[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

kord-korralt kord- Pöi Muh Rei spor L K(kort- Lai Plt); kõrd- Lüg Jõh Trm Kod Äks Trv Hls Nõo Ote Rõn Krl; kerd- Kuu Vai järk-järgult; järjest kõrd `kõrrald jääb `aigemmast Lüg; Ta (ilm) lihab ikka kord korralt ullemaks Pöi; sa ikka lähäd kordkorralt rebase `viisi ligemale Rei; Nemad (mustrid) `piavad ju kordkorrald minema Hää; `kuulmine on mul vilets, kordkorralt jääb vähemaks VMr; kui si̬i̬ koit akkab - - lähäb kõrdkõrralt suuremast, seńnikui on pääva tõus ju kääs Äks; tüli läks kortkorralt kõvemast Lai; `veiklane jõgi, kortkorralt lähäb `toekamaks Plt; kõrdkõrralt lääb külmempes Hls; ku sa `veitsile kõrdkõrrald manu panet, saap paĺlu Nõo; sai `üllen `istuʔ, siss `lät́si˽kõrva˽kõrdkõrralt paŕembõss Krl Vrd kord-korrast

kord-korrast kord- Khk Kaa Lai(kort-); kõrd- Trm Kod Rõn V
1. kord-korralt kord korrast lähvad päävad pitkemaks Khk; Aga rahvas akkasid ikke kõrd kõrrast `julgemalt `riakima Trm; kõrd-kõrrass läks `kaugemalle Kod; tuli nakass lägünemmä, kõrd kõrrast lätt suurõmbast Räp
2. ammu, kunagi varem kas sul meelen ei olõ ku mi tu̬u̬d kõrd kõrrast sääl kõ̭nõli Har

kord|laine kord- Jõe hv Kuu, Hlj Pöi Käi Phl Rid Tõs Hää JõeK Kad; kõrd- Kod; kerd- Kuu; `kerda- VNg suur laine või suuremad lained väiksemate vahel kord`lained, kolm tükki perakuti aina käib, nied on `tormiga väga `kardetavad Jõe; Igäkerd kui nähnd `suuri kerd`laini tulema, last `endäst `oige madalasse; Kerd `lained – `kolme `kuue `laine tagant `kerduvad `suured `lained Kuu; kord`laine tuleb `suure kohinaga Hlj; kui tuleb `kerda`laine, siis `kierada `paadi vüör `vasta VNg; kui toŕm `soikab ja väheneb tulavad kord`lained, suured ja vähiksed, teine tuleb suur ja teine vähike Pöi; kord`lained on siis kui merel on suur torm Phl; kord`lained ajavad üksteist takka Tõs; `suured kord `lained, kus `puhkeb on puhas vaht JõeK

kord|latt kord- SJn; kõrd- Krk Ran Nõo roovlati peale piki sarikat asetatud peenem latt (õlgede kinnitamiseks) kord lat́id tahutasse ära teesest küĺlest, et sile nõrk oles ja `seotasse õled `küĺgi `kinni SJn; egä roovilati vahel om iki üits kõrdlat́t Krk; kui kõrdlatid valmiss ja vitsad ja `rästä vihud ärä käänetu, siss nakati katust teǵemä; kõrdlati vits es tohi jäme olla Ran; kõrdlat́t `panti noede pikki `õlgi pääle, `vitsuga kääneti kõrdlat́t `sinna roovilati `küĺge iks `kinni Nõo Vrd korralatt

kord|magu kord- Pöi SJn Vil; kõrd- Saa Kod eL mäletsejate eesmao (viimane) osa, kiidekas kõrdmaost käib sü̬ü̬k keik läbi Saa; kõrdmagu one nagu ruamatu lehed ja kõik vahed sõńnikud täis; lehmäl kua kõrdmago `kińni, siis ajab täis Kod; ku kõrdmagu vigane, sõss ta (loom) ei mälete, ei sü̬ü̬ kah Krk; kõrdmagu tetäss nõndasama `puhtase kui kiḱk, keedetess ärä ja süvväss ärä Hel; kõrdmagu om tillukõnõ ku käḱk. ku puhastada, siss tuleb `kõrde `kaupa võtta Ote; kõrdmago om nigu `mitma`vaihõga˽rahakot́t; kõrdmaoʔ omma˽sääntse˽karvatsõʔ, `mitma `laht́rilitseʔ Kan; kõrdmago um preśs, tu preśs sita kuivass Rõu; kõrdmago sääne, paĺlo `kõrdu Lut Vt kõrdmaokiri