[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kõre2 kõre Han Aud Sim Kod, g kõre Pär Vän Tor Hää Saa Ksi M, -da Tõs Khn/-õ-/ Saa Juu Trm Ksi Plt SJn
1. kõrge, sirge, alt oksteta (puu või selliste puudega mets) `kõrge ja pikk mets oo kõre; kõre puu oo tihi, ea puu Tõs; suured kõrõdad puud, kaks kolm `oksa muidu puu `latvõs Khn; kõre puu on ikka palgi puu Pär; kõre mets, paks mets, alt lage, pealt tutiga, kuused männad Vän; kõre on arb puu Tor; aava seen - - seokse kuuse kõre all [kasvab] Hää; kõre männä mets Saa; kõre kuusk on süü poolt `tihkemb kui malts kuusk, kõre kuusel kasvavad õksad `risti, malts kuusel poaris Trm; aa kari sinna kõre `alla Ksi; kõre mets mis ilma `oksteta ja `kõrged puud on Plt; mõtsa veeren olli kõre, pikä peenikse puu Hls; Istutet mõts kasvap kõre Krk || harv, hõre (taimedest) kõre ein Mar; need lilled on kõreda vartega, tut́t paĺt otsas Saa; arv, kõre rukis; kui nihuke arv rukis on, siis `ööldakse, see on nihuke arva kõreda kõrrega Juu Vrd kõrekas, kõreng
2. peenikeste jalgadega, kõhn (olend) kõre lu̬u̬m, ku ta peenikse kerege ja pikä `jalgege Hls; `Siante lind või lu̬u̬m, mis pikä `jalgege om, õigats kõress; pikä peenikse `kintsege kõre inimene Krk
Vrd kõrendik2

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur