää kohe Juu; vanass arjuklased müüsid kõrva lusikid Kod; kõrva juurikas on kõrva sees, siin tagapool külles Plt; mis kõvep om, si̬i̬ om kõrvajuur, ümmer kõrva augu Krk; kõrva vaeguga pidi ütte `nõidust kah tettämä Ran; `külgi `pääle tetti `täŕkme veedike suuremba, kost tu [pastla] kõrvanahk läbi `panti Nõo; käsi om vällä˽lahenuʔ, vaia kõrvasitta pääle panda˽siss saa `terhvess Har; kõrva juurõʔ süüdäseʔ (sügelevad), sula saa (tuleb sulailma) Vas