[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kõrgutama kõrgutama VJg Puh, `kõrgutam(m)a Lüg; korgut|ama TLä Kam Rõn, -eme San, -amma, -õmmõ Har; (ei) korgudõ Krl
1. kergitama, kohendama korguta ain üless, lü̬ü̬ kaarid `valla; linu korgutedi, kui ligi maad, siss korgutedi jälle üless Ran; korgutage aena nii, et na äste õredade saava; `viĺlä kah korguta redelde `pääle Kam
2. kiitlema, suurustama Mõni on `niisike `kõrgutaja, ise ei õlegi midägi `asjamies, aga `kõrgutab `ennast; midä `teie `endasi `ninda `kõrgutata, kui `teie ei õle sedä `väärtki Lüg; korgutab ennäst, et mul om sedä ja sedä, lähät `kaema, ei olegina Ran; mes sä korgutad `endäst, ega sa nii rikass ei ole Puh; kae, kuiss ta ennäst korgutap ja om nii etev, esi ei oleki midägi Kam; mi‿sa no˽konn mättä otsan korgutat hennest Har Vrd kõrgustama
Vrd kergutama
3. (sirbiga ennustamisest) Sääl rüälõpetese man - - olli siss tu̬u̬ sirbi kõrgutamine, `võeti sirbi otsast `kinni ja kõegutedi `jalge vahelt läbi iki et, siriske, siriske sirbikese, kõriske, kõriske kõvera ravva, kellel kohuss ärä koolda, kellel mõte mehele minnä, tolle siŕp tõśte (teiste) siäst `väĺlä, ja visatu siss üle pää Puh
4. vähehaaval ketrama kõrgutan küll vähä selle vokiga VJg

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur