kõps1kõpsPöiMuhL(g -oMarKul) KTrmMTLäHar, köpsJämAnsKhkEmm, g -u(kergest löögi- või astumishelist) Ma kuuli enne üks kõps käisPöi; viimase kui kõpsu kuuled ääKir; Üks kõps käüs ning mia `kuulsi üles (ärkasin) Khn; lammas lööb ikke `jalga `vastu moad kõps ja kõpsJuu; ma olli suvel `õhta ütsindi kodun ja kuule äḱki kui üits tuleb `kü̬ü̬ki, kõps, kõps, kõps ja akkab kolistemeHel; kui ma `kõńdsi nońde saabastega, küll `oĺli siss ilus `kuulda nu kõpsu Ran; esi lü̬ü̬b jalaga `kõpsu kah, ku ta toda är·moonikut röögitäbNõo || kerge löök löö köps `pihta, jo siis `aitabKhkVrdkops2, kõpsakas1