kõmu1kõmuPöiMuhspor L, HagJuuKoeVJgTrmKodLaiPltVilHlsKrkHelNõoUrvKrl, kömuJämRei, komuVNg 1.ebaselge hääl, kõmin jutu kömu kostib ühest kohast, eemalt `kougelt kuuled Jäm; `Kuskilt `kaugelt midagi kõmu `kostis, mina‿s saa aru kust see tuli või mis see oliPöi; selle kõmuge ei kuule `meastigiKrk 2.kuulujutt, kuuldus tieb juttukomu `väljä, `ninda et `toine ei `teagi VNg; `Sõukest kõmu nad sii aasid, kas see tõsi on äi teaPöi; kõmu küla täisMär; räägib mud́u `tühjä kõmu, põle `õige Tõs; jutu kõmu käib `ringi Juu; ei si̬i̬ tõsi õle, si̬i̬ mud́u kõmu Trm; olid irmu jutud, oli nisuke kõmu, et riisutasse ja röövitasse Lai; ka si̬i̬ om üit́s `aiguss või om paĺt kõmu asiKrk; `rahva sehen om kõmu, et `lambit ei `lastana enämb pedädäNõo; tu̬u̬ om paĺlass kõmu õnnõ Krl Vrdkõma
kõmu2kõmuSaaHlsKrk 1.peenike puru, prügi; kõdu kõmu muld on `seake, et säält kuivaga `ültse `viĺla ei saa; kõmu maa on ära mädanenud puu juured ja keikSaa; paĺt (paljalt) Viira niidust `anti soo kõmu (sooheina) Hls; ma lätsi `einu `ot́sme, sääl es oole muud, seast lehe kõmu olli mahan, peenike puru, `seante rämps; sule kõmu, ku padi läbi andKrkVrdkimu1 2.õhuke kord, kiht`samle kõmu kivi pääl; vähä einä kõmu om pääl, puha paĺlass maa, lühüke ein Krk
kõmu3kõmuLügKoeVJgLaiPlvRäp 1.kiirus, rutt; hoog, säru tien kõmu taha; no küll mina `andasin `talle kõmu (peksa), aga plarts ja plarts `vasta näguLüg; teisele kõmu tegema, et ta rutem `tüöle lähäbKoe; ma anna tälle kõmu takast, siss ta piät ruttu minemäPlv; `rohkõmp saa [puid pliidi alla], and kõmu takastRäpVrdkomu5 2.jaks, jõud; ramm `taimed `mustavad kõhe, nüüd akkab `sõnnik alt juo kõmu `andamaieLüg; tal um vi̬i̬l kõmuPlvVrdkamu1
kõmu4kõmuTõsJuuKodkuma, koidu-, ehavalgus suvel ku ehä kõmu akab kaduma, siis koedo kõmu lü̬ü̬b; `valge kõmu ku jo akas, siis õli rehi peksetud; ehä `valgel sae `tulla, `valge kõmuga; `valge kõmul akasin tulemaKod || vähäkese seda kõmu on mul `meeles (veidi mäletab) Juu || ammas akkab tulema - - all oo kõmu näha läbi naha TõsVrdkamu2, komu4