kõre2kõreHanAudSimKod, g kõrePärVänTorHääSaaKsiM, -da TõsKhn/-õ-/ SaaJuuTrmKsiPltSJn 1.kõrge, sirge, alt oksteta (puu või selliste puudega mets) `kõrge ja pikk mets oo kõre; kõre puu oo tihi, ea puuTõs; suured kõrõdad puud, kaks kolm `oksa muidu puu `latvõsKhn; kõre puu on ikka palgi puuPär; kõre mets, paks mets, alt lage, pealt tutiga, kuused männadVän; kõre on arb puuTor; aava seen - - seokse kuuse kõre all [kasvab] Hää; kõre männä mets Saa; kõre kuusk on süü poolt `tihkemb kui malts kuusk, kõre kuusel kasvavad õksad `risti, malts kuusel poarisTrm; aa kari sinna kõre `allaKsi; kõre mets mis ilma `oksteta ja `kõrged puud onPlt; mõtsa veeren olli kõre, pikä peenikse puu Hls; Istutet mõts kasvap kõre Krk || harv, hõre (taimedest) kõre ein Mar; need lilled on kõreda vartega, tut́t paĺt otsas Saa; arv, kõre rukis; kui nihuke arv rukis on, siis `ööldakse, see on nihuke arva kõreda kõrregaJuuVrdkõrekas, kõreng 2.peenikeste jalgadega, kõhn (olend) kõre lu̬u̬m, ku ta peenikse kerege ja pikä `jalgegeHls; `Siante lind või lu̬u̬m, mis pikä `jalgege om, õigats kõress; pikä peenikse `kintsege kõre inimeneKrk Vrdkõrendik2