kõrges2kõrgesHää, g -eTrm; körges g `körkeS(kõ- Pöi) kõhr, krõmpsluu nina körges, mis nina vahekohas onJäm; körges näriti ikka kondi `küljest ka äraAns; Lapse käsi oo ju sehike ellik asi kut körges, midast see ka kannab Kaa; `söukest `konti `üitakse `körkeksKrj; Ta (liiges) jähi nii kauaks [paigast] äe, kõrges kasus vahele Pöi; körges on `pehme `nörkuja kontKäi || vasigal on `körked luud PhlVrdkõrge2