[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kõlu kõlu RId Pöi Muh L(-o Mar Lih) K I(-ĺ- MMg; kõĺo Kod,) M(g kõlva Hls Krk) Ran TMr Lut, kölu Jäm Khk Mus Kaa Emm Rei Noa
1. a. hrl pl väljatuulatav kehv viljatera või kesi kõlud nied õlivad juo `niiskesed, kel ei õld enamb `tuuma sies Jõh; kölud lähvad tuule `alla, `kerged Noa; vili piinikseks jäänd, `justkui kõlod, vili oo üsna kõlo Mar; viĺla änd tuulati veel läbi, siss jäid `alla üsna kõlud Kse; mes vili see oo, va kõlud, mes sa `seokest maha külid, tä‿i saa jo kasuda kui `tuuma ei ole Mih; mis `niuksed kõlud olid ja `kergemad, need läksid kõik `allatuule aganate `ulka Juu; suured aganad puhus [tuul] ää, eks veked kõlud jäänd kõik [vilja] `ulka Amb; rabarukis, sie oli kõige parem vili, teise viĺla `ulkas oli `pienesi ja kõlusi ja lustart JJn; kuiv aeg, suab ikke `viĺja kua ivake, aga vihmaga ei sua kedagi, kõlu ikke kõlu Trm; kõlud ni̬i̬d o `niskesed lujoteräd andasse obeselle Kod || kaeralible, kõlud, mis kaera teral `ümber kasuvad Kse; kõlud olliva kesvil `ümbre, `uhmrõn tambiti kõlud `valla Ran Vrd kõlgas, kõlu|iva, kõlu|tera, költsb. a kõlune tänakond oo kuib aeg, vili jäänd üsna kõloks, vili oo piinikseks jäänd Mar; vartalused on kõlumad terad, ei ole suurt `tuume Var; odra on tuppe jäänd, kõlud terad PJg
Vrd kõlukas
2. kõhn, vilets olend Vana inimese kõlu, äi tea mis maja sa änam teed, kergu`aidas on so maja Pöi; inimese laps oo koa, `öötasse, küll oo lahja, justkui üks kõlo Mar; Memm oo kah na kõluse jäänd, tuul puhub juba läbi küĺle końdide Tor; ta on kõlu `moodi, pane teise kõrvale, tene on täis tugev [inimene] JJn; sinä `vaata `põrsa nägu, `niiske kõĺo, terve suvi ei sü̬ü̬, tämä raisk ei tunnegi et tämädä süädäd Kod || see see viimane kölu (viimane laps), mis sääl taga `otsas aa Emm
Vrd kõbu1
3. kile, kelme rasu aeda masinest läbi ja `panda siis kölu `sisse tagasi Rei; sulatamisest jääväd rasva kõlud järele Saa; naha kõlu Trm; kopso kõlu; südäme kõlu KJn; loomi rasva pääl om rasva kõlu, kõlu om õhuke nahk Pst; `laṕmerasval om kõlu pääl; mao kõlu om katik lännu, soolikse tulev naha ala; `amba kõlu (hambavaap) Hls; kase kõlu (õhuke lible kasekoorel); säält tule `valge kõlts, kõlu maha, [looma] keele päält, suu laest kaabidets maha; naha küĺlen kõlu, mis `nülgmisege jääss, kutsuts kõlvass Krk Vrd kõld1, kõlts1, kölv
4. kae mul on ka silmal kõlu pääl; pruun kõlu ja aĺl kõlu Hää; üä silmäl om kõlu pääl, kõlu `piavet kõva oleme ku küüś Hls
5. pähklitupp `pähke kölu; ühe kölu `sisse kasund kahe poolega pähes Jäm; mis `pähke `ümber kasumise ajal on, see on `pähke kölu Khk; `pähkid `pandi moa `sisse vanuma, kaks nädalt `peeti mulla all, siis akati kõluma, ju nad kõlust siis juba ise ää `tullid Muh