kõpsima`kõpsimaRidMarKseHääJürJJnKoeVMr, `kõṕs|ma, TrvKrkPuhPlvSe, -meHls, (ma) kõpsi(n); `köpsima, (ta) köpsibJämKhkVllEmmRei 1.(kergelt) lööma, toksima mis sa köpsid oma kepiga paigal; kis si `köpsis `akna `pihtaKhk; Jääras nii kuri, et köpsib jälaga vastu maadRei; mõni raiob ehk, teine `ütleb, mes sa seal kõpsid Mar; Poiss `kõpsiskiiniga mul `ulka võsa mahaJür; `keegi `kõpsis `aambrigaJJn; kõpsib `väikse vasaragaTrv || mõegaga `kõpsis [vöösid] kududa nõnnagu VMrVrdkopsima 2.kergelt käima, kepsutama; vähehaaval astuma nii `köpsides tuli, seisatas `meite värava taga koaVll; Noorpaar läks teed kudi `köpsides Rei; `enne kεisin ikka, tulin kodu `jälle `kõpsides, aga nüid änam ei saaRid; suured `kõrge konsaga kingad`jalgas, läks nii `kõpsides; `õues, sii natuke kõpsi edasi tagasi, kepp kääKse; Mis viga kõva uulitsa pial `kõpsida, katsu maal ka Jür; `lambatalled kõpsivadKoe; vana inimenekõpsib `kõndiTrvVrdkepsima, kõksima 3.on kui sui läbi paljaste `jalgadega keind oled, siis sügise nii paksud tallad, üsna `köpsivad Khk; `saapa `kõṕsva jalahSe